Aqyn Abaydyng sóz óneri, onyng ishinde poeziya, poeziya teoriyasy,  etika-estetikasy men iydeologiyasy turaly aitqan oilary taratylyp taldaudy qajet etip túrghan taqyryp.  Jahandyq әdebiyetti meylinshe tereng mengergen, boyyna sinirgen Abay óz ólenderinde әdebiyettanushylyq oilaryn aitady. Platformalyq ólenderine jatatyn (M.Áuezov) «Óleng - sózding patshasy, sóz sarasy» atty konseptualdy óleninde aqyn ózine deyingi, sonday-aq óz zamanyna qatysty óleng ónerinde jýrgen shygharmashylyq iyeleri turaly:

Aytushy men tyndaushy kóbi nadan,

Búl júrttyng sóz tanymas bir parasy [1, 88],-

degen oiyn bildiredi.

Osy oiy arqyly ghana Abay óleng teoriyasyna baylanysty sol dәuir túrghysynan ghana emes, keyingi jәne qazirgi kezender ýshin de jana kózqaras, janasha pikir  aityp otyr. Poeziyanyng ghana emes, sóz ónerining dialogtyq tabighatyn, sipatyn, bolmysyn, onyng tanymdyq jәne kommunikativtik, estetikalyq qyrlaryn tereng bilgendikten tuyndap otyrghan pikirler. Áriyne, qazaq poeziyasynda atalmysh taqyrypqa Búqar jyrau, Dulat aqyn syndy alyptar da barghan, degenmen Abay syndy tolyq taratyp týsindirudi ózderine mindet sanamaghan. Orys әdebiyetinde A.S.Pushkinnin, M.n.Lermontovtyn  poeziya men oqushynyng baylanysy, qarym-qatynasy, dengey-dәrejesi, poeziyany qabyldau, týsinu mәseleleri tóniregindegi birneshe ólenderi de jariyalanghany anyq.

Aqyn Abaydyng sóz óneri, onyng ishinde poeziya, poeziya teoriyasy,  etika-estetikasy men iydeologiyasy turaly aitqan oilary taratylyp taldaudy qajet etip túrghan taqyryp.  Jahandyq әdebiyetti meylinshe tereng mengergen, boyyna sinirgen Abay óz ólenderinde әdebiyettanushylyq oilaryn aitady. Platformalyq ólenderine jatatyn (M.Áuezov) «Óleng - sózding patshasy, sóz sarasy» atty konseptualdy óleninde aqyn ózine deyingi, sonday-aq óz zamanyna qatysty óleng ónerinde jýrgen shygharmashylyq iyeleri turaly:

Aytushy men tyndaushy kóbi nadan,

Búl júrttyng sóz tanymas bir parasy [1, 88],-

degen oiyn bildiredi.

Osy oiy arqyly ghana Abay óleng teoriyasyna baylanysty sol dәuir túrghysynan ghana emes, keyingi jәne qazirgi kezender ýshin de jana kózqaras, janasha pikir  aityp otyr. Poeziyanyng ghana emes, sóz ónerining dialogtyq tabighatyn, sipatyn, bolmysyn, onyng tanymdyq jәne kommunikativtik, estetikalyq qyrlaryn tereng bilgendikten tuyndap otyrghan pikirler. Áriyne, qazaq poeziyasynda atalmysh taqyrypqa Búqar jyrau, Dulat aqyn syndy alyptar da barghan, degenmen Abay syndy tolyq taratyp týsindirudi ózderine mindet sanamaghan. Orys әdebiyetinde A.S.Pushkinnin, M.n.Lermontovtyn  poeziya men oqushynyng baylanysy, qarym-qatynasy, dengey-dәrejesi, poeziyany qabyldau, týsinu mәseleleri tóniregindegi birneshe ólenderi de jariyalanghany anyq.

Sóz ónerining dialogtyq tabighatyn, onyng bir-birinen ajyramas dialektikalyq birlikteri arqyly poeziyanyng atqaratyn qyzmetine, onyng qoghamdaghy roline ózining qanaghattarlyqsyz ekendigin bildirip otyr. Áleumettik әreketke týsken avtorlyq diskurstyn, mәtinning maqsatynyng oryndaluy jolyndaghy prosesting dialektikasyn tanytatyn kózqaras.

«Aytushy» degenimiz kim? Abay «aytushy» dep nelikten atap otyr jәne kimdi atap otyr? Qazirgi óleng teoriyasynda «aytushy» termiynin qoldana alamyz ba? Qoldansaq qanshalyqty kәdege asatyn dýniye?

