Ý.

Ý.

Bizding әdeby sanamyzda ejelgi týrik әdebiyetimen qosa erte dәuirdegi parsy, ýndi, islam dini men qasiyetti Qúran Kәrim arqyly jetken arab әdebiyetining tamasha yrghaqtary bar. Týrkiligimizdi, parsy, ýndi, arabtyghymyzdy kezinde Mahmút Qashqary babamyz birshama zerttegen. Bizding zamandarda Shoqan, Ahmet, Álkey Marghúlan... shetel ghalymdarynan Rodlov, Vladimirsov, Yudahiyn, Renchiyn... qatarly kóptegen oqymystylar zerdelegen. Qazan tónkerisine deyin qazaq dalasynda shyghys pen batystyng talay-talay inju-marjan dastan-hissalary tarap jatty. Tipti, kóneden jalghasqan muzyka aspaptarymyz yrghaqtan ozyp, qazaq sózin sayrap ketuge shaq túrdy. Sol kópting júrnaghy, úlylyqtyng sarqyny ghana bizge jetti. Kónilge medeu tútatynymyz - kóne tilimiz saqtaldy. Ádebiyettanushy, tiltanushy ghalymdar qazirgi qazaq tilindegi «aqa»-agha, «taqa»-tagha, «altuh»- altyn ...t.t. kóptegen sózder men sóztirkesterining IÝ-Ý ghasyrlarda  da osy býgingi túlghasynda qoldanylghanyn (D. Serensodnom. T.ÝIII. 4.) dәleldeydi. Olay bolsa, IÝ ghasyrdan keyin Orhon-Eniysey jazulary, sonan keyingi týgel týrikke ortaq klassikalyq múralar, oghan jalghasa HII-HIÝ ghasyrlargha deyin jalghasqan qazaq jyraularynyng múralary bar ekendigi taghy da belgili. Júmekenning ólenderinen osy kóne әdebiyetimizdegi saryndardy anyq bayqaymyz, qazaq kókiregining yrghaghy búzylmaghan qalpyn kóremiz, ólenderining ishki yrghaghy arqyly «әldiyinen» nәr alamyz, ishtey quattanyp, joghymyzdy tapqanday tylsym kýige týsemiz, bir ólenin oqyghanda bir tamasha sazdy kýy tyndaghanday - jan rahatyn boygha taratamyz. Ishki sarynynda Yqylastyn  maqamy bar qobyz kýiining yrghaghy men Qúrmanghazynyng ekpini bar dombyra ýnine órilgen qazaqy jana ólensózining degenine eltiymiz. «Ár jyl sayyn әlde qaydan, әlde qanday jel eser, Ár týn sayyn týn qoynynda әlde kimder keneser...» dep bastalatyn ólenin júrttyng bәri biledi. Ólendi qazaqy boldyryp - Júmekenning ólensózi etip túrghan nәrse de - ólenning ishki yrghaghyndaghy qobyz kýi, týrkilik saryn jәne Qúran maqamy. «Týn qoynynda» degen beyneli sóztirkesin en daldany tóstey biylegen qazaq aqyny ghana aityp, surettey alsa kerek. Jalpy, qazaq ólensózi ózge halyqtyng ólensózinen osynday sipattarymen daralanghan. Óleng jolynyng bastaluy Kýltegin jazuyndaghy: «Ýste Kók Tәniri (ata!), Asta qonyr jer (ana!) jaralghanda. Eki arasynda (ekeuining arasynan!) kisi úghyly jaralghan» (M. Maghauinning audarmasy) degen sarynmen ýndes keluimen qatar, ghalymdardyng zertteuindegi týrik ólensózining negizgi ýsh elementi: 1. Oqighanyng bastaluy; 2. Oqigha jelisining birtindep úlghaya týsui; 3. Siklde aitylugha tiyisti oi-pikirdin  týiinimen (Kelimbetov) tútasyp túrghandyghynyng ózi - aqynnyng ejelgi týrik ólensózinen qanyp nәr alghandyghyn anghartady[10].

