Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 9688 0 pikir 15 Shilde, 2011 saghat 04:37

Qazaq telearnalary qanday bolu kerek?

 

Qazaq telearnalary qanday bolu kerek?

Eldegi telearnalardyng kórermenine úsynyp kele jatqan kórsetilimderi qoghamda nedәuir uaqyttan beri syn pikirding nysanasyna ainalghan taqyryp. Alayda, algha basyp, júrttyng janymen ýilesim tabatyn túshymdy dýnie tartu etken arna әli joq.

Juyqta «Habar» men «Qazaqstan» arnalarynyng basshylary auysty. Teletaghdyrdyng endigi kýii de kókiregi oyau adamdy oigha shomdyryp otyr.

Telearnalardaghy basqaru jýiesindegi, telebaghdarlamar jasaudaghy, qazaq tilining ýlesi, televiziyadaghy iydeologiya, telesayasat sekildi kýrmeui kóp kýrdeli mәselelerdi teleradio salasynyng týrli buyn ókilderining talqysyna salyp, «Qazaq telearnalary qanday bolu kerek?» degen saual tónireginde arnayy ótkizilgen dóngelek ýstel basynda oi-pikirleri men úsynystaryn bilgen edik. Olar bylay desti:

«Abay-aqparat»

-Siz osydan kóp jyldar búryn qazaq radiosynda, qazaq telearnasynda qyzmet ettiniz. Sol kezderdi eske ala otyryp aitynyzshy, ol uaqytta telebaghdarlama qalay jasalatyn edi? Kórermen súranysy qalay eskeriletin edi?

Ámirolla Sarymov, «Qazaqstan» arnasynyng ardager jurnalisti:

 

Qazaq telearnalary qanday bolu kerek?

Eldegi telearnalardyng kórermenine úsynyp kele jatqan kórsetilimderi qoghamda nedәuir uaqyttan beri syn pikirding nysanasyna ainalghan taqyryp. Alayda, algha basyp, júrttyng janymen ýilesim tabatyn túshymdy dýnie tartu etken arna әli joq.

Juyqta «Habar» men «Qazaqstan» arnalarynyng basshylary auysty. Teletaghdyrdyng endigi kýii de kókiregi oyau adamdy oigha shomdyryp otyr.

Telearnalardaghy basqaru jýiesindegi, telebaghdarlamar jasaudaghy, qazaq tilining ýlesi, televiziyadaghy iydeologiya, telesayasat sekildi kýrmeui kóp kýrdeli mәselelerdi teleradio salasynyng týrli buyn ókilderining talqysyna salyp, «Qazaq telearnalary qanday bolu kerek?» degen saual tónireginde arnayy ótkizilgen dóngelek ýstel basynda oi-pikirleri men úsynystaryn bilgen edik. Olar bylay desti:

«Abay-aqparat»

-Siz osydan kóp jyldar búryn qazaq radiosynda, qazaq telearnasynda qyzmet ettiniz. Sol kezderdi eske ala otyryp aitynyzshy, ol uaqytta telebaghdarlama qalay jasalatyn edi? Kórermen súranysy qalay eskeriletin edi?

Ámirolla Sarymov, «Qazaqstan» arnasynyng ardager jurnalisti:

- Ol kezde әrtýrli ónerkәsip, mәdeniyet, oqu-aghartu sekildi týrli salalargha arnalghan sikldy habarlar shyghyp túratyn.  Jәne әr salanyng baghdarlamasynyng bas redaksiyasy bar bolatyn. Ár redaksiyanyng júmysyna qaray әr týrli habarlary jaryq kórip otyratyn. Redaksiyalargha kórermenderden ýzdiksiz hattar kelip jatatyn. Hattar da aitylghan syn pikirler eskerilip, týzetiletin.

-Qazir reytingi joghary dep jatamyz, bizding reytingi joghary baghdarlamalarymyz ben sizderding kezderinizdegi    «kórermenning kózayymyna ainalghan baghdarlamalardyn»  airymashylyghyn aityp bere alasyz ba?

-  Áriyne, kenestik qazaq teledidarynyng da kórermen kózayymyna ainalghan baghdarlamalary boldy. Qazirgi jaghdaygha kelsek, telehabarlardyng kóbi jyltyraq bolyp ketti.

Býgingi keybir baghdarlamalarda shaqyrylghan qonaqtaryn sóiletuding ornyna jýrgizushiler kósemsip, qonaq oi-pikirin aitayyn dese, auzynan qaghyp tastap, ózderi aqyl aityp, kóp sózdilikke salynyp ketetini bar.

«Shynnyng jýzi» siyaqty kónilden shyghatyn baghdarlamalar  da boldy. Ókinishke qaray, kórermenge jaqyn, jaqsy baghdarlamalardyng ghúmyry qysqa bolyp jatyr.

 

 

Sauyq Jaqanova, әigili diktor:

- Qazaq radiosynda 45 jyl istedim. Kenes ókimeti kezindegi teleradionyng da ózindik ozyq dýniyeleri boldy. Sol jaqsy habarlardy qayta janghyrtyp, uaqyt kóshinen tastamasa bolar edi. Ol tústa tyndarman, kórermenmen aradaghy baylanys óte myqty bolatyn. Mysaly, radio jeke adammen syrlasyp, súhbattasyp otyrghanday әser beretin formatta edi. Qazir osy dýniyeler eskerilmey keledi. Bizding kezde de eldegi jaghymdy janalyq aitylatyn. Býgingi kýnde de jaqsy dýniyeler ghana efirden jiberiledi ghoy.

