Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2216 0 pikir 19 Shilde, 2011 saghat 08:49

Internet-konferensiya: Jangeldi Shymshyqov (basy)

 

Kedendik odaq. Qoghamnyng kýdigin seyiltpey túrghan kýrdeli mәselege qatysty el ishining narazylyghy jәne osy odaqtyng týbi Tәuelsizdikke tóner qauipke aparmay ma degen ýlken súraqtar kýn tәrtibinen týspey túr.

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy, bilikti ekonomist Jangeldi Shymshyqov býtin elding basyn qatyrghan kedendik odaq jónindegi oqyrmandar saualyna jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

- Jangeldi myrza, kedendik odaqtan shyghugha bolady ma? Ol jaghy ýsh jaqty kelisim barysynda qaralaghan ba?

- Kedendik Odaqtan da, kez kelgen halyqaralyq birlesken úiymdardan da әlbette shyghugha әbden bolady. Kirer esik bolsa, shyghar esik te bolugha tiyisti ghoy. «Kópjaqty sauda jýiesi shenberindegi Kedendik odaqtyng qyzmet etui turaly Kelisim» degen ýsh memleket: Resey Federasiyasy, Belarusi Respublikasy jәne Qazaqstan Respublikalarynyng Minsk qalasynda 2011 jyldyng 19 mamyrnda týpnúsqasy qana orys tilinde (!) jasalyp, Kedendik odaqtyng Komissiyasynda saqtalugha tiyisti qújattyng 5-babynda 2007 jylghy 6-qazandaghy Kedendik Odaqtyng odan shyghu men qosyludyng kelisimdik-qúqyqtyq negizin qalyptastyrugha baghyttalghan Hattamamen anyqtalady dep kórsetilgen.

- Áleumettik-ekonomikalyq zertteuler ortalyghynyng diyrektory retinde aitynyzshy, shildening birinen bastap elding әleumettik túrmysynda nendey ózgerister bar?

 

Kedendik odaq. Qoghamnyng kýdigin seyiltpey túrghan kýrdeli mәselege qatysty el ishining narazylyghy jәne osy odaqtyng týbi Tәuelsizdikke tóner qauipke aparmay ma degen ýlken súraqtar kýn tәrtibinen týspey túr.

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy, bilikti ekonomist Jangeldi Shymshyqov býtin elding basyn qatyrghan kedendik odaq jónindegi oqyrmandar saualyna jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

- Jangeldi myrza, kedendik odaqtan shyghugha bolady ma? Ol jaghy ýsh jaqty kelisim barysynda qaralaghan ba?

- Kedendik Odaqtan da, kez kelgen halyqaralyq birlesken úiymdardan da әlbette shyghugha әbden bolady. Kirer esik bolsa, shyghar esik te bolugha tiyisti ghoy. «Kópjaqty sauda jýiesi shenberindegi Kedendik odaqtyng qyzmet etui turaly Kelisim» degen ýsh memleket: Resey Federasiyasy, Belarusi Respublikasy jәne Qazaqstan Respublikalarynyng Minsk qalasynda 2011 jyldyng 19 mamyrnda týpnúsqasy qana orys tilinde (!) jasalyp, Kedendik odaqtyng Komissiyasynda saqtalugha tiyisti qújattyng 5-babynda 2007 jylghy 6-qazandaghy Kedendik Odaqtyng odan shyghu men qosyludyng kelisimdik-qúqyqtyq negizin qalyptastyrugha baghyttalghan Hattamamen anyqtalady dep kórsetilgen.

- Áleumettik-ekonomikalyq zertteuler ortalyghynyng diyrektory retinde aitynyzshy, shildening birinen bastap elding әleumettik túrmysynda nendey ózgerister bar?

2011 jyldyng 1-shildesinen beri ótken jarty ay ishinde elding әleumettik túrmysy kýrt qúldyrap, nemese aspandap ketti dep aitu qiyn.