Shyghystyng klassikalyq ólensózinde jii kezdesetin oysamghauy (oryssha «giyperbola») - aqyn kókiregine bala kezinen qanyq bolghan - Qúran maqamy men ejelgi ertegi-dastandardan, keybir tústa ýzik-sozyq estilip túrghan ishki tynys - ana әldiyinen alghan әser, solardan qonghan ýlgi ekendigi dausyz. Osylardyng barlyghy toghysa kele, aqynnyng boyyna erekshe sheberlik qasiyetin darytqan. Ol - qazaq aqynynyng ózgege úqsamas dara qalpyn tanytady.

ÝI.

Ónerde tәsil («stili») degen bar.búl turaly K. Marks: «Stili degening - adam!» degen eken[11], biz әli kýnge deyin osy qaghidany ústanyp kelemiz. Demek, adam - jan. Olay bolsa, tәsil degenimiz - jannyng týisigi, oy dýniyesi, kóru, estu, sezinu qabiletterining - jiyntyghy. Jazushynyn, aqynnyn, sazgerdin, suretshining ishki sezim tolghanysynyng syrtqa shyghu kórinisi. Sondyghynan da ólensóz - kónil men sezimning ólshemi bolmaq. Týrli sezimnen - týrli kónil, týrli kónilden - týrli minez, týrli tәsil (stili) qalyptasady. Týgel adamnyng kónilin bir qalypqa sidyra almaytynyng sekildi - týgel sezimdi (búl jerde ólensóz dep týsininiz!) bir qalypqa sidyra almaysyn. Sos dәuirinde mynaday úghym boldy: Týgel aqyndy bir ghana - kommunistik iydeologiyanyng jarshysyna ainaldyru. Múnyng aqyry - naghyz aqyndardy qúsagha bóktiru, ómirden baz keshtirumen ayaqtaldy...

Júmekenning alghashqy óleni men ony jazugha әser etken ne nәrse ekenin bilmeymiz. Aqyngha jazdyrghan sol әserding kóp jaghdayda - sheshushi mindet atqaratynyn bilemiz. Mýmkin, Júmekenge әser etken nәrse - aq shaghyldyng arasyndaghy «sanyrau shal» men kýieui soghystan oralmaghan keyuana shyghar?!. Kim bilgen!.. Júmeken ózimen birge kóp oilardy ala ketkendigi bayqalady. Kóp sóileuden góri sóilemey, tomagha túiyq, ishtey tolghanyp otyrudyng ózi - jangha jayly, tylsymgha boylaudyng amaly. Júmaqtyq keyipte tylsym ómir keshu - aqyngha taptyrmas olja. Eshkim seni mazalamasa, sening de ózgede zauqyng bolmasa, búl - naghyz júmaq emey, nemene?! Múndayda tamaq ishuding ózi - artyq nәrse! Osynday bir sәtte Júmeken: «Jemsau bar ma búlbúlda?», - deydi, ishtey tolghanyp, sóitedi de, oghan ózi «jauap berip»: «... - Bar! - dep qaldy әlde kimning dauysy, - Bar! Bar! - desti janghyryghyp tau ishi (!). Shulap ketti orman, dala «bar» da «bar», Bar! Bar! Desip qarqyldasty qarghalar(!)...» dep, kóz aldyna «Búlbúl- adam», «Qargha - adamdy» alyp kelip, tútastay bir «Orman-qoghamnyn» týr-súlbasyn elestetip jiberedi. «Lәppay qúdjyq - basty úrdyqtyn!» ne ekenin aldyna jayyp kórsetedi. Sonan song «qonyr keshte qonyrayyp otyrghan» taghy bir mezetinde:

«Talay-talay bútalardyng qúsy úshty[12],

Japyraq úshty talay-talay bútadan -

Dýnie odan jútaghan joq,

jútaghan

kónilim ghana qaldy qaldy key sәt qúlazyp.

Jútaghan kýlki - qorek,

múng da - azyq...» - dep tolghandy.

