Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5201 0 pikir 19 Shilde, 2011 saghat 06:13

Maqsat Mәlik. Bassyz bóri

Ár elding әdebiyeti sol halyqtyng bolmysyna tartyp tusa kerek. Biz qazaq әdebiyetining әr kezenindegi kórkem shygharmalar tizbeginen últtyq sanamyzdyng keskinin kóremiz. Keskin - besikten baqigha sapar shekken adamday neshe bir týrge enip, ózgerip túratyny taghy bar. Al býgingi әdebiyetting kelbeti әuelde búlynghyrlau, tipti qazirde sonday dep keletin әdeby әngime bar. Asyly, bizding әdebiyette sóz kóp. Biraq әdebiyette óz qoghamynan tys ómir sýre almaydy. Demek, әdebiyetting aiqyndyghynyng ainadaghyday kórinbeuining ózi qoghamnyng ishki daghdarysynda jatsa kerek-au. Osy túiyqqa tirelgen jolsyzdyq pen baghdarsyzdyqtyng ózi әdebiyetting jana tynysyna ainalghanday.

Juyqta «Júmbaq kitap» degen atpen túnghysh kitaby jaryq kórgen Maqsat Mәlikting shygharmalarynan biz býgingi qartayghan, toqtap qalghanday әser qaldyratyn qoghamdaghy adam sanasynyng yaghni, siz ben bizding terendep bara jatqan últtyq sanamyzdyng alasúryp daghdarghan kýiin kóremiz. Búl - qazaq әdebiyetining jana parasy. Jana lep! Jatyrqaysyz. Alayda, ómirdi eki ret sýrgen әzirge eshkim joq. Sodan da biz ýshin bәri tosyn kóriner. Tosyndyq - «Júmbaq kitap» emes, ol - Sizding jan dýniyenizding dәl qazirgi hali.

Jazushy Maqsat Mәlikti alghashqy kitabynyng qalyng oqyrmangha jol tartyp, qazaq sanasyna sanylau tauyp, sәule týsirsin hәm jazuynyng ózi de әdebie missiyasynyng aqyryna adaldyqpen jetuine niyettesigimizdi bildiremiz.

Ár elding әdebiyeti sol halyqtyng bolmysyna tartyp tusa kerek. Biz qazaq әdebiyetining әr kezenindegi kórkem shygharmalar tizbeginen últtyq sanamyzdyng keskinin kóremiz. Keskin - besikten baqigha sapar shekken adamday neshe bir týrge enip, ózgerip túratyny taghy bar. Al býgingi әdebiyetting kelbeti әuelde búlynghyrlau, tipti qazirde sonday dep keletin әdeby әngime bar. Asyly, bizding әdebiyette sóz kóp. Biraq әdebiyette óz qoghamynan tys ómir sýre almaydy. Demek, әdebiyetting aiqyndyghynyng ainadaghyday kórinbeuining ózi qoghamnyng ishki daghdarysynda jatsa kerek-au. Osy túiyqqa tirelgen jolsyzdyq pen baghdarsyzdyqtyng ózi әdebiyetting jana tynysyna ainalghanday.

Juyqta «Júmbaq kitap» degen atpen túnghysh kitaby jaryq kórgen Maqsat Mәlikting shygharmalarynan biz býgingi qartayghan, toqtap qalghanday әser qaldyratyn qoghamdaghy adam sanasynyng yaghni, siz ben bizding terendep bara jatqan últtyq sanamyzdyng alasúryp daghdarghan kýiin kóremiz. Búl - qazaq әdebiyetining jana parasy. Jana lep! Jatyrqaysyz. Alayda, ómirdi eki ret sýrgen әzirge eshkim joq. Sodan da biz ýshin bәri tosyn kóriner. Tosyndyq - «Júmbaq kitap» emes, ol - Sizding jan dýniyenizding dәl qazirgi hali.

Jazushy Maqsat Mәlikti alghashqy kitabynyng qalyng oqyrmangha jol tartyp, qazaq sanasyna sanylau tauyp, sәule týsirsin hәm jazuynyng ózi de әdebie missiyasynyng aqyryna adaldyqpen jetuine niyettesigimizdi bildiremiz.