Abay «aytushy» termiyni arqyly ózine deyingi qazaqtyng foliklordan daralanyp shyqqan, auyzsha tughan avtorly әdebiyet ókilderin, sonday-aq óz janynan óleng shygharmaytyn foliklorlyq baghyttaghy jyrshylyq, oryndaushylyq óner iyelerining bәrin tegis ataghan. Ghalymdar auyzsha tughan avtorly әdebiyet ókilderin «aqyndar» (akademik R.Berdibay), jyrshy aqyndar (akademik Z,Ahmetov), jazyp óleng tudyrghan poeziya ókilderin «shayyrlar» (akademik R.Berdibay) dep ataudy úsynghandary da belgili.

Abay termiynin «avtor» úghymynda qarastyra alamyz ba? Avtor teoriyasy «aytushy» termiynine qalay qaraydy? Abay termiyni avtor teoriyasyna kirige ala ma?

Avtorologiyada kórkem әdebiyettegi shygharmany tudyrushy túlgha turaly kóptegen ataular men úghymdar qatar qoldanylyp jýr. Olardyn  negizgileri mynalar: avtor, aktor, narrator, benefisariy, skriptor, auktor, reseptor, komplitator, kommentator, t.b. Abaydyng aitushy termiyni qazirgi әlemde qalyptasqan avtor teoriyasynda qoldanyp jýrgen terminderding jýiesine ene ala ma, әlde aqynnyn  termiyni taza últtyq tól sipattan tuyndaghan shygharmashylyq ókilining atauy ma?

«Avtor y geroy v postmodernistkoy proze» atty taqyryptaghy ghalym L.V.Safronovanyng doktorlyq dissertasiyasynda avtor teoriyasyna baylanysty kóptegen mәlimetter keltiriledi. Jogharyda keltirilgen avtor teoriyasyna baylanysty terminderding kóbi proza janryna baylanysty qoldanylatyn jýieler degenge sayady. Degenmen poeziya, ne proza tekteri bolsyn, sóz ónerining tekteri bolghandyqtan, shygharmashylyq prosesting shygharmashyl túlgha bolmysynda qalypty zandylyqtarmen iske asatyndyghynan, atalmysh úghymdar tek prozagha qatysty degen pikirler tumau kerek. Avtor teoriyasyndaghy qoldanystaghy terminderge toqtalyp óter bolsaq: «Avtor (ot lat. autor - osnovateli, sochiniyteli) - sozdavateli (tvores) hudojestvennogo teksta y ego edinstvennyy pravopredstaviyteli; tvorcheskaya lichnosti, obladaishaya hudojestvennym masterstvom y drugimy spesificheskimy kachestvamy (v chastnosti, hudojestvennymy sposobnostyami, odarennostiu ily genialinostiu» [2, 11]. Yu.Borevting búl anyqtamasy tek әdebiyet, kórkem shygharmashylyqtaghy avtordyn  bolmysyn anyqtaugha negizdelgen. Avtor termiyni tek sóz ónerine qatysty qoldanylmaytyny belgili. Avtory úghymy bir nәrseni óz janynyng tudyrushy degen úghym dengeyinde ghylymda, ónerde, tehnika men óndiriste, yaghny qoghamnyng basqa da týrli salalarynda paydalanatyny anyq. Ádebiyettanushy ghalymdar sondyqtan da, kórkem shygharmashylyqtaghy, sóz ónerinde avtordy basqa salalardaghy avtorlardyng bólip alu ýshin, kórkem shygharmashylyqtyng bolmysyna, tabighatyna say ataulardy qoldanugha qadamdar jasady. Sol qadamdardan tuyndap otyrghan terminder aktor men auktor ol úghymdargha mynaday anyqtama beriledi: «Aktor (fr. acteur, ang. actor) [termin narratologii] - abstraktnyy vyraziyteli funksiy deystviya, vsegda slujaishiy obektom povestvovaniya, v to vremya kak personaj vypolnyaet odnovremenno funksiy y subekta y obekta povestvovaniya t.e. y naratora, y aktora» [2, 16], «Auktor (ot. lat. auctor - sozdateli, tvores, pisateli) - organizator hudojestvennoy realinosti; povestvovateli, ot iymeny kotorogo vedetsya rasskaz, ily personaj, glazamy kotorogo uviydeny opisyvaemye v proizvedeniy sobytiya» [2, 52].

Kórkem mәtindegi avtorlyq qyrlardy, avtor beynesin kórkem shygharmanyng qúrylymynan tuyndattyratyn avtorgha baylanysty úghym narrator: «Narrator - eto formalinaya kategoriya protivopostavlyaemaya ponyatii «realinyy avtor». Narrator (termin vveden D.Prinsom) - vnutriytekstovaya figura, polnostiu zavisyashaya ot rasskazchika-narratora, ot postroeniya povestvovaniya, vne povestvovatelinogo polya teksta ne sushestvuishaya»  [3, 17].