Bylay qarasan,  osy óleng men onyng aldynda keltirilgen eki ólenning qúrylymy, ondaghy aqynnyng oiy bir-birine mýlde úqsamaydy. Áuelgisinde («búlbúl men «qarghada») - myqty әjue-keksin bar. Júmekennen shygha bermeytin minez. Oishyldyng jýikesi sharshaghan kezindegi shamyrqanuy ispetti. IYә, Júmekenning qonyrqay qalpyn jýdetken, sharshatqan nәrse - sol qoghamdaghy әdiletsizdik pen ruhany әlsizdik. Jabygha ýki taghyp, túlparlardy arbagha jegip - әlsiretu amaly. «Danq pen Daqpyrt» romany osy kezde tudy. Júmeken әueli roman jazayyn demegen, ólennen qalghan oilaryn qarasóz arqyly syrtqa tókken. Sonyng ózinde búl roman әlde bir «ataqty romandardan» anaghúrlym jandy shyqqan. Al kelesi óleng Júmekenning naghyz ózindik qalpyn aiqyndaydy.

Tәsildi (stilidi) jangha balap otyrghan sebebimiz de - osy!..

ÝII.

Qazirgi tanda qazaq әdebiyetining oqyrmandarynyng ornyn aitys aqyndarynyng tyndaushylary tolyqtyratyn boldy. Búl - bizding dәstýrli әdebiyetimizding songhy serpilisin anghartqanday. Janadan jaryq kóretin kitaptar sol az sandy oqyrmandar salmaghymen ólshenude. Qalyptasqan eski әdetpen dәriptep jýrgen әdebiyetimiz oqyrman men tyndaushynyng qúlaghynan alys, oqylghan. Jazylghan dýniyeler dalagha ketumen birdey bolyp túr. Esesine, bir kezde ózimiz mansúq etken Batys pen Amerikalyq ýlgidegi beytarap әdebiyetter bizding oqyrmandarymyzdyng sanasyna dendep enip barady. Sanada eskilik pen janashyldyqtyng arasyndaghy teke-tires jýrilip jatyr. Jana buyn men jastar jaghy janashyldyq izdep Batysqa qaray úmtylyp barady. Kýndelikti tútynatyn aqparat qúraldarynyng deni osy Batysty dәripteydi, qarapayym júrt - jasy bar, jasapazy bar solargha qaray jýginedi. Demek, aldymyzdan Batys órkeniyetining dýley dauyly ekpindep keledi. Ruhany dauylgha qarsy túratyn osynday almaghayyp tústa Júmeken siyaqty janashyl sezimdegi aqynnyng orny omyrayyp túrghanday seziledi. Múnday dauyldyng bolatynyn Júmeken erte sezingen, sonyng ýshin jattandy ýlgilerden bas tartyp, ózindik sony jol izdegen. Beytarap oilau, dýniyeni ózindik kózqaraspen sezinuding sony soqpaghyn erte tapqan. Eger, aqynnyng ghúmyry býginge jetken bolsa, ótken jiyrma jylda ol talay-talay ghajayyp oilardy, neler bir tosyn ýlgilerdi dýniyege keltirgen bolar edi. Júmekenning oilau, sezinu, týisinu qabiletindegi erkindik bizdi osynday oilargha jeteleydi. Ol esh baghdarsyz kóne Grek anyzdaryn sharlamaghan. Týbi bir bolatyn qúbylysty aldyn-ala sezinip, osynday tyng izdenisterge barghan bolar! Árdayym jattandy qaghidadan auyl irgesin alystatyp otyrghan:

«Shyndardy basyp, bauyrgha

jyljidy aspan bilinbey,

ilingen búlttar bútagha

qotyr taylaqtyng jýnindey

qayyzghaqtanghan;

dónderdin

tóbel-taz bolghan talayy.

Qart qayyng ghana dudyraydy -

salaq qatynnyng samayy.

