16 tamyz kýni Núr-Súltan qalsynda «Bilim jáne Ǵylym!» atty tamyz konferensiyasy ótti. Jyl sayyn ótetin dәstýrli jinalystyng biylghy ereksheligi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng ózi kelip qatysty. 

Qazaqstannyng barlyq ónirinen kelgen múghalimder, oqu oryndarynyng oqytushylary, ghalymdar, qogham qayratkerleri, memlekettik organdardyng ókilderi qatysqan jinalysta el preziydenti bilim salasyndaghy birqansha mәseleni tilge tiyek etti. Solardyng biri "ýsh tildidik" mәselesi.

Elimizde balabaqshadan bastap aghylshyn tilin ýiretu jәne mekterpte jaratylystanu pәnderin aghylshyn tilinde oqytu mәselesi qoghamda kóp talqylandy. Osyghan baylanysty Qasym-Jomart Toqaev Bilim jәne ghylym ministrligine ýshtildi oqytu jýiesin engizu ýderisin qayta qaraudy tapsyrdy.

Memleket basshysynyng aituynsha, atalghan mәsele oqytushylar men bilim beru baghdarlamalarynyng dayyndyghyn eskere otyryp, jan-jaqty zertteudi qajet etedi.

– Jaratylystanu pәnderin aghylshyn tilinde oqytu bilim ortalyqtarynyng kadrlyq mýmkindigine qaray, oqushylar men ata-analardyng qalauy boyynsha iske asuy tiyis. Sondyqtan, aghylshyn tilin oqytudy 2-3-shi synyptan nemese ata-analardyng qalauyna qaray 5-shi synyptan bastau oryndy әri tiyimdi bolady dep sanaymyn, – dedi preziydent.

Memleket basshysynyng osy tapsyrmasyna oray belgili ghalymdar men ústazdardyng pikirin bilgen edik.

Aygýl Ismaqova, ghalym

- Juyrda ótken Tamyz konferensiyasynda preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev kópten beri múghalimderdin, ghalymdardyng kókeyinde jýrgen mәseleni aitty. Memleket basshysynyng әlemdik tәjiriybede joq bastamany toqtatyp, mәseleni ong baghytqa búrghanyna barsha ziyaly qauym men ata-analar bórkin aspangha atyp quanyp jatyr.

Bәrimiz biletindey, Japoniyada, Europa elderinde, tipti býkil әlemde mektepte eng aldymen ana tili oqytylady. Bala toghyz jasqa deyin óz ana tilinde bilim aluy kerek. Toghyz jastan keyin ghana shet tilderdi óz tandauymen ýirenedi. Balanyng psihologiyasy 9 jasqa kelgende ghana basqa tildi mengeruge tolyq qabiletti bolady. Osyny qansha aitsaq ta, búrynghy Bilim jәne ghylym ministrleri qúlaqqa ilmey kelgen edi. Endi osy mәselege Preziydentting ózi nýkte qoyyp otyr.

Tamyz kenesinde memleket basshysy óz oiyn Bilim jәne ghylym ministrine shegelep túryp aitty. Ministr de aldaghy basty ústanymymyz osy bolatynyn jetkizdi. Endigi mәsele, osy aitylghan isterding jýzege asuy bolyp otyr. Biraq, eng manyzdysy búl mәselede túnghysh ret zang jýzinde tújyrym ornyqty.   

Ekinshi jaqsy janalyq, birinshi synyptan bastap әlippe qaytarylatyn boldy. Ministr Aytmaghambetovtyng ózi "Ahmet Baytúrsynúly bekitken әlippe negizge alynady" dep sóz berdi. 

Osy eki ústanym iske assa, elimizding bilim salasy ýshin ýlken jetistik bolghaly túr. Preziydent Toqaevtyng últtyq bilim beru jýiesin tura jolgha salyp, bayaghydan kele jatqan klassikalyq ýlgige kóshirudi kózdegen tújyrymy bekitiledi, iske asady dep senemiz. 

Preziydent Toqaev búrynnan beri mektep oqulyqtarynyn, sonyng ishinde qazaq tildi oqulyqtardyng syngha úshyrap jatqanyna baylanysty pikir aityp jýredi. Bilim beru jýiesindegi kemshilikterding bәrin bilip otyr dep oilaymyn. Sondyqtan da, shet tilderin oqytuda ata-analardyng ótinishin,tilegin eskere otyryp, salmaqty sheshim shygharu kerek dep aityp otyr. 