-  Endi zamanynda kórermenning kózayymyna ainalghan baghdarlamalar turaly aitayyn. Búryn qazaq halqynyng bay mәdeniyeti men tarihyna qatysty tyndarmany men kórermenining kónilinen shyqqan tanymdyq habarlar kóp bolatyn. Jәne ol habarlardy dausy qoyylghan, tilding yrghaghyn, әuenin saqtap sóileytin mamandar ghana jýrgizetin. Al, qazir tilding zandylyghyn saqtamay kýldirgen bolyp, eki sózding basyn qosa almaytyn adamdar efirlerdi toltyryp jatyr. Tipti, esh izdenbesten internetten tauyp alyp, sony sәl óndep tyndarmangha jetkize salatyn «óner» payda boldy. «Qazaqstan» últtyq teleradiosy mening tórkinim dep aitsam artyq emes. Keyingi kezde bastyqtar jii auysyp jatyr. Kmi kelse de, biletin adamnyng basqarghany jón.

- Mәskeuding qúzyryndaghy Qazaqstannyng telearnasy býgingi Tәuelsiz Qazaqstannyng telearanlarynan әldeqayda tartymdy, mazmúndy, últjandy bolghan siyaqty. Búnyng syry nede?

-Telearnalarymyz elikteushilikten aryla almay jatyr. Kórshi orys memleketi ne shygharsa, sony talghamsyz, beyimdeusiz qaytalap qoya beretin boldy. Kóshirme baghdarlamalardan qazaqtyng iysi sezilmeydi. Elikteuding aqyry nege úrynatynyn týsinbeymin. Teleradioda qanday baghdarlama, habar bolmasyn bәri de últtyng bolmysy men minez-qúlqymen ýndesip kelui kerek.

 

Núrtileu Imanghaliyúly, jurnalist, telejýrgizushi:

- Siz ózderinizge deyingi agha buynnan ne ýirendinizder? Olardan alghan tәlim tәrbiyleriniz býgingi kýni iske asyp jatyr ma?

- Eger men qanday da bir kórermenning kónilinen shyqqan baghdarlama jasay alghan bolsam, ol biz kórgen mektepting jalghastyghy jәne aghalar men apalardan kórgen-týigen, jighan-tergenderimizding jemisi dep oilaymyn.

- Siz telejurnalistikagha alghash qadam basqan kezde tvorchestvolyq erkindik degen boldy ma? Jalpy, óz tәjriybenizde tvorchestvolyq erkindik degendi qalay týsinesiz?

- Erkindik degen sózdi modagha ainaldyryp aldyq. Erkindik pen mýmkindik últtyq jәne memlekettik mýddemen úshtasyp jatuy kerek shyghar degen oidamyn.  Eger últ pen memleketting qajetine jaraytyn sharuany aita almasan, ol - erkindik emes. Parasatty jurnalist, parasatty qalamger, parasatty adamgha erkindik qay kezde de bolghan.

- Qazirgi jas buyn telejurnalistikanyng búrynghy koriyfeyleri turaly qanshalyqty biledi dep oilaysyz? Múraghat qorlarynan búrynghy baghdarlamalardy alyp qarap jýrgen jas jurnalisti kóziniz shaldy ma? Bizding telejurnalister arasynda buynaralyq baylanys qanshalyqty saqtalghan?

- Men on jyldan beri qazaq teledidarynda qalyptasqan ghylymy jýie joqtyghyn aityp kelemin. Osyghan deyingi televiziyadaghy mektepti zerttep, zerdeley almasaq, ol osy jýiening joqtyghynan.

Telearna jurnalisterining izdenuge, oqugha uaqyty bola bermeytinin kórermen bile bermeydi. Ózine deyingi mektepti bilmek týgili, «Jurnalistika, telejurnalistika menen bastalady» dep jýrgen jurnalister barshylyq. Ásirese, jastardyng arasynda olardyng qarasy mol. Tenhnologiya men basqaru jýiesi ózgergenmen adam sanasyndaghy adamy qúndylyqtar ózgergen joq. Sondyqtan, qajetti dýniyeni taba bilui býgingi jurnalisting sanasynyn, sapasynyng kórsetkishi dep aitugha bolady.

- Bizdegi telebaghdarlamalardyng deni kóshirme? Kóshirme bola-aq qoysyn, sony últtyng diline jaqyn etip kóshiruge bolmay ma? Jalpy, kóshirmey, úrlap-jyrlamay baghdarlama jasau qiyn ba?

- Naghyz el kóretin baghdarlama jasau - oqigha. Alysqa barmay-aq, qoyayyq, «Tamashany», «Qymyzhanany», tele aitysty ataugha bolady. Kóshirme baghdarlamalar - televiydenie tónireginde bileri joq, aitar, úsynar dýniyesi joq keybir әriptesterimizding ústap otyrghan taqyrybynyng bireui ghana. Batystyn, Amerikanyng kóshirme habarlaryn qazaqylandyru, beyimdeu, últtyq týrge engizu qolymyzdan kelmey otyr. Áytpese, Reseyde KVN-nen basqa taza orystyq ónim joq. Bәri - kóshirme.

- Biz nege býgin telesayasatty  uystan shygharyp aldyq? Qazaqstanda telesayast qanday boluy kerek? Qalay jasaluy kerek? Ony kim jasaydy? Biylik pe, әlde, telearnalardaghy  újym ba?

- Búl súraqty әrkim ózine qoiy kerek.