Bir somdyq saryqúlaqtay,

saryqúlaq japyraqtarym,

kóktemde - kóktep,

kýz - quaryp

japyraq atyn aqtadyn:

qúlaghynan basqa qúny joq,

o, mening aqymaqtarym![13]»

Endi osy ólendi modernistik óleng emes dep aityp kóriniz! Ólenning bitimindegi barlyq qúrylym modernizm qaghidalaryna tolyq jauap bere alady. Ólendi bastan-ayaq modernistik ólendi ialdau tәsilimen saralap shyqsanyz boldy, oghan tolyq kóz jetkizesiz. Júmekende ózindik ishki yrghaq, dara qúrylymy  arqyly astarly beyneleuding sheberlik dengeyine jetken múnday óleng jeterlik.

Qazirgi tanda AQSh-ta túratyn qytaydyng ataqty modernist aqyny By Dau-dyng «býgingi zamannyng eposy» dep baghalanghan «ESKI BUDHANA[14]» degen shaghyn ólenining qazaqshasy:

«Dangharanyng óship ketken dauysy (!)

Órmekshining tory bolyp toqylyp

Jaryghynda diril qaqty (!) dingekting -

Uaqyt izi shimaylaghan úrshyqtay

Eske týspes esh nәrse,

Tastan shyqsa tau ishining janghyryghy túnshyqqan,

Kókeyine ol da eles(!)...» dep keledi eken. Týpnúsqamen alshaqtyghy qanday ekenin biz bilmeymiz. Bizde onday mәlimet joq. Qytayshasy da dәl osy audarmadaghy qalypta bolsa, onda Júmeken búl ólenge  kóp tandanbaydy. «Óliarany» jazghandaghy oiyn eske alyp, sondaghy týisikti qayta jandandyryp, qytay ólenin bir mәrte oqyp, ony býktep qoyyp, papirosyn tútatady. Óitkeni, ólendegi «dauys», «órmekshining tory», «diril qaqqan dingek», «kókeydegi (әlsiz) eles» siyaqty teneu, teneulik sóz tirkesteri Júmekenge jat, tosyn nәrse emes!

«Jyrtyq-jyrtyq japyraqty býrkenip

Búta bitken dirdek qaghyp tonyp túr...ә

Osy eki ólende qansha aiyrmashylyq bar?! Eki aqyn aitty demesen, Ekeuinde de - diril (qoghalys!), ekeuinde de - uaqyttyng aghysy bar!

«Qart Alatau qauryt týsip basyna is

Kóship ketken syqyldy da asyghys -

Jel úiytqidy bir beypil(!),

Úiytqyghan búlt ne jauaryn (!) bilmey túr.

Ylaylanyp jylaydy aghyp sayda su..

Aynalayyn altyn Kýn-au, qaydasyn?!.», - deydi Júmeken. Ólenning aty - «ÓLIARA» - ólmeli uaqyt. Eki da keler kýndi nemese әlde bir ótken «ghayyp kýndi», әlde ne erkindikti me, bostandyqty ma nemese endi ótetin, ótip ketken sәtterdi ansaydy. Bireuining simvoly - ALTYN KÝN, endi biruiniki - ESKI BUDHANA. Sezinu tәsilderi - úqsas, syrtqy mashyqtary - eki bólek. Ayyrmashylyq - shamaly ghana! Qytay aqynynda kýiregen Ruh basym bolsa, Júmekende Jan men Ruh ekeui de bar! Qazaq aqyny - jandy qozghalysqa (Alataudy kóshirip!) ainaldyrghan. Búl aiyrmashylyq - eki aqynnyng diny nanymdaryna qatysty, sonyng ózgesheligi!.. Aqyl-es jogharghy damuyna jetken kezde - Jan men Ruh tútastyq tabady, sonyng - kórinisi!..

Búnyng syry nede? Syry sol - Júmeken sezinu men týisikting shynyna jetken aqyn! Onyng әrbir sózin oilanbay, tolghanbay otyryp oqu mýmkin emes, onsyz Ony týsine almaysyn!.. Jәne de bilim kerek!.. BIL-IM!..

Almaty, 19.03.2008 jyl, Sәrsenbi, Qaratal

«Abay-aqparat»

Sony