Jazylghan maqalagha jauap

Jazylghan maqalagha jauap

Keshe ghana Múhan Isahannyng «Qazaqstan-Zaman» gazetinde basylyp, «Abay.kz» aqparattyq portalyna siltememen shyqqan, «Abaq Kereyding Altay asuy jәne «Tórt bi, tóre zany» (http://old.abai.kz/content/mykhan-isakhan-abak-kereidin-altai-asuy-zhene-tort-bi-tore-zany) maqalasyn oqyp, shyn riza boldym. Óitkeni, Múhang jaqynda «Qazaqstan Zaman» gazetinde jaryq kórgen mening (Qydyrbek Qiyshanúly) «Abaq Kerey erejesi» atty maqalama biraz syny pikirler aityp, ony tolyqtyrghan eken. Áriyne, óz basym syn aitylsa, bәzbireulerdey shalqadan týsip, shaptygha qalatynym joq, qayta onday pikirlerdi ýnemi bayyppen qabyldap otyramyn. Óitkeni, bireu bilse, ekinshi bir adam bile bermeytin jayttar kóp. Tarih san qatparly. Oqighany óristetu, tolyqtyru, qúlaqtan qúlaqqa jetken maghlúmattardy «tiriltu» bolashaq ýshin óte qajet. Ózining oiyn qorytyp ainalasyndaghylardan estigenin «pisirip», myzghymas dәleldermen matap tastau tarih ýshin abzal is.  Sebebi tariyhqa ekining birining tisi bata bermeydi. Sondyqtan jogharydaghy Múhannyng  aytqandaryna tolyq qosylamyn. Alayda, Múhannyng pikiri qúrannyng sózi emes ekenin qadap aitqym keledi. Sonymen birge synshy әriptesting jalpy oqighagha bir jaqty bagha bergendigin de bayqadym. Sondyqtan qolyma qalam alyp óz oiymdy aitpaqqa bekindim.

Aldymen maqalanyng taqyrybyn ashyp alsaq. Men «Abaq Kerey erejesin» de, Múhang keltirgen «Tórt bi, tóre zanyn» da qúptaymyn. Alayda, synshy bauyrym zandy «ereje» dep «alasartyp» tastadyng dep meni kinәlapty.  «Abaq Kerey erejesin» men de oidan qoya salghan joqpyn. Basqasyn aitpay-aq qoyayyn, osydan 7 jyl búryn «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha «Qazaqtyng ata zandary» atty on tomdyq kólemdi enbek jaryq kórdi (Qazaqtyng ata zandary: Qújattar, derekter jәne zertteuler: on tomdyq /bas. red. S.Z.Zimanov. -Almaty: «Jeti jarghy», 2004). Sol Kóptomdyqtyng tórtinshi tomynda ghalym Ghayrat Saparghaliyev «Abaq Kerey erejesin» Qarjaubay Sartqojaúlynyng enbegine sýienip otyryp jazghanyn keltirgen. Sonda men bildey akademik aghamnan asyp qayda baram? Múha siz osyny nege kórmegensiz? Álde  mýiizi qaraghayday aghalarymyzgha tisiniz batpay jýr me?.

Sonday-aq, avtor «Kerey qayda barasyn?» atty tolghaudyng astaryndaghy aqiqat» degen tarauynda « S.Tolybekovtyn: «Ábilmәmbet hannyng túsynda, 1742 jyly Orta jýzding bedeldileri Resey biyligine qaraugha narazy bolyp, óz qaramaghyndaghy elding birazyn alyp, Shyghys Týrkistangha kóshken» degen tújyrymyna keletin bolsaq, búl tarihy negizi dýdәmaldau qorytyndy, XVIII ghasyrdyng orta sheninde ómir sýrgen Kereyding batyry Jәnibekting orystyng otarshyldyq sayasatyna narazy bolyp, Shynjangha kóshti degen tújyrymy negizsizdeu aitylghan» dep «soqtyghypty». Búghan mening talasym joq, әitsede, ol jayynda naqty pikir bar ma eken ózi? Mәselen, Uaqap Qydyrhanúly «...Ýlken on eki rudan qú­ralatyn abaq kerey «Aqtaban-shú­byryndydan» keyin Jәnibek Berdәuletúlynyng (Er Jәnibek­tin) bastauymen Ór Altaygha qayta baryp qonystanghan» dep jazghan. Múnda da naqty jyly kórsetilmegen. Al Asqar Tatanayúly bolsa «1731 j. Kishi jýz hany Ábilqayyr Resey imperiyasynyng bodandyghyn qabyldaghan kezde Er Jәnibek kerey taypasyn bastap, Syr boyynan ýdere kóship, Qalba tauyna kelip qonystanady. Osy aradan Altaydyng Aqtau tóniregindegi bir asuynan jol salyp asyp baryp, ór Altaydy sholyp qaytady. Búl asu keyin "Jәnibek asuy" dep atalyp ketken. 1760 j. Jәnibek batyr abaq kerey ruyn Altay tauynyng qazirgi Shynjang ólkesine qarasty bayyrghy mekenine aparyp ornalastyrady» dep tipten basqasha derek keltiripti (Tatanayúly A., Tarihy derek, keleli kenes, Ý., 1987). Múnday derekti Qazaqstan últtyq ensiklopediyasynyng 3 tomynan da kóruge bolady. Sondyqtan Múha, búl jerde siz ben bizding ai-jylgha talasa qoymaghanymyz abzal.