- Kedendik odaqqa ótkeli barlyghy qymbattap barady. Osylay jalghasa bere me, әlde bagha túraqtala ma?

- Ekonomika kәsiporyndardyng tariftik qorghanys dәrejesi nyghaydy. Búl qatardaghy tútynushylar men satyp alushylar ýshin bólshek sauda baghalarynyng ósui men tovar týrli-týstiligining kemuine aparary ekonomikalyq zandylyq. Áriyne, naryqtyq ekonomika ózin-ózi retteushi aspaptary arqyly erte me, kesh tepe-tendik bagha qúryluyn, onyng túraqtanuyn qamtamassyz eteri sózsiz, alayda súranys kólemi men úsynystyng kólemining tenelui arqyly túraqtanghan bagha bireuge arzan, al kópshilikke qymbat boluy sózsiz.

- Kedendik Odaqqa kirgendegi QR-nyng týpki maqsaty ne? Ekonomikamyz órkendep damidy ma, әlde qarapayym tútynushy halyq zardap shege me?

Birinshi súraqqa bergen jauapta keltirilgen «Kópjaqty sauda jýiesi... Kedendik odaq turaly Kelisim» degen resmy qújatta «Jaqtastar ózderining óte tez arada ózara kelisilgen sharttar negizinde Dýniyejýzilik sauda úiymyna, DSÚ-gha kiruge úmtylysyn DÁLELDEY otyra...» - delingen. Búdan úgharymyz DSÚ-gha birdey talappen ýsh memleket birlese kiruge tiyisti. Alayda DSÚ-gha Odaq bolyp, nemese birlese mýshelikke ótuge tiyisti. DSÚ-gha mýshelikke ótken elding «qaghanaghy naryq, saghanaghy naryq» bolghanyn dәleldey qoyatyn ekonomikalyq derek tappadyq. Kórshiles qyrghyz memleketi DSÚ-gha mýshe bolghaly on aidyng jýzi boldy odan shyqqan ong nәtiyje jayyndaghy ekonomikalyq zertteulerdi úshyratpappyn.

- Kedendik Odaqqa mýshe ýsh elding qaysysynyng ekonomikasy basym?

- Búl jerde eshbir kýmәnsiz Resey Federasiyasynyng ekonomikasynyng basym ekenin moyyndau qajet. Eger múny dәleldi dәiekti etip keltiru qajet bolsa onda,  әriyne,  bir kitap statistikalyq mәlimet keltiru qajet bolary anyq. Degenmen de, jan basyna shaqqandaghy IJÓ kórsetkishi boyynsha elderdi saralaytyn bolsaq Resey 82 orynda túrsa, Qazaqstan 92 orynda. Al eng tómengi kýn kóris dengeyi arqyly keletin bolsaq, onda 2008 jyly  AQSh dollarymen ólshegende әr qazaqstandyqtyng ýlesine 102,8  $ belarusitargha 106,5 $ al әr reseylikke 172,2 $ dan kelgen. Meninshe, osy kórsetkishterding ózi-aq qay ekonomikanyng basym ekenin kórsete alatyn siyaqty.

- Kedendik Odaqtyng sayasy astaryn qalay týsindiresiz?

- Kedendik odaqtyng kelesi satysy birtútas ekonomikalyq kenistik qúru. Odan keyingi satysy bir valuta - aqsha birligine kóshu. Odan keyingi jerde kelmeske ketti dep oilaghan sayasy Kenester Odaghyn janghyrtu ekeni logikalyq túrghydan zandy qozghalys nәtiyjesi ekeni bes eneden belgili.

- Keshe kedendik odaqqa mýshe ýsh memleketting premier-ministrleri turaly qanday mәseleler talqylady?

- Keshegi kedendik odaqqa mýshe ýsh memleketting premier -ministrlerining ne talqylaghanyn baspasóz betinde kóre alghan joqpyz. Alayda K. Masimovtyng jasaghan mәlimdemesinen Kedendik odaqqa sәikes sheshiler mәseleler talqylanuy mýmkin ekenin shyramytugha bolady.