Asylbek Yqsan, jazushy, Mahambet atyndaghy Atyrau drama teatrynyng bas rijisseri:

- Men Óner akademiyasynda kórkemdik jetekshi qyzmetinde jýrgenimde Farida Shәripova apamyz «Habar» arnasyndaghy jurnalisterge dauystaryn qoyyp, tilding әuezdiligi men әuenin saqtap sóileudi ýiretuge alyp baryp, Darigha Núrsúltanqyzymen tanystyrdy. Telearna salasyna keluim osylay bastaldy. Sóitip, «Habar» arnasyna qyzmetke kelgen  jurnalisterding jana shoghyrynyng mektebin kórip, aralasyp óstim.

Bireuler renjise ózi biler, biraq bireuden ýirenu degendi óz basym týsinbeymin. Óner men shygharmashylyqta әrbir adam ózin daralap kórsetip, qoltanbasyn tanytuy tiyis.

- Men telejurnalistikadaghy tvorchestvolyq erkindik degendi qalay týsinemin? Sol tústa arnanyng basshysy birden erkindik degen nәrsening ózi shartty týsinik dep aitty. Mysaly, әr telearna men gazetting artynda qojayyndary túrady. «Shyryldatyp aityp jatyr» delinetin shyndyqtyng ózi qojayyndar arasyndaghy soghystyng ynghayyna qaray aitylghan dýnie ekenin júrt bile bermeydi. Aqiqatty tek qana jeke shygharmashylyqpen shúghyldanatyn adam aita alady. Al, újymdyq, basqaruy bar jurnalistika salasynda tolyq erkindik, bostandyq bar dep aitugha kelmeydi. Sebebi, kez kelgen jurnalist - júmys berushige kiriptar. Aylyq alady, onyng kensesin, tehnikasyn paydalanady degendey. Árbir BAQ-tyng ózindik ústanymy men baghyt-baghdary bolady. Ústanymgha kelispegen adam júmystan shyghyp ketedi, ya shygharyp jiberedi.

- «Múraghat qorlarynan búrynghy baghdarlamalardy alyp qarap jýrgen jas jurnalisti kóziniz shaldy ma? Bizding telejurnalister arasynda buynaralyq baylanys qanshalyqty saqtalghan?» dep otyrsyzdar. Aytayyn.

Jurnalistika - jastardyng arasynda súranysqa iye. Óitkeni, telejurnalistika birden tanymal etedi. Múnyng jaman jaghy - jas jurnalistte «men talantty ekenmin» degen oy tuuy mýmkin. Kenes ókimeti uaqytynda telearnalargha gazetting ysylghan jurnalistteri til men oidy jetkizuding formalaryn alyp keldi. Toqsanynshy jyldardan keyingiler ózindik leppen kelip edi. Qazirgi telearnalardaghy bilikti jurnalister sol toqsanynshy jyldary kelgen buyn.

- Bizdegi telebaghdarlamalardyng deni kóshirme? Kóshirme bola-aq qoysyn, sony últtyng diline jaqyn etip kóshiruge bolmay ma? Jalpy, kóshirmey, úrlap-jyrlamay baghdarlama jasau qiyn ba?

- Memlekettik arnalarda ýkimet bekitip bergen media jospar degen bolady.  Arna osy jospardy oryndaugha mindetti. Taghy bir aitatyn nәrse, últtyq boyauy qanyq, kórermenning súranysyna say baghdarlama úsynsanyz onyng ótui ekitalay. Ótpeytini -  múnday mәseleler újymdyq talqygha týsip, sheshilmeydi. Ár arnada bir jigitter bar. Arnadan beriletin baghdarlamalar men habarlar sol azamattardyng týsinigi men óresinin, bilimi men tanymynyng jetken jerimen ghana ólshenip, baghalanyp jaryqqa shyghady.

Sheteldik jobalardy telearnalar milliondagha qyrjygha satyp alady. Jobany jersindiru, halyqtyng tanymy men tabighatyn ynghaylau degen mýldem joq. Tikeley kóshirme jasay salady. Bar gәp - osynda.

-Biz nege býgin telesayasatty  uystan shygharyp aldyq? Qazaqstanda telesayast qanday boluy kerek? Qalay jasaluy kerek? Ony kim jasaydy? Biylik pe, әlde, telearnalardaghy  újym ba?

- Telesayasatty biylik jasamauy kerek. Telearnalar men teatrlarda, «Qazaqfilimde» kórkemdik kenes bolady. Onda qazaqqa belgili, tanymal qoghamdyq túlghalar otyrady. Telesayasatty qalyptastyrugha osy kórkemdik kenes múryndyq bolyp, yqpal etui tiyis. Alayda, kórkemdik kenesting mýsheleri quyrshaqqa ainalghan adamdar. Yaghni, basshylardyng aitqanyna kónip, aidaghanyna jýretin halge jetken. Telesayasat turaly aitqan kezde kórkemdik keneske zor mәn beru qajet.

- Osy uaqytqa deyin biz telearnalarymyzdy óz auditoriyamyzgha júmys istete almay jatqan siyaqtymyz.  Yaghni, tele naryqty iygere almay kelemiz. Búnyng sebebi nede dep oilaysyzdar?


Gýljaqan Qasymjanova, telerejisser:

- Sebep kóp qoy, sonyng birin ghana aitayyn. Men Qazaqstan telearnasynda 20 jylday júmys istedim. Telearnanyng kýiregen kezine de kuә boldym. Al arna basshylyghynyng qansha ret auysqanynan óz basym tipti janylyp ta qaldym. Basqarma tóraghalaryn aitpaghanda, diyrektorlardyng ózi jii auysady. Janadan kelgen әr bastyq jana komanda jasaqtaydy. Mәselening bastauy - osy. Býgingi kýn túrghysynan qaraghanda, qosylghyshtardyng orny ózgergenmen qosyndy ózgermeytinine kózimiz jetip otyr. Kim basshylyqqa kelse de eshnәrse ózgermeydi. Nege? Ózgeris jasau ýshin telearnanyng tútas jýiesin ózgertu kerek. Mysaly, Reseyde kommersiyalyq baghdarlamalardyng ózi zanmen qorghalghan. Telearna tehnikasyn janartu kerek. Týptep kelgende mәsele telearnalarda túlghanyn, kәsiby jurnalisttin, produsserding jәne bilikti menedjerlerding joqtyghynda bolyp otyr. Qazirgi kezde telearnalar aqsha jasaudyng alanyna ainalyp ketti. Jәne ol ýshin eshkim jazalanbaydy әri jauapkershilik arqalamaydy.