Tómende jazushy Maqsat Mәlikting ýsh әngimesin úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Maqsat Mәlik. Bassyz bóri

Kók bórining mang dalany ýreyge bólep úlyghysy keldi. «Auuuu... auuuu... auuuuu...» Úly almady. Basy joq eken. Qayda qaldy, bireuler shauyp aldy ma, әlde ózi bir jerge úmytyp ketti me, o jaghyn bile almady. Qatty ókindi. Úly almaghanyna. Jortyp keledi. Joghalghan basyn izdep. Úzaq jýrdi. Basy esh jerden kezikpedi.

Bir qyrqadan asyp týskende toptanghan qorqaulardy kórdi. Ózderinshe u-shugha bólep, úlyp jatyr eken. Bassyz bórini kórip, bәri tyraghaylap qasha jóneldi. Kók bóri negizinde qorqaulardan ózining basyn súraghasy kelgen-di. Endi mýmkin emes. Qoqaulardyng sonynan qughysy kelgen, ary jibermedi.

Kók bóri: «Mening basym kimge kerek boldy eken?» dep oilanyp keledi. Bir qyzyghy óz tabighatyna tәn qúbylyspen úly almasa da, adam sekildi sóileytindi shyghardy. Múnday dauysty talay artynan qughan anshylardan estigeni bar. Ony úly almay yshqynyp, óz ishinen ashy óksikpen «Ey, Tәnirim...» dep syrtqa shygharghanda bayqady. Kók bórining eng alghashqy sózi «Ey, Tәnirim» dep bastaldy. Osy bir dauys dalany janghyryqtyra jónelgen. Áueli adamdar kelip qalghan eken dep ýrke týsip, qashpaqqa úmtylghan. Qatelesipti, ol - ózi eken.

Qayta-qayta yshqynghan dauysqa saldy: «Ey, Tә-ni-i-i-ri-im...» Ayqaygha basty. «Ey, Tә-ni-i-i-ri-im...» Alystan «Nesine aiqaylap, dalany basyna kóteresin» degen ashuly jauap jetti. Kilt toqtay qaldy. Jauaptyng qay jaqtan estilgenin angharmady. Taghy da aiqaylaugha oqtalghanymen, «Osy da jeter, odan da ne búiymtayyng bar, aita ber. Mening atymdy atap nesine shaqyrdyn» degen dauys estildi. Jan-jaghyna alaqtay qaraghan bassyz bóri, esh nәrseni bayqay almady.

- Bekerge әure bolasyn, meni eshqashan kóre almaysyn. Men sening Tәnirinmin.

- Oghan men qúshtar emespin de. Mening basym qayda?

- Bas deysing be,- qarqyldap kýlgen dauys jetti búghan,- kimning basy qayda qalmay jatyr. Nemenesine búldap túrsyn?

- Maghan bәribir óz basym kerek. Úlyghym keledi.

- Sen endi úly almaysyn.

- Nege?

- Ony adamdardan súra.

- Ne deysiz, adamdardan... Sonda qalay?..

- IYә, sening basyng endi adamdardyng qolynda.

- Týk týsinsem búiyrmasyn, men eshqashan adamdardyng túzaghyna týsip kórgenim joq.

- Onyng ras, degenmen sening basyng solardyng qolynda.

- Olar mening terime ghana qyzyghushy edi ghoy. Basym ne ýshin qajet boldy eken?...

Kók bóri oilanyp qaldy. Basyn joqtap jylaghysy keldi. Bóriligin tanytyp, syr bermedi.

- Kim biledi, ózgelerding alqymynan alu ýshin shyghar. Olar meni de úmytyp ketkeli qashan...

Búl - Tәnirding sózi. Ón boyy ókinishting tabymen órilgen.

- Joq, men búghan kelisim bere almaymyn. Basymdy qaytyp alamyn olardan.

- Endi bәri de kesh...

- Eshten kesh jaqsy.

- Múnday qaghida adamdargha ghana tәn.

- Sonda ne isteuim kerek, Tәnirim?! Aytynyzshy?

- Saghan adamdardyng basyn beremin. Tandaghanyndy alasyn.

- Qajeti joq. Maghan tek úlityn bas kerek.

- Oghan mening dәrmenim jetpeydi.

- Siz jaratushy emessiz be?

- IYә, biraq birinikin birine alyp bere almaymyn.

Kók bóri ne isterin bilmedi. «Tәnirding qolynan bәri de keldi» degen oidyng shyndyghyna jete almaghanday. Osy kezde Tәnir sóiledi:

- Endi basyndy izdeuing bekershilik. Mening úsynysymdy qabyl almadyn. Endi sening bassyz ghúmyryng bastalady.