- Jangeldi myrza, tәuelsiz elderge tәn ekonomikalyq alghyshart Qazaqstanda jasalyp boldy ma? Oghan kiretin qanday ekonomikalyq faktorlardy atay alasyz?

Mening payymdauymsha, tәuelsiz elge qajetti alghysharttardyng týpnúsqasy jasalghan. Búl tek tәuelsiz elding ýkimetine jәne onyng biyligine baghynyshty ekonomika, transport, energetika, kólik, baylanys t.b. salalardyng qúryluy. Áriyne, zandyq qúqyqtyq negizde zang shygharushy atqarushy sot t.b. biylik tarmaqtarynyng qalyptasuy preziydenttik biylik jýiesining qúryluy, ata zang konstitusiyanyng qabyldanuy, tu, memlekettik rәmizderding qalyptasuy kórshiles memleketermen shekaranyng zandastyryluy, dýnie jýzindegi memleketterding memleket tәuelsizdigin moyyndauy, dýniyejýzilik birikken úiymdargha mýshelik  etui, sol siyaqty tolyp jatqan basqa da kóz kórgen is-sharalardy atap ótuge bolady. Alayda, tәuelsizdik alghan  el mindetti týrde otarsyzdanu dәuirinen (dekolonizasiya) ótui qajet. Bibliyadaghy Moiysey óz halqyn 40 jyl shólde qanghyrtyp, boyyna qúldyq psihologiya singen adamdardyng bәri O dýniyelik bolghanda ghana eline qaytarghan. Mine, sol halyq 2000 jyl boyy dýniyejýzining shar tarabyn sharlap, qanghyryp ómir sýrse de, últtyq namysyn joymay, jarty ghasyrdan astam taza últtyq memleket qúryp dýnie jýzine әigili Izraili bolyp órkendep otyr. Bizde otarsyzdandyru bolmaghandyqtan, jas úrpaq tәuelsizdikting ne ekenin onyng qanday qajeti bar ekenin mýldem týsinbeydi. Ózining ana tilin de,  óz memleketin de qorghamaq týgili, onyng qajettiligin qúptamaydy. Endeshe, tәuelsizdikting negizgi mәselesi otarsyzdandyru - oryndalghan joq. Ekonomikalyq túrghydan keletin bolsaq, әriyne, búl últtyq qauipsizdikting faktorlarymen sәikes keledi. Birinshi kezekte ekonomika tәuelsiz boluy ýshin ol shiykizat shyrmauynan qútyluy qajet. Álbette, jabyq ekonomika qúru búl qate jol, degenmen de ashyq ekonomika dýniyejýzilik enbek bólisi jәne salystyrmaly ekonomikalyq artyqshylyq ústanymdar negizinde respublika ekonomikasynyng mamandanuy arqyly jýzege asuy qajet.

- Orta Aziya elderine osy talap boyynsha qysqasha bagha berip ótseniz. 

- Eger de Orta Aziya elderine osy túrghydan bagha berer bolsaq: Týrkimen respublikasynan bastayyq: týrkimenderding ekonomikasy jayly batys derekterine sýiensek, onda olar týrkimenstandy artta qalghan el dep suretteuge әues. Óitkeni týrkimen basshylyghy elding múnay men gaz baylyghyn jekeshelendiru arqyly talan tarajgha týsirip, batys ashqaraqtarynyng kómeyine onay úsynyp otyrghan joq. Kerisinshe, tek qana bir ie qoja, memleket arqyly týsken qarajattyng nәtiyjesin jekelegen «jana baylardyn» mýddesine emes, býkil týrkimen halqynyng mýddesine júmsap otyr.

