Gýlshat Hamiyt. Latinĝa qashan kóshemiz?
Kenestik dәuirding orystandyru sayasaty qatty beleng alghan jyldarynda qazaq halqynyng әlipby auystyryp, kirill әrpine kóshuge mәjbýr bolghany tarihymyzdan ayan. Alayda kenestik imperiyanyng kýli kókke úshyp, elimiz tәuelsizdik alghannan keyin, otarlyq sanadan arylu ýshin latyngha kóshuding qajettiligi aiqyn sezile bastady. Ziyaly qauym ókilderi latyngha kóshuding qajettiligin jii sóz ete bergen son, Memleket basshysy búl mәseleni egjey-tegjeyli zertteudi ghalymdarymyzgha amanat etti. Degenmen, bizding qogham kirillisadan latyngha kóshuge dayyn ba? «Amanat» pikirtalas klubynyng kezekti otyrysy osy mәselege arnaldy.
Kenestik dәuirding orystandyru sayasaty qatty beleng alghan jyldarynda qazaq halqynyng әlipby auystyryp, kirill әrpine kóshuge mәjbýr bolghany tarihymyzdan ayan. Alayda kenestik imperiyanyng kýli kókke úshyp, elimiz tәuelsizdik alghannan keyin, otarlyq sanadan arylu ýshin latyngha kóshuding qajettiligi aiqyn sezile bastady. Ziyaly qauym ókilderi latyngha kóshuding qajettiligin jii sóz ete bergen son, Memleket basshysy búl mәseleni egjey-tegjeyli zertteudi ghalymdarymyzgha amanat etti. Degenmen, bizding qogham kirillisadan latyngha kóshuge dayyn ba? «Amanat» pikirtalas klubynyng kezekti otyrysy osy mәselege arnaldy.
Serik Erghali, mәdeniyettanushy:
- Qazir tarihtyng ózi aldymyzgha latynshagha kóshudi qoyyp otyr. Búl mәseleni ýshke bólip qaraugha bolady: sayasi, lingvistikalyq, psihologiyalyq-әleumettik negizdiligi. Sayasy jaghynan alyp qaraytyn bolsaq, latynshagha kóshu sanamyzdy tәuelsizdendiredi. Ózbek pen týrikpen latynshagha kóshti, Reseyding bodandyghynda otyrghan bashqúrt aghayyn ózining latyn grafikasyn dayyndap qoyyp otyr. Qyrym tatarlary da dayyndalyp jatqan kórinedi. Dúrys. Sayasatty bylay qoyghanda, biz mәselege myna jaghynan keluimiz kerek: qazirgi әlipby tәuelsiz halyq retinde, últ retinde bizdi qanaghattandyra ma? Tәuelsiz el retinde osy 42 әripti tútyna bersek, ol bizding qajettiligimizdi tolyq ótey me degen mәseleni bizding lingvister әli kýnge jerine jetkizip zerttedi dey almaymyn. 42 әrip búl qazaqtyng 42 dybysynyng emes, jalpy qazaq, orys tilderining ortaq әlipbiyi. Yaghny bizding qazirgi әlipbiyimiz qazaq tilining әlipbii emes. Álipby bolmaghannan keyin ózge tilding әlipbiyin paydalanu arqyly qazaq tilining teoriyalyq, grammatikalyq, orfografiyalyq, orfoepiyalyq jaghynan aqsap jatuy aqyrynda búl tilden bas tartu mәselesine aparyp soghady. Sondyqtan latyn әlipbiyine kóshu turaly mәsele dausyz. Tek ókinishke qaray, biz kileng bir qúrghaq sózge әuespiz. Kýni erteng Preziydent «aghayyndar, tәuelsizdigimizge 20 jyl boldy, al kóshemiz» dese, eshtenemiz dayyn emes. Latynshagha kóshsek, mynaday eki mәsele tuyndaydy: eki qaripting qaysysyn tandaymyz: latynsha ma, aghylshynsha qaripti me? Aghylshyn dep jýrgenimiz kompiuterdegi klaviaturada túrghan aghylshyn qaripteri. Ekinshisi týrik aghayyndar paydalanyp jýrgen basynda aishyghy bar nemese ayaghynda qúiryghy bar, biraq latyn qaripteri. Mening óz oiym, dayyn túrghan aghylshynsha qaripti alu kerek. Dayyn túr, tek sony әlipbiyding ishine engizip, moyyndap, resmy bekitip, algha basqan abzal.