Siz taghy bir jerde: «maqala iyesi «úighyr tili HIH ghasyrda Altay ólkesindegi qazaq, úighyr, dýngenderding ortaq tilderining biri bolyp kelgen» dep qatelikke boy aldyrady. Úighyr tili eshqashan Altay halqynyng ortaq tili bolghan emes. Avtor, búl jerde shaghatay tilimen úighyr tilin shatastyryp túrghan tәrizdi» dep shege biylik aitypsyz. Úighyrlardyng HH ghasyrdyng basyna deyin shaghatay tilinde jazyp kelgenin moyyndaymyn. Alayda Múha, úighyr tilining ózi sol shaghatay tilinen taramaytyn ba edi? Ony qalay úmytyp qaldynyz? Qazirding ózinde Shynjanda úighyr tili qytay tilimen qatar sol jerdegi halyqtyng (úighyry basym) tili ekenin bilmeytin be ediniz? Onda esinizde jýrsin.

«Abaq Kereydin qútty qonysy Ór Altaydyng kýngey betkeyin qara qytaygha telimdey salypty» degeniniz asylyq emes pe Múha? Ony qanday faktige sýienip aityp otyrsyz? Sizge keyde әdeby shygharmalardy oqugha kenes beremin. Aytpaqshy, «Shoshan qúmy» jayly әngimeni oqyp pa ediniz? (Jәdy Shәkenúly. Qaraly kósh. Almaty, 2010). Sonda osy ólkede ertede ghún babalarymyzdyng meken etkeni jazylghan. Ishinen keybir tarihy materialdargha kezigeriniz sózsiz.

«Basqa bireuding jerinde jýrip, ol elding emeuirinen qoryqpay, óz jarghysyn jasap, óz ishinde biyleushisin saylaghan at tóbelindey qazaq balasynyng múnday erligi keyingi úrpaqqa tatymdy nasihat ekeni sózsiz» degenim de sizge únamapty.   «...Abylay han ashyq úrysqa barmau sayasatyn ústana otyryp, bos jatqan ónirge birtindep Úly jýz ben Orta jýzding keybir rularyn kóshire bastady. Múny estigen Sini ordasy, qorghanys ministri A.Gýige bergen jarlyghynda: «...dereu әsker jiberip Tarbaghataygha qonys tepken qazaqtardy shekaradan asyryp quyndar, Abylaygha adamdaryn keri qaytaryp әketudi ait» (Sini patshasy Gauzýun patshalyghynyng orda esteligi. Taypey. 1964, 609 tom, 18 bet) - dep búiyrdy. Al, Abylayhan Altaymen tarbaghatay jәne Ile ónirine kóshken qazaqty keri qaytarudyng ornyna Sini patshalyghyna elshiler attandyryp qalyptasyp otyrghan jaghdaydy moyyndaugha shaqyrady» dep ózinizge óziniz qarsy shyghasyz? Ras, Abaq Kerey Shyghys Týrkistangha baryp sol jerde tәuelsizdigin jariyalap, derbes el bolyp otyrsa, men jogharydaghyny jazbas em. Ony da moyyndaghanynyz jón, Múha.

Al endi «1850-1865 jyldary Qytayda ataqty Taypinder kóterilisi bolyp, ol shýrshit elining Ganisu, Nenisy provinsiyalary men Shyghys Týrkistandy týgel qamtydy» degen derekte de әsireleu bar» degen pikiriniz dúrys. Ras, Taypinder qozghalysy ayaqtala bere, dýngenderding kóterilgeni tarihta bar, osy ekeuin sirә auystyryp alghan bolarmyn. Degenmen, 1864 jylghy dýngender kóterilisining Shyghys Týrkistandaghy eng auqymdy qozghalys bolghany shyndyq. Ol tipti, taypinderdi endi auyzdyqtap kele jatqan Sini ýkimetine auyr soqqy bolyp tiydi.

Sóz sonynda «...qazaq dalasynyng Batys ónirindegi Edil men Jayyq arasynda Reseyge syrtyn bere otyryp, «Bókey Ordasy» degen atpen qúrylghandyghy belgili. Ókinishtisi, «Bókey Ordasyn» - búl bizding handyq, bizding tarihymyz dep bilemiz, al, «Abaq Kerey» iyeligin bizding handyq, bizding tól tarihymyz dep baghamday almay jýrmiz» dep Bókey ordasy jayly da qosa ketipsiz. Búl jayly men jyrlasam «úzaqqa» keter týrim bar. Sondyqtan tizgindi tartpaqpyn. Búghan aitar uәjim Bókey ordasynyng tarihta Ishki Orda dep te atalghany esinizde jýrse eken. Sondyqtan «Abaq Kerey erejesi» me, «Tórt bi, tóre zany» ma, ekeui de tarihta qalatyn ataular. Eki atauy bar bir zannyng barsha qazaqqa ortaq ekeni ras, Múha! Ol ýshin jagha jyrtyspay-aq qoyalyq.

«Abay-aqparat»