Ózbekstan ekonomikasyna keletin bolsaq, búl el jan-jaqty kenes dәuirinde qúrylghan ekonomikalyq mýmkinshilikterin joghaltpay, enbek ónimdiligi tómen bolsa da әrbir óndiris salasyn damytugha at salysyp otyr. Qarjy salasyna keler bolsaq, Ózbekstan respublikasynyng dýniyejýzilik qarjy úiymdaryna birde-bir tiyn qaryz emes ekenin atap ótu kerek. Salystyrynyz, bizding elding syrtqy qaryzy IJÓ-ning 90 payyzyn qúraydy. Basqasha aitqanda, әrbir jana tughan qazaqtyng balasy ózimen birge dýniyege 700 dollar qaryz ala keledi.

Qyrghyz respublikasy elden birinshi bolyp suyrylyp shyghyp DSÚ-gha mýshe bolyp edi. Odan onyng kósegesi kógergenin kórgen eshkim joq. Songhy kezdegi jaghdayyn suretteuding qajeti joq dep oilaymyn.

- Kedendik odaqqa kiruding qanday qajettiligi bar edi? Kedendik odaq turaly mening týsinigim tayaz ba, әlde, onyng paydasyn týsindiretinder júrtqa jetkizip aita almady ma? 

- Ekonomikalyq teoriya túrghysynan keler bolsaq, ónim óndirude ýsh týrli kólem qaytarym әdisteri bolady: mәselenki, óskeleng qaytarym - múnyng maghynasy óndiristing kólemi artqan sayyn, óndiris tiyimdiligi arta týsedi, әr ónimning ózindik qúny neghúrlym kóp ónim óndirse, soghúrylym tómen bolady. Sondyqtan, kóp ónim óndirgen jaghdayda enbekti de ýnemdeydi, shyghyndardy ýnemdeydi, tiyimdilikti arttyrady. Endeshe, osynsha kóp ónimdi ótkizetin auqymdy naryq qajet. Respublikadaghy halyqtyng sany keshe ghana 16 mln. 500 myng adamgha jetti dep resmy mәlimdeme jasalyp otyr. Preziydentting aituy boyynsha, bizding óndirushilerge ol qosymsha 170 mln. adamy bar naryqty qosyp otyr. Ókinishke qaray, naryq keneygenimen sol naryqty ansap otyrghan bizde kәsiporyndar bar ma?! Endi Keden jónindegi týsiniginizdi terendetu ýshin sәl ghana tarihy derek berip óteyik. Áuelden keden qaydan payda boldy, onyng qajeti qanday edi. Keden - tarihy kez kelgen elding ishki ekonomikasyn syrtqy bәsekelestikten qorghau ýshin qúrylghan. Múnyng ekonomikalyq negizin qalaushylar ekonomika ghylymynda merkantilist  degen ataqqa ie bolghan. Olardyng payymdauynsha, últtyq baylyq syrtqy saudada payda bolady, últ bayy ýshin barlyghyn óndirip syrtqa satu kerek te, al syrttan, tek qana ishte óndiruge bolmaytyn siyrek zattardy satyp alu kerek. Syrttan tauarlardy ótkizbeu ýshin ótkizgen kýnde de ony salyq salyp qiyndatu ýshin, al otandyq óndirushilerdi syrtqa tauar shygharuyn yntalandyru ýshin keden qúrylghan. Memleket arasyndaghy kóbinese soghystar әueli keden soghysy týrinde jýrgen. Búghan mysal retinde Angliya men Fransiya arasyndaghy 100 jylghy sozylghan soghys. Germaniya men Reseyding arasyndaghy keden soghysy, t.b. mysal keltiruge bolady. Resey men kedendik odaq qúru degen sóz Resey tauarlarynyng bizge bizding tauarlardyng Reseyge eshbir kedergisiz ótuin qamtamassyz etu degen sóz. Ókinishke oray, búl jerde kimning tauarlary bәsekege qabiletti bolsa, sol útady...

- Kedendik Odaq birtindep sayasy odaqqa ainalyp ketpey me? Kedendik Odaqtan qarapayym qazaqtyng útatyn jaqtary bar ma? Osy Odaq qúrylghannan keyin memleketaralyq sayasy qúrylymdar qúrylatyn bolsa, egemendilik joq degen sóz ghoy.