Bizde әli kýnge últtyq televiydenie joq. Mine, mәselening zory. Biz Reseyding aqparaty men baghdarlamasyn tútynyp otyra beremiz be, joq últtyq televiydenie jasaymyz ba? Oilanayyq.

- Rasynda, bas arnagha kelgen әrbir jana basshysy sonynan shúbyrtyp komandasyn ertip jýredi. Sonyng kesirinen jurnalisterding arasynda alang kónil payda bolady. Búl jaghday meninshe, arnanyng ishindegi ahualdy da túraqsyzdyqqa aparyp tirese kerek. Jana komanda búrynghy  baghdarlamalardy toqtatyp, bәrin shyt jana bastaydy. Osynday «dәstýr» nege kerek? Ne ýshin bas arnanyng basshylary komanda ertip jýredi?

 

Núrtileu Imanghaliyúly, jurnalist, telejýrgizushi:

- Jana komanda jasaqtau - telearnagha kelgen basshygha jogharydan bolatyn yqpalgha baylanysty. Men basshylyqqa taghayyndalghan kezde jogharghy jaqtan ne isteu kerektigi jayynda baghyt-baghdar berilgen. Tura sol siyaqty ózgelerge de jol kórsetip otyrady. Al, aitqanmen jýresing be, әlde «tәrtipke» baghyna otyryp, óz oiyndy da jýzege asyrasyng ba  -  ol basqa әngime.

Jalpy, «Qazaqstan» arnasy qazaq qoghamy ýshin mәselesi kýrdeli oryngha ainalyp barady. Búl jerde aitylmay jýrgen bir jayt bar. Marqúm Altynbek Sәrsenbaevtyng túsynda zamannyng qiyndyghyna baylanysty últtyq arnanyng oblystyq bólimshelerin oblysqa beru kerek degen úsynys bolghan. Sol úsynys әli jalghasyn tauyp kele jatyr. Men basshylyqqa kelgen kezde de dәl sonday әngime shyqqan. Reseydegi týrli arnalar orys degen úly halyq ekenin, onyng basshysynyng keremet ekenin bir sayasatqa baghyna otyryp, biraq әr qyrynan jýrgizedi. Al, bizde onday sayasat atymen joq.

Elu jylgha juyq telearna salasynda qyzmet istegen aldynghy buynnyng mektebi bar. Ol sol kisilerding kózin kórip, qyzmet bolghandardyng aqylynda, parasatynda, iykemdiligi men biliktiginde dep oilaymyn. Eger mening jasaghan baghdarlamam elding kónilinen shyghyp jatsa, ol maghan deyingi aghalar men apalarymyzdyng mektebining jalghasy dep bilgenimiz jón.

- Sayasat demekshi, biz nege  telesayasatty  uystan shygharyp aldyq? Qazaqstanda telesayasat qanday boluy kerek? Qalay jasaluy kerek? Ony kim jasaydy? Biylik pe, әlde, telearnalardaghy  újym ba?

Serik Sarybay, jurnalist «Almaty» arnasy bas diyrektorynyng birinshi orynbasary:

- Bizde bir adam men  bir partiyany maqtaghanan basqa telesayasat bar ma?   Qay arnany ashsang da yrjyn- yrjyn, yrbyn-yrbyn.  Týpki iydeyasy týsiniksiz shoular, qaljyny kóterem syqaqshylar... osynyng ortasyna oda-baghdarlamalar qosyp, «әrleymiz».   Ásirese 6-shildeden beri ekrangha qaraudan qaldyq. «Radiony ashyp qalsan, Ghafeken, Teledidardy qosyp qalsan, Ghafekenmen,...»  jylap kóristin zaman tudy.  Kino da, baghdarlama da, derekti filimder de tek Preziydentke arnalghan...  Búl ar-úyattyng jútaghanyn, asqan jaghympazdyq pen arsyzdyqtyng arasy bir-aq qarys ekenin týsinip , betine qyzyl tebetin jurnalist-basshylardyn  tym azayyp ketkenin kórsetedi. Negizi qazir telejәshikte bolyp jatqan  bylyqtyng barlyghy qazaqty sayasy túrghydan mýlgitu,  sauatylyghyn tómendetu ýshin istelip otyrghan tirlikter. Kózboyaushylyq kýshimen kózbaylau,  Bәri tek biylikke baylanysty. Sonyng ústanymy ýshin qaqpaqyldap aparyp, bir qoragha qamap jatyr bәrimizdi.  Men qorqatyn bir mәsele bar: Biylik songhy eki jylda Reseymen tym әmpey -jәmpey bop ketti. Kedendik Odaqqa   birigip, óz yrqymyzben Reseydi bayytugha kelisim berdik.... Juyrda «Balapan» telearnasy ashyldy. Endi «Mәdeniyet» degen arna ashylmaq. Osynyng bәri Putin «kókemizdin»  qol astyna týbegeyli ótkizerden búrynghy kózaldar qareketer emes pe? Qytaydaghy eki qazaqsha telearnagha telmirgen qandastargha úqsap sorlap qalmasaq bolghany týbinde. «Qúday betin әri qylsyn» desek te kýdik basym.  Balalarymyz  betimizge týkirmesin desek júlqynuymyz kerek, auzymyzdy buyp jatsa da aityp qaluymyz kerek. Jaghympaz, jәdigóy sayasattan sәl de bolsa azat aqparat úsynsaq óz paryzymyzdy oryndaymyz. Demek újymgha da kóp nәrse baylanysty.