Fransuz ghalymy R.Barttyn  tújyrymynan tuyndaghan, qazirgi tanda avtor teoriyasy shenberinde qarastyrylyp jýrgen úghymdar skriptor, komplitator, kommentator: «Skriptor - vsego lishi perepischiyk, on mojet toliko podrajati tomu, chto napisano do nego» [3, 26], «komplitator - kotoryy toliko perepisoval tekst, nichego k nemu ne dobavlyaya», «kommentator - kotoryy vtorgalsya v perepisannyy tekst lishi zatem, chtoby proyasniti ego smysl» [4, 385]. Joghary da keltirilgen avtor teoriyasyna qatysty úghymdardyng bәri jalpy avtordyng bolmys, tabighatynan, sonday-aq kórkem mәtindegi avtordyng kórinuinen,rolinen,  kórkem mәtinning spesifikasynan kelip tuyndaytyn konseptiler.

«Qazirgi ghylymda ornyqqan kózqarastardy jýielesek, «avtor» termiyni jalpy túrghydan bylaysha qarastyrylyp jýr: a) «biografiyalyq avtor», ә) «avtor-bayandaushy», b) «avtor - bolmysqa degen kózqaras», v) «avtor - kórkem obraz», g) «beytarap kuәger», d) «narrator», e) «avtor - anoniym, belgisiz personaj», j) «kórkem әlemning iyesi», z) «mәtinjaratushy», i) «kórkem әlem tudyrushy»» [5, 60].

Abay «aytushy» termiyni arqyly foliklorlyq janrlardy aitushy shygharmashylyq ókilderin aityp otyrmaghan synayly. Sebebi ólenning konteksinde «joqtan qarmap kór-jerdi óleng qylghan», «qobyz ben dombyrany qolgha alyp, әrkimge maqtau óleng aityp sarnaghan», «sóz qadirin ketirgen», «mal ýshin tilin bezegen, janyn jaldaghan» aqyndar turaly aityp otyrghanyn anyq anghartady. Óleng ónerin aqy aludyn, kýnkóristing kózine, payda tabudyng kәsibine ainaldyrghan túlghalardy Abaydyng ótkir synnyng tezine saluy, sóz ónerine qoyyp otyrghan biyik talabynan, poeziyagha degen etikalyq, estetikalyq tazalyghynan kelip tuyndap otyr. Qazirgi tandaghy « sóz ónerining kommersiyalanuy», «aqsha tabudyng kózine, kәsipke ainaluy», týrli «kulturaldardyn» shyghuy, oishyl aqynnyng sóz ónerine qoyghan talabyn saqtay almaghandyghymyzdyng kórinisi. Demek, «aqyn» degen shygharmashylyq ókilin, oghan qosa «eski biyshe otyrman bos maqaldap» dep biy-sheshenderdin, jyrshylardyn  bәrin jalpylama - aitushy dep atap otyr.

Qazaq әdebiyetining ózindik tóltuma ereksheligin, әdebiyet tarihyn sýzgiden ótkizgen akademik Z.Ahmetovtyng «avtorlyq ózindik  jeke túlghasy, qoltanbasy, stiyli aiqyn tanylatyndyghyn eskerip jyrshy aqyndar» degen ataugha kelui de tegin emes. Qazaq aqyndarynyng boyynda óz janynan óleng shygharatyn ólenshiligimen qatar aityskerlik, jyrshylyq, әnshilik ónerlerding de qosa bolghandyghyn eskergenimiz jón.

Sonymen, «aytushy» termiynin «avtor» úghymynda týsinuge, qabyldaugha bola ma? Áriyne, Abay ólenining konteksti boyynsha «aytushy» avtor úghymyna balama retinde qoldanylyp túr.  Búl taza shygharmashylyq ókilining syrtqy bolmysy men qasiyetterine berilgen atauy. Jogharyda avtorologiyada keltirilgendey, avtordyng syrtqy sipatynan bólek, shygharmashylyq proseste, shygharmashylyq shenberde birneshe qyrlary bolatyndyghyn anghardyq. Kórkem mәtinde kórinetin, tanylatyn avtorgha baylanysty tuyndaytyn, ne shygharmanyng qúrylymynan shyghatyn bayandau tәsilindegi avtorlyq qyrlar (narrator, auktor, aktor) aitushy úghymymen qabysady ma?

Abaydyng aitushysy  Yu.Borevting anyqtamasyndaghy aitylmysh sózdin, ne kórkem shygharmanyng qúqyqty iyesine, yaghny «avtorgha», «biografiyalyq avtorgha», «reseptorgha» sonday-aq «avtor-bayandaushy» qalybyndaghy shygharmanyng qúrylymyna, sujetine ene alatyn termiyn.