- Kedendik odaqtyng birtindep sayasy odaqqa ainalyp ketui eshbir kýdik tudyrmaytyn mәsele. Áuelden reseyding kóksegeni, armany osy. Elisinnen keyin biylikke kelgen V.V. Putinning alghashqy qaghidasy: «Tastardy shashatyn uaqyt ayaqtaldy, endi tastardy qaytadan jinap alatyn uaqyt keldi» degen bolatyn. Endeshe, keshegi ydyraghan Kenester Odaghyn qaytadan qalpyna keltiru iydeyasy kóptegen keshegi partiya qyzmetkerlerining kýndiz-týni oiynan ketpeytin arman-maqsaty ekeni sózsiz.

Kedendik  Odaqtan qarapayym qazaqtyng útatyn jaghyn kóre almay otyrmyn. Áriyne, ekonomikada әreket jasaytyn birikken, birlesken, jekelegen kәsiporyndar men kәsipkerler transaksiyalyq dep atalatyn kóptegen shyghyndardan qútylary haq. Sóitip, olardyng paydalary artuy mýmkin. Endeshe, budjetke týsetin salyq ta úlghayady deuge bolady. Alayda búdan әleumettik tólemder men qarapayym qazaqtyng jaghdayy jaqsarady dep ýmittenu qiyn-aq. Bar mәsele Reseymen integrasiyagha týskende eki elding de ekonomikalyq qúrylymy birdey bolyp otyruy kónilge qayau týsiredi. Óitkeni, olardyng auylsharuashylyghy bizdikimey birdey ónim óndiredi. Olarda da, bizde de IJÓ-ng 6 payyz mólsheri auylsharuashylyq ýlesine keledi. Kәzirding ózinde bizding auylsharuashylyghy jenilip, Reseyden azyq-týlikting 49%-n satyp alatynymyz belgili. Ónerkәsipke kelsek, negizinen Resey de Qazaqstan da syrtqa múnay-gaz, metall shiykizattaryn shygharatyny belgili. Endeshe, búl jerde de biz bәsekelespiz. Kedendik odaq qúrylghanda búl jerde de kim jenetini aldyn-ala belgili bolyp túr. Bәz bireuler qosymsha qúngha salynatyn salyq stavkasy bizde 12 % , Reseyde 18% endeshe investisiyanyng barlygh bizge keledi dep alaqan úryp jatyr. Al DSÚ-na kiru ýshin birdey sharttar qalyptasamyz degen jeleumen Resey erteng osy salyqtyng stavkasyn  12% qyluy әbden mýmkin. Sonda janaghy dauryqpa su sepkendey basylady.

- Kedendik odaqtyng memleketaralyq qúrylymdarynyng qúryluy, erteng Osy Odaqtyng Preziydentin saylau siyaqty nәrselerden keyin qaytadan búrynghy Odaq qúrylu qaupi bar. Osyghan ne deysiz?

- Aytuynyzdyng jóni bar. Kenester Odaghy ydyrar aldynda onyng ministrler kenesining tóraghasy bolyp bizding býgingi preziydentimiz N.A. Nazarbaev saylanugha tiyisti edi. Ókinishke qaray Odaq tarap ketti. Endi jana Odaq qúrylsa, onda býgingi ýsh memleketting basshylarynyng eng tәjiriybelisi, eng oishyly, eng jasy ýlkeni, eng bedeldisi óz halqynyng tanymal kóshbasshysy bolyp tanylghan Nazarbaev óz qolyndaghy mýmkindikten aiyrylmaydy dep armandaymyz.

- Kedendik odaqtan shyghudyng zandy qanday joldary bar?

- Kedendik odaqtan shyghudyng zandy joly Zang shygharushy parlamenttin: mәjilis pen senat palatalarynyng qolynda ekeni eshbir kýmәn tudyrmaydy.

(Jalghasy bar)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5445