 

Myrzan Kenjebay, jurnalist:

- Qazaqstannyng aqparattyq naryghyn qazir Resey tolyqtay jaulap aldy. Televiydenie - jiyrma birinshi ghasyrdyng eng basty әri eng kýshti qúraly. Biylik basyndaghylar televiydeniyeni dúrys paydalana almay keledi.

Televiydeniyening 20 jylda últqa әkelgen ziyany óte kóp. Televiydenie  qazaq tilin audarma tilge ainaldyryp, shúbarlap bitti. Jәne osy kýni telearnalardy orystildi azamattar basqaryp otyr. Ótken joly  orysty emge tappaytyn bir auylgha jolshybay soqqan edik. Balalar oryssha sóilep jýr. Nege dep súrasaq: «Telearnalar kýni boyy oryssha sóileydi. Sonyng kesirinen balalar shýldirlep ketti», dep ýlkender jylarman bolyp otyr.  Telearnalardyng tilin oryssha sayratu  arqyly biylik qazaqqa aramzalyq jasaumen keledi. Sebebi, telearnalar resmy tilde sayrap túrghanda til turaly zannyng iske asuy mýmkin emes.

Qazir telearnalardyng bәri halyqty eldegi naqty jaghday turaly oilandyrmau ýshin әdeyi arzan qaljyng men oiyn shoulargha ainaldyrylghan-au deymin.

Sәken Sybanbay, jurnalist:

- Qashan telesayasat bizding qolymyzda bolyp edi? Bizde telesayasatty arna basshylyghy jasaydy. Al olardyng deni - ne qazaqshadan mýlde maqúrym, ne ony shala-púla ghana biletin orystildiler. Múnday jaghdayda arnadaghy baghyt-baghdardyn, jalpy telesayasattyng qay túrghyda órbiytini belgili emes pe? Telesayasatty memleket endi-endi qolgha alyp jatyr. Meninshe, telesayasattyng qanday boluy kerektigin kórsetip, jalpy baghyt-baghdaryn týzetin biylik boluy kerek te, ony  shygharmashylyq әleuetine qaray iske asyratyn telearnalardaghy újym boluy kerek.

- Nege biz  bәrin biylikke siltep qoyyp otyra beremiz? Qazaq auditoriyasy qyzygha tamashalaytyn baghdarlama jasau qolymyzdan kelmey me, qiyn ba ol sonshama? Mysaly, Núrlan Erimbetovting avtorlyq baghdarlamasy bar. Núrlan, sizge osy baghdarlamany ashu qanshalyqty qiyngha týsti? Óz tәjiriybenizden bir әngime aitynyzshy.


Núrlan Erimbetov, sayasattanushy:

- «Núr Otan» partiyasynyng birinshi orynbasary Núrlan Nyghmatullin ekeumiz bir kezdesken kezde «Ashyq әngime aitatyn bir baghdarlama ashsaq» degen úsynys jasadym. Biraq mening bir shartym boldy: habar barysynda aitylghan oi-pikirler qayshygha týspesin, ony bir pysyqtar otyryp alyp montajdaytyn bolsa, men ol baghdarlamany jýrgizbeymin dedim. Osylay bastalghan sharua edi.

Biz qazaq tilining mәselesin kóp aitamyz. Biraq tilding terendigin, baylyghyn paydalanbaymyz. Mysaly, kez kelgen adamdy maqtap otyryp, maqtamen bauyzdaugha, bolmasa synap otyryp, keremet etip kórsetuge bizding tilding mýmkindigi jetedi. Osyny jurnalister nege paydalanbaydy?! Óz basym kóp jaghdaydy osyny paydagha asyramyn.

Meninshe, telearnalarda bilikti maman tapshy. Áytpese, kónil ashar baghdarmalarmen-aq, qoghamdaghy kýrdeli mәselelerdi aitugha, jetkizuge bolady.

Taghy bir aitarym, biz shetelderde bolyp jatqan oqighalardy orystardyng kózqarasy túrghysynan  bagha berip  kelemiz. Telearnalar nege qazaq jurnalisterin sheteldegi týrli oqighalardyng ortasyna jiberip, qazaq kórereminine jetkizbeydi? Kórermen retinde biz nege barlyghyn orystyng  kózimen kóruge tiyipsiz?!.

Qazaqstandaghy telearnalardaghy orys tili, orys mýddesi degenge kelsek, búl jerde qarapayym orystardyng kinәsi joq. Orysshyldyqtyng otyn ýrlep otyrghan Qazaqstanda orystardyng elitasy bar. Olardyng arasynda deputattar, senatorlar, әkim-qaralar bar. Kózine kólgirsip, «Otanshyl», «memleketshil», «preziydentshil» bolyp kóringenimen, ishinen saghan qarsy bolyp túrady. Biz orys tilining ýlesi men arnalardaghy orystyqpen kýreskimiz kelse, dәl sol elitadan bastauymyz kerek.