Abay atalmysh óleninde ózine deyingi qazaq topyraghynda ómir sýrip kelgen, qalyptasqan poeziya tegine syn kózimen qaray otyryp, barlyq erekshelikterin eskere otyryp, dәstýrshildik shenberinde, auyzsha  aitu arqyly óleng tudyryp kelgen shygharmashylyq ókilderin «aytushy» dep  ataghandyqtan, osy termin әdeby ainalymgha enui tiyis. «Aqyn degen sózding maghynasy óte ken, ol poeziyadaghy әr týrli tarihy kezenderdegi, әr qily talant iyelerin qamtidy. Solardy ýlken eki topqa bólip, jyrau, jyrshy, termeshilerdi, ólen-jyrdy auyzsha shygharatyn, auyzsha (dombyramen) suyryp salyp aitatyn aqpa aqyn improvizator sóz zergerlerin jinaqtap jyrshy aqyn dep ataugha bolady. Sonda olardy jazba әdebiyetining ókili jazushy aqynnan bólip alyp, óz aldyna bólekshe tvorchestvolyq túlgha retinde qaraugha mýmkindik tuady»[6, 25],- dep akademik Z.Ahmetov mәseleni tereng kóre bilip úsynys jasaghanynday, «jyrshy aqyndar» atauynyng ornyna, «aytushy» úghymy súranyp túrghanday. Shygharmashylyghy auyzsha aitumen baylanysty top ókilderin «aytushy» dep atau kerek siyaqty, ghylymy dәiekti, jasandy, tengerilmeli dýnie emes, halyqtyq shygharmashylyqtan tuyndap otyrghan tóltuma atau syndy kórinedi.

Narratologiyada qoldanylatyn «avtor-bayandaushy», «mәtinjaratushy» terminderine de «aytushy» dep qarauymyzgha bolady. «Aytushy» mәtindi ózi jaratady, bayandaydy. Aytushy termiyni әdebiyetting kommunikasiyalyq, dialogtyq tabighatynan tuyndap otyrghan termiyn. Kez-kelgen kórkem shygharma avtordyng tanymyn, konseptisin, sezimin, týiindegen týiinin qabyldaushy qauymgha jetkizuding qúraly bolsa, aqparatty jetkizuge, aitugha kelip sayady. «Aytushy» búl maghynada bir tildik aqparatty sóz be sóz jetkizu ghana emes, maghynalyq ýstememen, kórkem shygharmagha jýkteletin, qoyylatyn qaghidalar shenberimen,yaghny avtorlyq diskursimen  týsindiriledi. Aytushy degende, aqparat tasushy,ne bireuden estigenin jetkizushi ghana emes, kórkem tuyndy tabighatyna say tanymdyq, estetikalyq, etikalyq, iydeologiyalyq, kommunikativtik qatpary -  avtorlyq diskursy arqyly «kórkemkemdelgen kodty» aitushy dep úghynsaq kerek.

Abaydyng «aytushy» termiynin әdebiyet teoriyasynda, onyng ishinde poeziya teoriyasynda, avtortanu salasynda birneshe sharttylyqtarda qoldanugha bolatynday kórinedi: 1) Auyzsha tughan avtorly әdebiyet ókilderining jalpylama atauy retinde; 2) Poeziya teoriyasynda últtyq poeziyamyzgha baylanysty әdebiyet tarihynynyng belgili bir kezenderindegi shygharmashylyq ókilderining tóltuma qasiyetterin tanytu maqsatynda «avtor», «biografiyalyq avtor», «avtor-bayandaushy» terminderimen para-par qoldanugha layyq.

Ádebiyetter

1.     Qúnanbayúly Abay. Shygharmalarynyng tolyq jinaghy. T.1. - Almaty: Jazushy, 1995.

2.      Borev Yu.B. Estetika. Teoriya liyteratury: Ensiklopedicheskiy slovari terminov. - Moskva: Astreli, 2003.

3.     Safronova L.V. Avtor y geroy v postmodernistkoy proze. Doktorskaya dissertasiya.  - Almaty, 2007.

4.     Bart R. Kritika y istina. V kn: Zarubejnaya estetika y teoriya liyteratury HIH-HH vv. - Moskva: Izd.Moskovskogo uniyversiyteta, 1987.

5.     Esembekov T.U. Kórkem mәtindi taldau negizderi. - Almaty: Qazaq uniyversiyteti, 2009.

6.     Ahmetov Z. Aqyn. Kitapta: Ádebiyettanu terminderining sózdigi. - Almaty: Ana tili, 1996.

Noyabri Kenjegharaev

Abay atyndaghy QazÚPU-nin

«Abaytanu» ghylymiy-zertteu

ortalyghynyng jetekshi

ghylymy qyzmetkeri, f.gh.k.

"Abay-aqparat"