Kók bórining denesi dir etti. Jelkesin kýjireytip, әldekimge aibat shekkisi keldi. Qoryqqannan... IYә, ýlken ýngirding ishinde alghash kózin tyrnap ashqannan beri ghúmyrynda alghash ret qoryqty. Bassyz ghúmyrynan.

- Men bәribir izdep tabamyn.

- Jolyng bolsyn!

Kók bóri endi óz ýiirine ógey ekendigin sezindi. «Ey, basyng qayda?» dep, úyalastary da qor etui mýmkin ghoy. Bassyz bórining songhy týiini osy boldy.

 

 

 

 

Qarghys atqyr patshalyq

Ol jaqta bәri keremet dep estiytinbiz. Úzyn qúlaq boyynsha júmaq tórindey elesteytin. Biraq eshkim ol jerge baryp kelgen emes. Bar syrgha tek qana syrttay qanyqbyz. Sondyqtan bolar, bizderding ol jerge degen qyzyghushylyghymyz óte joghary edi. Sol jaqqa baryp ómir sýrsek dep armandaytynbyz. Sapar shekkimiz keletin. Desek te jolgha shyghugha eshkimning batyly jetpeytin. Onyng da ózindik sebebi bar, bәrimiz belgisiz el jayynda estip, syrttay qanyq bolghanymyzben, sol elding qay jaqta ornalasqandyghyn bilmeytinbiz. Bireui soltýstikti, ekinshisi ontýstikti, ýshinshisi batysty, tórtinshisi shyghysty silteytin. Eshkim kartadan naq tauyp kórsetip bergen emes. Beyne bir anyz siyaqty. Anyzdyng aqyryna shyday almadym. Buynyp-týiindim de batar kýndi betke alyp, jolgha shyqtym. Kýn jýrdim. Toqtamastan. Týn jýrdim. Úiyqtamadym. Jýre berdim. Beytanys meken jayynda kórgen-bilgen eshkimdi keziktirmedim. Uaqyt óte kele adamdardy da kórmeytin boldym. Japan týzde jalghyz jorta berdim, jorta berdim.., bir kýni alystan shandatyp kele jatqan qarayghan kórdim. Aramyz jaqynday týsti, jayau adam eken, ekeumiz jolyqqannan keyin bayqadym, ol da men sekildi beybaq eken. Jol jýrip kele jatqandyghyn aitamyn da, әitpese onyng qay jaqtan kele jatqandyghyn, qanday maqsatpen saparlap jýrgendigin jatqa biletin әulie dermisin... Tek maghan qarsy baghyttan kele jatyr, maghan ayany osy. Ol meni búrynnan tanityn jan sekildi synay tanytty.

- Bәribir ókinesiz ghoy.

- Ne aityp túrsyz.

- Sapargha shyqqanynyzdy aitqanym ghoy, sen izdegen elde de baqyt joq. Bәri jalghan...

Jýzi týtigip ketken. Ýsti-basyna qaray bastadym, aryp-azghan. Úzaq sapardan boluy kerek dep oiladym.

- Siz ony qaydan bilip qoydynyz.

- Jol boyy sendeylerding talayyn kórgenmin. Biraq men sol sender ansap jýrgen elden bezip kelemin. Jalghyz men emes, bәri de osylay oilaytyn. Alayda eshkimning batyly jetpedi.

- Olay demeniz, ol jaqta bәri de jaqsy dep estigenbiz.

- Estu bar jәne kórmek bar.

- Bәlkim qatelesip túrghan shygharsyz...

- Aqymaq dep oilaysyz ba?

- Qúday saqtasyn, tek sengim kelmeydi sizding aitqandarynyzgha.

- Onda tyndanyz... Bir esepten sizge bar kórgen bilgenderimidi aita otyryp tynyghyp alayyn.

- Negizinen myna men,- dedi ong qolymen keude túsyn núsqap,- sizder ansap jýrgen elding azamatymyn. Mening shyr etip dýniyege kelip, kindik qanym tamghan jerim. Men emes-au, san ghasyrdan beri ata- babalarymnyng sýiegi jatqan jer. Baghzy zamandarda ata-babamyz myna biz siyaqty úrpaqtaryna miras etemiz dep, nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen qorghaghan eken sol jerdi. Biraq tozghan úrpaghynyng biri men sekildi sol mekennen bezip ketedi dep esh oilamaghan shyghar.

