Qúr maqtanu, bos kókirek – talay elding týbine jetken...
Óitkeni, maqtangershilikting eng jaqyn «bauyry» – úrlyq. Al, úrlyqtyng ózi de mayda-shýideden bastalady. Pendening qúlqyny – qúdyqtan da teren, eshqashan toymaydy, toqtamaydy...
Mysaly, qaltasy qanyraghan adam «100 myng tengem bolsa» dep armandaydy. Arada biraz jyldar ótkende, 100 myng AQSh dollaryn jinaghan әlgi adamnyng auyzyn qúr shóppen sýrtip otyrghanyn kóresin...
...Qazirgi qazaqtyng biyligindegi kóp bayshykeshter de dәp sonday.
...Osydan nebәri shiyrek ghasyr búryn, yaghni, 25 jyl búryn Qazaqstanda birde-bir millioner joq edi, qazir olardy sanap shyghu qiyn. Sonda búl baylyq qaydan keldi?.. Múnyng bәri – úrlyq.
Ras, qazir bizding biyliktegiler últtyq ishki ónimning 20 esege óskenin aityp, maqtanady. Shynynda, osydan 25 jyl búryn bir qorap sirinkening 7 TIYN (tenge emes) túrghanyn әdeyi «úmytyp ketedi»...
Últtyq ishki ónimning 20 esege ósse, azyq-týlik baghasy, túrmystyq zattar, kommunaldyq qyzmetter neshe esege ósti? Múny sheneunikter aitpaydy. Mәselen, Úlybritaniyadaghy eng az zeynetaqynyng mólsheri qazaq tengesine shaqqanda 128 myng tenge de, Qazaqstandaghy eng az zeynetaqynyng mólsheri 11 myng tenge. Osyny salystyrugha bola ma? Múnday jalghandyqty mektepting oqushysy da eseptep bere alady...
Tipti, jyl sayyn biylik zeynetaqynyng kóbeygenin aityp jatady, biraq, somasyn emes, payyzyn jariyalaydy. Al, somasyna kelsen, nebәri 1,5-2 myng tengege ghana kóbeyedi. Kommunaldyq shyghyndar bolsa, kýnnen kýnge óse týsude...
Memlekettik qyzmetkerlerding jalaqylary da ósip jatyr. Ásirese, memleketting qazynasyna qoly jaqyn «A» korpusynyng qyzmetkerlerining jalaqysy 50 payyzgha ósip, býginde 1-1,5 mln tengege jetti. Deputatardyng ta tabystary osyghan jeteghabyl...
Ortasha zeynetaqy alatyn qariya 37 myng tengeni bir aigha jetkizuge tiyis te, 1,5 mln tenge jalaqysy bar sheneunik әlgi qariyamen birdey kommunaldyq tólem jasaydy. Ádildik qayda? Sheneunikting jalaqysy – zeynetkerding kirisenen 30-35 ese kóp. Múny esepteu ýshin qyzyl diplom aludyng qajeti joq qoy...
Osynday ótirik pen jalghandyq, maqtanu men mekirenu, úrlyq pen qarlyq, jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq, rushyldyq pen jikshildik – býgingi qazaq qoghamy men biyligining barlyq satylaryn qamtyghan. Sayyp kelgende, búl bassyzdyqtyng aqyry – ýlken әdiletsizdikke tireledi. Al, әdiletsiz qoghamnyng bolashaghy bolmaydy.
Baylyq pen biylikting sheksizdigi – tabighatynda óte әlsiz jaratylghan pendening aranyn ashtyryp, qúlqynyn keneyte beredi de, týbinde qúldyqqa jaldap, qúrdymgha tartady...
Endi 1 mln AQSh dollaryn jighan sorly – 100 mln AQSh dollaryn iyemdenudi ansaydy...
Qúlqyn – toyymshylyqty bilmeydi. Bertin kele úry-qarylar saqtyq qasiyetinen de aiyrylyp, týieni týgimen, vagondy jýgimen júta bastaydy...
...Bizding qasiyetti dinimiz Islamda «Iman men ynsaptan aiyrylghan pendening kózi tek topyraqpen ghana jabylady» deydi...
Jalghyz aqiqat osy!..
Qajymúqan Ghabdolla
Abai.kz