Ayagýl Mirazova, ardager ústaz

- Eng aldymen Tamyz kenesine memleket basshysynyng qatysuyn ústazdargha degen, bilim salasyna degen qúrmetting kórinisi dep qabyldadyq. Jinalysta óte kóp mәsele aityldy. Onyng ishinde múghalimning biliktiligi men bilimning sapaly boluy manyzdy ekeni sóz boldy. Búdan bólek, mektepterding ahualy, mektepterdegi ýsh auysymmen oqu mәselesi jayly toqtalyp, arnayy tapsyrmalar berdi.

Preziydent aitqan manyzdy mәselelerding besinshisi - óte ózekti bolyp túrghan Ýshtildi bilim beru jýiesi jayly boldy. Qazirgi tanda ýsh tildi biluding kerek ekenin bәrimiz bilemiz әri qoldaymyz. Biraq, búl tildi qalay bilu kerek, qashannan bastap ýirenu kerek degen mәsele bәrimizdi alandatyp jýrgen.

Osyghan baylanysty, memleket basshysy úly túlghalarymyzdyng sózin mysalgha keltire otyryp, jasóspirimder ýshin eng manyzdysy ana tili ekenin aitty. "Árbir tәrbiyeshi balany últ dәstýrimen tәrbiyeleuge mindetti" degen Maghjan Júmabaevting sózin, "әr halyqtyng ana tili - bilimning kilti" degen Ahmet Júbanovtyng sózin aitty.  Sondyqtan qazaq tili eng aldynghy qatarda túru kerek. Barlyq bilimdi aldymen ana tilmizde beruimiz kerek.

Al qalghan eki tildi bilmeu kerek demeymiz. Olardy da bilu kerek. Sebebi, qazaqstandyq jastar elde ghana emes, әlemdik dengeyde bilim alyp, ózgelerding ozyq jerlerin óz elimizde jýzege asyruy kerek. Sol ýshin de әlemdik dengeydegi shet tilderin bilu kerek.

Biraq, qazirgi tanda balabaqshadan bastap aghylshyn tilin ýiretip jýrmiz. Jetkinshekterimiz balabaqshadan bastap ýsh tildi qatar alyp kele jatyr. Elu jyl múghalim bolghan tәjiriybeme sýiensem, әsirese ýlken qalalarymyzda óz tilin tolyq mengermegen balagha ýsh tildi qatar ýiretu dúrys emes eken. Ana tili әli tolyq shyqpaghan balalar búnday jaghdayda óz tilin emes, ózge tildi ýirenip ketedi. Sóitip, ana tili aqsap jatady.

Osynyng bәrin eskere otyryp, Preziydent búl mәseleni jan-jaqty taldap, salmaqty sheshimge kelu qajet ekenin aitty. Búnda oqushylar men ata-analardyng qalauyn eskeru kerek ekenin eske saldy. Ýsh tildi qatar oqytugha shart-jaghday jan-jaqty pisip-jetilmegendikten, aghylshyn tilin oqytudy 2-3-shi synyptan nemese ata-analardyng qalauyna qaray 5-shi synyptan bastau oryndy әri tiyimdi bolady dedi.

Men ústaz retinde osy pikirge qosylamyn. Biraq, mening bayqaghanym auyldy jerlerdegi balalardyng qazaq tili jaqsy, al aghylshyn tili oidaghyday emes. Sondyqtan, auyldy jerlerde aghylshyn tilin ýiretudi ekinshi synyptan bastasa deymin. Sebebi, besinshi synyp sәl keshteu bolatyn sekildi. Bala qansha jas bolsa, bilimdi sonsha tez qabyldaydy. Al ata-analar men oqushylardyng talaby solay bolsa besinshi synyptan bastasa da kesh qalmaydy. Bala ýshin birinshi synyptan bastap ýsh tildi qatar ýiretu auyrlau bolady.

Memleket basshysynyng bayandamasyna sonda otyrghan qatysushylar da, ózge ústazdar men ata-analar da razy boldy dep oilaymyn. Ústazdardyng bedelin qorghau, materialdyq jaqtan qoldau mәseleleri jana jylgha deyin zangha enetin bolady. Búnyng bәri ong bastama ekeni sózsiz. Preziydent "Eldi týzetudi balany oqytu isin týzetuden bastauymyz kerek" degen Ahmet Baytúrsynúlynyng sózin aitty. Osydan-aq, ol kisining bilim beru salasyna barynsha kónil bólip otyrghanyn angharugha bolady.

Abai.kz