Kekesinmen kýlip qoydy. Sosyn әldekimge kijindi júdyryghyn týiip.

- IYә, olar oilamaghan boluy kerek. Biraq amal qansha. Qashpaghanda qaytemin, basqa amalym da qalmady, ol jaqta bayyrghy túrghyndardyng hali mýshkil. Bәlkim sen basqasyng ghoy, sen ýshin bәri bir izge týsip, óz qalpymen kete berer. Biraq men ýshin mýmkin emes. Senesiz be, mәselen siz mening aitqandarymnyng barlyghyn týsinip túrsyz ghoy, al ol jaqta maghan dәl osy tilde sóileuge tyiym salynghan. Bar jazyghym sol jerding bayyrghy túrghyny bolghandyghym ghana.  Osynyndy shaghym retinde eshkimge aita almaysyn. Tipten aghayyndarym, qandastarym tyndaudan qalyp barady. Bir-eki ret qarsy shyqqanmyn, sol ýshin talay mәrte tayaq ta jedim.

Ol kóilegin sheship, arqasyn maghan tosty. Dyrau qamshynyng boydaghy uyty ketkenimen, qara jolaqtar tyrtyq bolyp qalyp qoyypty.

- Biraq ol elde bәri de jaqsy. Negizinde ýlken kisiler solay aitatyn. Men kóre qoyghanym joq. Senesiz be, ol jaqtyng bayyrghy túrghyndary  әli de aldau men arbauda otyr. Sanalaryna ýreydi sonshalyqty sinirip tastaghan. Qansha qiynshylyq bolsa da, әiteuir tynyshtyqtan aiyrmasyn dep, auzyn bughan ógizdey otyra beredi. Soghan ishim uday ashidy.

Tizerlep otyra qalghan beytanys jolaushy, enirep jylap jiberdi.

- Sen de baqyt izdep barady ekensin, men tek óz qabyldauymdaghy pikirlerdi ghana aittym. Bara beriniz sol elge... Tek bayyrghy túrghyndargha ayaushylyq kórsete bilinizshi. Sebebi bәrin Jaratushy kýsh kórip túr ghoy. Men bәribir óz tamyrlastarymdy qútqaryp alamyn, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan osy bir kezende qoldary auyzdaryna jetpey otyrghan. Áldebireuler jetkizbey otyrghan.   Qúrysyn býitken ómiri, qarghys atsyn.

- Ne deysiz, kimdi aityp túrsyz.

- Qarghys atsyn!

Ol osy sózdi artyna búrylyp, taghy da ýsh-tórt ret qaytalady.

- Kimdi qarghap túrsyz. Týsinbedim...

- Jә, eshtene emes.

Beytanys jolaushy ornynan túrdy.

- Mening aitqandarymdy eshkimge jetkizbeymin dep uәde beresiz be?

- Men әli eshtene týsinip túrghan joqpyn. Uәdesi nesi, әlde bireuden qorqyp túrsyz.

Biraq kimnen qorquy mýmkin degen oy keldi sanama.

- ...

Ol ýn-týnsiz jýrip ketti. Men ne keyin qaytarymdy, ne algha jyljyrymdy bilmey, túrghan ornymda qaqqan qazyqtay qalshiyp qaldym. Biraq bәrimiz ansap jýrgen eldegi bayyrghy túrghyndardy kórgim kelgeni ras. Belgisiz meken jayynda nebir maqtaulardyng nemese beytanys jolaushy aitqan әngimelerding әseri bolar.

...Men bir orynda әli túr ekenmin...

 

Utopiya

Jeksenbi. Tang atpay jatyp telefon shyryldady. Úiqyly-oyau tútqany kóterdim. Deminen tanydym. Ózim óte jaqsy kóretin, әri jek kóretin dosym eken. Mәz-mәiram. Balasha quanady.

- Jaghdayyng qalay?

- Bayaghy qalpy.

- Úiyqtap jatyr ma edin?

- IYә.

- Bәse, ózim de solay oilaghanmyn.

- Onda men úiqymdy qandyryp alayyn, artynan habarlasarmyz.

- Jo-joq, túra túr. Mende bir janalyq bar.

Nendey janalyq ekendigin bilmedim, biraq onyng óz oiyndaghy dýniyesin jetkizuge degen qúshtarlyghy anyq seziledi. Auyr esinedim. Kónilin qimadym.

- Ayta ber, - dedim.