Salih Akchay, Halyqaralyq «Dialog-Euraziya» qoghamdyq qorynyng preziydenti:
- Osman imperiyasy qúlap, Týrkiya respublikasy qúrylghan kezde Atatýrik sol kezdegi sayasatqa oray sheshim qabyldady: týrik eli latynsha әlipbiyge kóshti. Sebebi ol kezde imperiya qúlap, jana memleket qúrylyp jatqan sәtte jana psihologiya qajet boldy. Búl sanagha ýlken әser etti. Eger Qazaqstandaghy jaghdaydy Týrkiyanyng sol bir kezdegi sayasaty túrghysynan da alyp qaraytyn bolsaq, biz damyghan elderding qataryna qosyludy basty múrat etip ústanuymyz kerek. Sol damyghan elderding qataryna qosylu ýshin biz jalpy әlem paydalanyp jatqan sol latyn әlipbiyine kóshuimiz kerek dep sanaymyn. Eger latyn әrpimen júmys istesek, mәdeny salada da, tehnologiyalyq jaghynan da batys elderimen arada jan-jaqty baylanys ornaydy. Sol arqyly damyghan elderding qataryna tez iligip kete alamyz. Týrkiya eli 1928 jyly bir-aq kýnde arab әrpinen latyn әrpine kóshti. Búdan tek qana útty. Oghan «Endi búl mәseleni soza beruding qajeti joq, últtyng bolashaghyna әser etetin nәrseni keyinge shegeruge bolmaydy» degen Atatýrikting sheshimi әser etti. Bizde de kezinde latyn kerek pe, joq pa degen mәsele tónireginde kóp pikir qayshylyghy tuyndaghan. Ol әr memlekette bolatyn jaghday. Ártýrli pikir tuyndap, is sozylyp ketetin bolghan son, el basshysy oiymyz iske aspay qala ma degen oimen osynday sheshimge keldi.
Arab әrpimen salystyrghanda fransuzdyn, italiyannyn, aghylshynnyng paydalanyp jatqan tili bolghasyn, jalpy órkeniyet túrghysynan alyp qaraghanda ozyq әlipby ekeni kórinip túr. Elbasy qazaq elining jana ýrdispen damyp, jas aibyndy memleket retinde әlemge tanymal boluyna da mol enbek sinirdi. Endeshe, qazaq halqy jas, jana memleket retinde otarlyq sanadan aryluy qajet dep oilaymyn. Demek, búl - Elbasynyng aldyndaghy ýlken qadamdardyng biri. Kelesi jyly Qazaqstan týrki әlemining astanasy atanbaqshy. Soghan qaraghanda týrki tektes halyqtardyng arasynda jaqyndasu ýderisi jýrui kerektigi dau tudyrmaydy. Ol túrghydan Ázirbayjan, Týrkimenstan, Ózbekstan dúrys sayasat ústanyp, qarqyndy júmys istep jatyr.