Eng bastysy -  telearnalardaghy qarjylyq, komandalyq, basshylyq, shygharmashylyq kýrdeli mәselelerding sheshimi qoghamdyq telearna qúrghanda ghana tabylady. Yaghni, qogham baqylaytyn arna júmys istese, qarjy qayda ketti, nege komanda jinaydy, nelikten baghdarlamalar sapasyz degen siyaqty tolyp jatqan saualdar sheshimin tabar edi.

Júldyz Tóleuova, «Stan.tv» beyneportalynyng produsseri:

- Bizdegi telearnalar sheteldegi shetin oqighalardyng ortasyna barmaq týgili, el ishindegi shiyelenisti jaghdaydy da kórsete almay otyr. Janaózendegi múnayshylardyng kóterilisin eldegi tәuelsiz arnalardyng birde biri әli kýnge bergen joq. Nege? Al, bizding tilshiler («Stan.tv» aqparattyq viydeoportalyn aitady.-red) sol jaqtaghy múnayshylarmen birge jýrip, kýndelikti habar jiberip otyr. Áriyne, jergilikti biylik tarapynan kedergiler bar. Biraq bizde   kýiip túrghan  mәselening mәn-jayyn elge jetkizuding de   mýmkindigi bar. Jurnalister sol mýmkindikti eseley týsu ýshin kýresu kerek.

- Bizdegi telebaghdarlamalardyng deni kóshirme? Kóshirme bola-aq qoysyn, sony últtyng diline jaqyn etip kóshiruge bolmay ma? Jalpy, kóshirmey, úrlap-jyrlamay baghdarlama jasau qiyn ba?


Serik Sarybay, jurnalist, «Almaty» arnasy bas diyrektorynyng birinshi orynbasary :

- Borhes qysqa romanynda kýlli  adamzat tirligin bes-alty kóriniske syidyryp keti emes pe. Sondyqtan,  sony baghdarlama oilap taba beru de  óte qiyn. Ghasyrgha juyqtaghan tarihy bar televiziya salasynda týrli janrdaghy jobalar bizge deyin oilap tabylghan. Reportaj, pikirsayys, telesúhbat t.b.  Ádebiyettegi sekildi  sol qalyptrdan asa almaysyn. Mәsele kez kelgen halyqtyng sol janrlardy ózine beyimdeuine baryp tireledi. Bizdegi kóshirme jobalardan últtyq ústanym, últtyq namys,  últtyq iyis anqyp túrmaydy. Basty qasiretimiz osy. Resey «Nasha rasha» degen joba shyghardy. Ony kórgen orys Ortalyq Aziyada túratyn halyqtardy kelemejge ainaldyrady. Sayqymazaq  Galustyannyng keybir sózderine Týrkemenstan, Tәjikstan syndy memleketterding attay tulaghanyn bilemiz. Al bizdegi  «Nasha  kazasha» qazaqtyng ózin kelemejdeydi. Óitkeni búl melekette óz namysyn qorghay almaytyn, biylik qamyrsha iylep, juasytyp tastaghan bir-aq últ bar. Ol - qazaq. Ony qalay kelemejdeseng de, qalay keketseng de eshkim qún súramaydy.  Eng soraqysy syn týzetsin degen janashyrlyqpen qazaqsha aitpaydy, oryssha jahangha jar sala jamandaydy.  Ózderin kýldirgish sanaytyn jigitterding de, sol jobany qoldap jýrgenderding de óresining jetken jeri sol bolsa kerek... Synasyn qazaqtyng qoshemetine semirip asqynghan slavyandy,  «bólek avtonomiya qúramyn» dep qútyryp jýrgen sartty. Oghan shamasy kelmese, qoysyn.   Aty-shuly «Eki júldyzdy» alayyq. Orystyng «Dve zvezdy» atty shouy әlemdik televiziya tarihynan oiyp túryp oryn alghanan keyin ol jobanyng liysenziyasyn satyp alyp, elimizge әkelgen song oryssha qosyp,   shalajansar etuding qajeti ne edi?   Sanasy mýgedek jurnalist nemese produserding «ishten shyqqan shúbar jylany» da mýgedek bolady. Óz basym «Qazaqstan» telearnasy basshylaryna bireu kelip «jobalarynda kýlli qazaqty oryssha sayratpasang sotqa beremin!»  dep qorqytty dep oilamaymyn.   Bayaghy kópke jaghayyn, qazaq qayda barady deysing degen ózimizdi tómendetetin ústanymnyng jemisi.   Qyruar qarjy júmsalghan jobagha taza qazaqy atau berilip,   Aqan, Birjannan bergi sazgerlerimizding әnderin nasihataumen ainalyssa qanday keremet bolar edi.  «Atyng shyqpasa...»  prinsiypimen ótti,  ketti .

- Qazir telearnalarda format degen nәrse payda boldy. Ár telearnanyng formaty bar. Oghan say kelmeytin baghdarlama qansha ótkir, tartymdy bolsa da jaryqqa shyqpaydy. «31 arnanyn» belgili bir bóligi Reseyding STS arnasyna satylghanyn bilemiz. Osy «31 arnadan» qoghamdaghy  ahualdy shynayy talqygha salatyn baghdarlamalarmashu mýmkin be? Bolat myrza, búl saualgha óziniz jauap bere ketseiniz jón bolar edi.

Bolat Mýrsәlim, «31» arna janalyqtar qyzmetining jetekshisi:

- Dәl qazirgi kezde qazaq telearnalaryna baylanysty eki teris tendensiyany bayqaugha bolady. Birinshisi, kez kelgen telearnany alyp qarasanyz, qos tildilikti normagha ainaldyryp alghan. Eki jýrgizushining biri - oryssha, biri - qazaqsha sóileydi. Múny - qoghamdyq sanada bilingvizimmdi zandastyru deydi. Qostildilikti qalypty dýnie sekildi telearnalar arqyly arnayy nasihattar otyr.  Ekinshisi, telearnalar týgeldey shougha kóship ketken. Onyng bәri Europa men Amerikanyng shoularynyng negizinde jasalady. Últtyq shou jasap jatqan telearnany taghy kórmeysiz. Qoghamnyng sayasi-ekonomikalyq, basqa da kýrdeli mәselelerin talqylaytyn qanday da bolmasyn habarlar joq.