- Aytqanda bylay ghoy, - dedi ol, úzaq әngime-dýkenge dayyndalghan janday tamaghyn auyq-auyq kenep, - Osy sening shashyng úzyn emes pe?

- Ony kýnde kórip jýrgen joqsyng ba?

- Mәsele onda emes,  mysaly mening de shashym ósip ketken.

- Oqasy joq, ailyghyndy alghan kýni qysqartarsyn.

- Sen әli dúrys týsingen joqsyn.

Ýni jalynyshty.

- Týsinbeytin nesi bar, erigedi ekensing adamdy úiqysynan qaldyryp.

- Sәl tyndashy endi...

- Al tyndalyq.

- Mening aitpaghym mynau edi, osy biz shashymyzdy ósiru arqyly óz qoghamymyzgha degen qarsylyghymyzdy tanytpaymyz ba?

- Jetisermiz...

Dauysym kekesindi shyqqan boluy kerek, ol jalma-jan ilip әketip, bastyrmalata jóneldi.

- Onda túrghan dәnene joq. Ózge de dostarymyzgha jetkizemiz oiymyzdy, bәlkim olar qosylar bizding qatargha.

- A-a-a...

- Sonymen kelisesing ghoy, mәselen skinhedter sekildi biz de top qúramyz.

- Aynalayyn-au, olardyng is-әreketteri basqa ghoy.

- Eshtene etpeydi, olar әsire últshyl top bolsa, biz jay ghana, qoghamgha narazy top retinde kórinemiz.

- Shynymdy aitsam úiqym kelip túr.

- Áyteuir mening aitqandarymdy tolyqtay estiding ghoy.

- IYә.

- Oilanugha uaqytyng bar. Jaraydy artynan habarlasarmyz.

Telefonnyng tútqasyn qoya saldy. Jyn qaqqan ba dersin. Týs kórip oyanghan shyghar. Bissimillә!

Úiqymdy jalghastyrmaq niyetpen jatyn bólmege enip, әjem ýiretken dúghalardy qaytalap, tósegime jantaya bergenim sol, telefon taghy da bezektedi. Shyr-shyr etedi. Mynalardyng barlyghyna tang atpay ne bolghan degen oimen, qaytadan baryp telefonnyng tútqasyn kóterdim.

- Adam degen úiqyny azaytu kerek, - dedi, amandaspastan.

Tanydym. Dostarymnyng biri eken. Ol әrqashanda sózin osylay bastaytyn. Biraq barlyghy aqyldasyp alyp, meni әjugha ainaldyrghysy keletin sekildi. Ashulanyp, dauysymdy qataytyp:

- IYә, endi sen ne aitpaq edin, - dedim.

Ol saspastan:

- Saghan aitar janalyghym bar,-dedi.

- Tyndalyq.

- Osymen jetinshi kýn, yaghny bir apta boldy ýiden shyqpadym. Júmysqa  barmadym. Bir ýlken is oilap, qolgha alayyn dep jatyrmyn.

- Ne bolyp qaldy ózi, amanshylyq pa?

- Amanshylyq qoy, biraq ózing biletindey men qoghamyma qarsy adammyn ghoy.

- Dúrys delik, alayda esh qareketsiz bir apta boyy ýnsiz jatyp alghanyna jol bolsyn.

- Mine, men bir apta boyy osyny oilap, mynaday oigha bekidim. Bizding qoghamnyng keri ketui, memleket basshysyna baylanysty emes pe?.. Solay ghoy...

- Mýmkin.

- Onda men erteng dýisenbi kýni alangha shyghyp, memleket basshysyna degen óz narazylyghymdy bildiremin. Ár týrli úrandar jazyp, dayyndap qoydym. Qolyma ústap shyghamyn.

- Sodan...

- Sen mening janyma eresing be?

- Endi sen tynda, men saghan bir janalyq aitayyn.

- Qanday janalyq?

- Keshe teledidardyng barlyghy shulap jatqan, janalyqtan estimep pe edin?

- Neni?

- Keshe sen narazylyq tanytqyng kelip jýrgen memleket basshysy ornynan týsip qalghan. Últyn satqany ýshin halyq kóteriliske shyghyp, taghynan taydyrdy.

- A-a-a...

- Sau bol!

Telefonnyng jelisin týbinen júlyp tastadym da, qaytadan úiqynyng qúshaghyna endim. Oyansam dýisenbi eken. Túra sala júmysyma qaray asyqtym.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435