Jantas Jaqypov, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor:
- Ghalymdardyng jetistikteri joq deuge bolmaydy, bar. Til bilimi instituty latyn qarpin qoldanatyn, qoldanyp jýrgen, qoldanbaq basqa elderding tәjiriybesin zerttedi. Latyn әrpine kóshu turaly 3-4 tamasha joba dayyn. Tek ózimning mәlimetim boyynsha, emle mәselesine kelgende bolmashy bir qayshylyqtar bar eken. Sony qalay jasaymyz degen mәsele tónireginde kenesse, jetip jatyr. Eger biylikten sheshim bolsa, olar halyqtyng aldyna shyghugha dayyn. Búghan arnayy memleketten qarajat ta bólindi. Mening oiymsha, týrki halyqtaryn latyn qarpi biriktirmeydi. Biz bәrimiz týrkiler jabylyp, jahandanu apanyna ózimizdi qoldan berip jatyrmyz. Biz eger shyn týrki bolsaq, bizding genimizde, tegimizde birdene qalsa, bizdi biriktiretin kóne týrki jazuy. Odan ruh janarady. Biz ony tek tanba dep oilaymyz. Olay emes. Al latyn qarpin alghannan keyin sol semiosferanyng jeteginde ketpekpiz. Áriyne, men latyn tiline qarsy emespin, biraq biz asqaq múratty da oilasaq, kóne týrki jazuyn biregeylendirip, sony aluymyz kerek. Arab jazuy da jaqsy. Onyng jaqsylyghy búlar tabighatpen baylanysty. Boydaghy qanymyz qalay ainalsa, Jer qalay ainalsa, arab qarpi de sonday baghytta jazylatyn, tabighatpen tanylghan әrip siyaqty. Múny músylman retinde aityp otyrmyn. Latynshang da, kirillisang da kerisinshe jazylady. Al býgingimen oilaghanda әriyne, qazir dúrysy, latyn qarpin qúp alu. Qazir biz orys tilining qarpine baylanyp otyrmyz. Eger shyqsaq, orys tilinen kindigimizdi ajyratyp alamyz da, qatar ómir sýremiz. «E, qazaq tili ózi ózgesheleu til eken ghoy» dep nazar audara bastaydy, ýirenui de basqasha bolady. Mәselen, aghylshyndy da, nemis tilin de jyldam ýirenedi. Qazaq tilin ýirenbeydi. Óitkeni qazaq tili orys tiline assosiasiya bolady da túrady.
Serikqazy Kәkibalanov, «Qazaq interneti» qoghamdyq birlestigining bas diyrektory:
- Latynnyng kerek ekenin ómirding ózi dәleldep otyr. Eng myqty degen evrey halqynyng ózi halyqaralyq tilge - latynshagha baghynady, latynshamen jýrip-túrady. Ivritti, óz jazuyn eshkimge tanbaydy. Sol túrghydan kelgende bizding latyn mәselesin talqylauymyzdyng da qajeti joq, oghan birtindep kóshudin, birtindep oqytudyng de keregi shamaly. Búl jerde eng keregi, әueli sayasy sheshim. Sosyn qoghamnyng dýrk kóterilip, soghan bas búruy. Erteng tanerteng Elbasy Jarlyqqa qol qoysa, bitti. Kóp sóz sap tyiylady da, dәl sol sәtten bastap, bәri qalasyn-qalamasyn, sol tilde jazady da, oqidy da. Mәselen elektrondyq kenistikte 28 kirilshege 28 aghylshynsha qaripti sәikestendirse, beyresmy әlipby dayyn bolady. Sony qoghamnyng nazaryna úsynsaq, birimiz sms-pen, ekinshimiz agent arqyly taratyp jibersek, bolghany. Latyn qarpin ýirenuding týk te qiyndyghy joq, lezde oqyp-ýirenuge bolady. Qogham alyp ketse, sayasy sheshim qabyldau da onay bolady. Bizde milliondap bólinip jatqan qarajat bar, әleumettik tapsyrys retinde sony qoghamdyq úiymdargha berip, nege sonday ortalyqtar ashpasqa? 2005 jyly qazaq interneti qoghamy qúryldy. Jyljymay túrghan kóp isti keyingi jas-tar alyp ketti. Ashat Erkimbay degen qazaqqa jany ashityn azamat inimiz myna blog degen mәseleni aqyryndap qarap, ózi jaqsylap ýirendi. Biyl nauryzda shettegi jәne elimizdegi qazaqtargha arnap birinshi blog-qúryltay ótkizdi. Qazaqsha internet kýshke ainaldy. Biz istey almaghanymyzdy keyingi top kelip ilip әketedi. Sol ýshin latyn әlipbiyine kóshudi biz bastap jiberuimiz kerek.