Eger biz, esi dúrys el bolamyz desek, eki baghytta telearnalarymyzdy dayyndauymyz kerek. Birinshisi, qoghamdyq telearna, ekinshisi, ashylghaly otyrghan - «Mәdeniyet» arnasy. Mysaly, europada qoghamdyq telearnanyng basshysyn bizdegidey ýkimet taghayyndaydy. Biraq, olar qoghamnyng aldynda jauap beredi, halyqqy qyzmet etedi. Biylikting aldynda jauap bermeydi. Al, bizde bәri kerisinshe. Búl europa elderining sayasy mәdeniyette jetken jetistigi dep oilaymyn. Osynday jolgha qogham, jurnalister, újym bolyp úmtyluymyz kerek. Bәrin biylik jasap beredi eken dep otyrsaq, onda eshnәrse ózgermeydi.

Al, «Mәdeniyet» telearnasy -  qazaq televiziyanyng bir ólshemi tәrizdi boluy tiyis. Biz búl telearnany rejissuralyq dengeydegi telearna jasay alsaq, kez kelgen shetelding aldynda jýzimiz ashyq bolmaq. Olay etpey, redaktorlyq ýlgidegi tekst jazyp, oghan viydeony jabystyryp, baghdarlama jasaytyn telearna qylsaq, onda ol bizding últ retindegi kәsiby sheberligimizding tómendigin pash etpek.

 

 

Aqsúnqar Aqynbaba, jurnalist:

-Mening basa aitqym keletini - memlekettik arnalardaghy jaghday. Mysaly, memleketten qarjylandyratyn «Qazaqstan» últtyq arnasynyng jyldyq budjeti 8 mlrd tenge. Alayda, memlekettik tapsyrys tolyq oryndalmaydy. Yaghni, memleket aqshasyn bólip otyrghan dýniyelerding ózi jasalmaydy. Al, memlekettik tapsyrystyng ishinde barlyq dengeydegi kórermenning súranysyn qanaghattandyratynday dýniyeler bar. Biraq olar oryndalmaydy, efirge shyqpaydy. Kórermen men telearnanyng arasyn baylanystyrushy sarapshy mamandar joqtyng qasy. Onyng ornyna  teleradiodan habary joq qaptaghan kishkentay bastyqtar jýredi. Qarjynyng barlyghy solargha júmsalady.

Juyqta ministrlik últtyq arnagha qarjylyq tekseris jýrgizip, 2009-2010 jyldardaghy memlekettik tapsyrystyng qalay oryndalghanyn kórdi. Sóitse, atalghan eki jylda memlekettik tapsyrys eng az oryndalghan uaqyt bolyp shyqqan. Al, memleketting bólgen aqshasy arzanqol shoulargha shashylghan. Jalpy,  osylaysha qoldy bolghan qarjynyng jiyntyghy - 728 mln. tenge. Búl resmy túrghyda anyqtalghan fakt. Búl biz biletin ghana soma.

Jurnalisterdi bosatyp, produsserlik ortalyqtargha tapsyrys beru arqyly habar jasatudyng da astarynda aqsha jeuding amaly jatyr.  Estuimizshe, produsserlik ortalyqtar men telearna basshylyghy tapsyrysqa bólingen qarjyny ózara bólisedi-mys.

Janaghy 728 mln. tengening mәselesi bas prokuraturagha joldanghannan keyin ile-shala Janay Omarovty ornynan alyp tastady. Biz eger osynday mәselelerdi ashyq aitsaq, bizben sanasady dep oilaymyn.

-Mәselening ýlkeni qarajat ekeni dausyz. Format turasynda da aityp otyrmyz. Áytse de myna «Almaty» arnasy tәp-tәuir qazaqsha baghdarlamalar jasap jatyr. Mysaly, «Til saqshysy» sol tәuir baghdarlamalardyng biri. Almaty arnasy qazaq kinosyn da túraqty bere bastady. Serik myrza, osynyng bәri qalay mýmkin bolyp jatyr sizderde? Búlay súrap otyrghanym  ózge arnalarda, әsirese, kommersiyalyq arnalarda Qazaq filimning tuyndylary mýlde kórsetilmeydi ghoy?

Serik Sarybay, jurnalist «Almaty» arnasy bas diyrektorynyng birinshi orynbasary:

- «Almaty» arnasyndaghy jobalar biz dittegennin  shiyregi ghana.  Mýmkindigimiz shekteuli. Qazaq balalaryna arnap mulitfilim shygharugha talpyndyq. Biraz enbektendik.  20 jyl boyyna «qazaq balasy nege qazaqsha ertegi kórmeydi?» dep baybalam saludan tynbaghan auyzdar endigi jerde «Oy, sol da tirlik pe? mulitfilimderi nashar» dep sayray jóneldi.    Bayaghy qazaq ýshin auyzben kýresu, auyzben tau qoparu... Ras,  mulitfilimderding sapasy nashar boldy, arnayy tehnika satyp alugha qarjy tappadyq. Animatorlardyng ailyghyn tólep, efiyrimizdi tegin berip otyrghanymyzda baghasy bir million  tengege jeter-jetpes sol jabdyqtardy alugha jәrdemdesetin bir azamat tabylar degen ýmit aqtalmady... Lajsyz jamanatqa qala bermeyik dep júmysty uaqytsha doghardyq. Biraq  qazaq balasyna qazaqy ertegi kórsetu turaly oiymyzdan ainyghan joqpyz. Qazirding ózinde «Qazaqfilimnin» qorjynyndaghy,  jeke  studiyalar jasaghan qazaqsha animasiyalyq filimderdi jinaqtap,  ekrannan  kýn sayyn kórsetemiz. Qarajat tauyp qajetti dýniyelerdi alsaq  animasiya mәselesine qayta  oralamyz  degen oiymyz da bar.   Al «Til saqshysy» qazaqqa óz tilin, diling ýshin zang jýzinde  kýresuge bolatynyn úqtyru ýshin, búgha beruding týbi jaqsylyqqa aparmaytynyn týsindiru  maqsatynda  ómirge kelgen joba. Minberge minip alyp «til, til» dep qaqsay beretin aghalarymyz sol habardaghy qarshaday qyzdardan ýlgi alyp,  bir-eki mekemeni sotqa berse,  paydasy  zor bolar edi elge degen.  Tilimizdi eden juatyn shýberekke  tenegende de «Týrkistan», «Ana tili» syndy basylymdardan basqa eshkim selt etpedi. Al, «Til saqshysy» audandyq sottaghy alghashqy otyrystan bastap kórsetti isting barysyn.   «Efes» zauytynda júmys  isteytin qazaq jigitter oblystyq sottan  enirep qaytqanda da qastarynda jylap jýrip júbatqan jalghyz «Til saqshysy»  újymy boldy. Qayda ot auyzdy, oraq tildi,  qaraghay mýiizdi marghasqalar... Bir qorlaushydan qorqyp sot zalyn ainala qashyp jýrgender  kýlli qazaqtyng namysyn jyrta ala ma? Búl jobany tehnikasy jútan, taralu aumaghy tar, budjeti júpyny  qalalyq telearna jasap otyr. Sonyng ózinde jýzdegen mekemening qazaqshasyn týzetti. Eger respublikalyq arnalar ilip әketip, ýn qossa  qanday keremet bolar edi! Qazaq jurnalisteri  qazirde mening jobam, senin  jobang dep júlqysatyn jaghdayda emes. «Til saqshysynyn» jýgin júrt bolyp,  júmyla kótersek qana ózgeler bizben sanasady. Óitpesek týbi ókinemiz. Reseyding qoltyghyna qayta kirip bara jatqanymyzdy sezgen orekender әp-sәtte orystyq ruhty oyatatyn aksiyalardy ýdetip jiberdi elimizde.    Al qazekeng jolynyng týbi núrlanatynyna senip әli anqayyp otyr.  Qazaq kinosyna degen kózqaras ta qazaqqa degen kózqarastan alshaq emes. Bagha jaghynan týrik, orystyng serialdary әldeqayda qymbat. Biraq «reyting» degen jalang úranmen solargha qúmarmyz. Últtyghyng jýdep, ýning qúmyqqan zamanda sol reytingti «quyp» jýrip qúryp barady qazaq televiydeniyesi...

- Sәken myrza, siz búryn telebaghdarlamalargha qatysty túraqty pikir bildirip, syn maqala jazyp túrushy ediniz. Sol syn maqalalarynyzdan qanshalyqty nәtiyje shyqty? Bizding telejurnalister oryndy syngha qanshalyqty qúlaq asady?

Sәken Sybanbay:

- Eger solardan nәtiyje shyqsa, qazir telearnalarymyz býgingiden әldeqayda ilgerilegen bolar edi ghoy. Qarapayym qyzmetkerlerin qaydam, telearna basshylary basylym betterindegi syndy esh qabylday almaydy. «Telekórsetilimderding sapasy jaqsarsa eken» degen niyetpen jazylghan syndy olar kórealmaushylyq, әldebireulerding tapsyrysy nemese sol maqala arqyly ózining atyn shygharugha tyrysushylyq dep týsinedi. Keybir telejurnalisterding de onday syndardan son, ayaq astynan últtyq emes, újymdyq, arnalyq ar-namysy oyana qalyp, «әneki, bizdi óz qandastarymyz kóre almay, kýndep jatyr!» dep, qazaq tilining órisin keneytuge ólerdey qarsy orystildi basshylarynyng iyqtaryna basyn qoyyp, solardan júbanysh izdeydi. Qaybir jyly mening «Halyq-2»-ge - «Habar-2» (ol kezde býgingi «El arnanyn» aty solay edi) degen maqalam da sonday narazylyqqa tap bolghan. Al tura sonday syndy aragha biraz uaqyt salyp Bekbolat Tileuhan efirden aitqan kezde «arnamyzdy әriptesterimiz ayaghynan shala bastady» dep maghan qatty qapa bolghan telejúldyzdarymyz әigili әnshimizge «óte dúrys aitasyz, synynyzdy әbden qabyl alamyz» dep bas shúlghyp shygha kelgen. Biz ýshin әli de synnyng ózi, onyng әdil ne әdiletsizdigi emes, ony aitqan auyzdyng ataghy әldeqayda manyzdy. Otandyq telearnalardyng qazaq jurnalisterinen artyq janashyry da, dosy da joq. Telejurnalister osyny týsinui kerek.

"Abay-aqparat"

Redaksiyadan eskertu!

Búghan deyingi Bas taqyryptaghy Jangeldi Shymshyqovqa qoyghan oqyrman saualdary internet-konferensiyanyng qonaghyna jiberildi. Jauaptar kelisimen jariyalaytyn bolamyz.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5520