Ernúr Aqanbay, «QazAqparat» agenttigi qazaq redaksiyasynyng shef-redaktory:
- «QazAqparat» agenttigi 2004 jyldyng 16 sәuirinen bastap latyn qarpinde habar tarata bastady. Ol bir ghana maqsatty kózdedi. Shetelde túryp jatqan, onyng ishinde Europadaghy qandastarymyzdy atamekende bolyp jatqan janalyqtarmen susyndatu, aqparattyq súranysyn qamtamasyz etu. Búl jobany sol kezdegi basshy Jarylghan Beysenbayúly qolgha alsa, latyn әlipbiyining negizin jasap bergen Ábduәly Qaydar bastaghan aghalarymyz. Sol kezde Ábduәly Qaydar aghadan arnayy osy mәselege baylanysty súhbat alghanmyn. Ol kisi jana alfavitting negizining qalay dayyndalghany turaly mynaday jaytty aitty. 1993 jyly Týrkiyanyng mәdeniyet ministrligining úiymdastyruymen Ankara qalasynda týrkitildes elder ghalymdarynyng basqosuy ótedi. Kýn tәrtibinde túrghan bir ghana mәsele, týrkitildes memleketterge ortaq latyn qarpin jasau bolghan. Sodan ghalymdar 34 әripten túratyn ortaq әlipby jasapty. Sol kezde olar «әr halyq ózining tildik ereksheligine baylanysty qaripterdi kóbeyte me, azayta ma, ózderi biledi, biraq latyn әlipbiyin jasayyq» degen bir kelisimge keledi. Ábduәly agha qazaq tilinde 17 dauyssyz, 9 dauysty dybystyng negizinde kirme әripterding bәrin negizge ala otyryp, alfavit jasap shygharghan.
Alghash aqparat tarata bastaghan kezde sheteldegi qandastarymyzdan qazaq tilin ýirenuge sayttyng kóp jәrdemi tiygenin jazghan kóptegen hattar keldi. Búl quantarlyq jaghday. Bizde songhy 100 janalyqqa kirgen tútynushy sanyn esepteytin statistika jýredi. Latyn әrpimen jazylghan songhy 10 janalyqqa 3-4 mynday qandasymyz kirip otyrady. Mine, resmy týrde bolmasa da naqty qadamgha barudyng bir mysaly. Latyngha kóship ketsek, barlyq jazylghan dýniyemiz qayda qalady degen qorqynysh bar kóbinde. Onyng týk qiyndyghy joq. Ony audaratyn arnayy baghdarlama bar. Soghan әkep salyp jiberse ýtir, nýktesine deyin qaldyrmay әp-sәtte audaryp beredi.
Týrkitanushy ghalym Islam Jemeney: «Búryn ózbek, qazaq, qyrghyz bir tilmen, týrki-shaghatay tilimen sóilesip, týsinisip kelgeni mәlim. Qazir alfavit әripterindegi ózgeristing ózi dybystyq ózgeriske alyp kelip, kýni býginge deyin bir-birimizdi týsinbey otyrmyz. Týrki halyqtaryn dili de, dini de bir der edik, eger әlipbiyimiz bir bolsa. Latyngha kóshsek, kóptegen qajet emes dýniyelerden arylamyz. Otarlau sayasaty әlipbiyimizdi ózgertu arqyly tarihymyzdan bizdi qalay ajyratsa, mine, biz de qajet emes aqparatty almau ýshin onday әlipbiyden ajyratuymyz kerek úrpaghymyzdy» degen edi. Endeshe, latyn әlipbiyine kóshu zaman talaby ekeni dau tudyrmaydy.
Gýlshat Hamit
http://nurastana.kz/?p=1765