Abay - poeziyamyzdyng basy da, Bas aqyny da emes. Ol qazaq ólenining jana kezenining basy, qazaq poeziyasynyng әdeby tili men stiylin qalyptastyrghan últtyq úly aqyn. Dәstýr jalghastyrushy.

* * *

Kenes ýkimetining 20-30 jyldarynan bastap qazaq aqynnyng oilau jýiesi men sana-sezimi, qabyldap әri kórip qorytudaghy últtyq bolmys-bitimi jәne ishki jan әlemining qazaqylyghy joyyla bastady. Sóitip, jalpyhalyqtandy. Yaghni, jalpyhalyqtyq sosrealizning salqyny tiydi. Soghan qaramay, songhy últ aqyny - Iliyas. Odan keyingileri turaly bolashaq úrpaq aita jatar.

* * *

Poeziyadaghy jalpyhalyqtyq úghym-týsinik últtyq poetikalyq qadir-qasiyet pen mәn-maghynany, obrazdy oilau jýiemizdi jútyp qoydy. Býginde últtyq aqynnyng nekensayaq kezdesip, halyq aqynynyng kóp bolatyn syry sonda.

* * *

Men ólendi aqparat pen fakti alu ýshin emes, bolmasa iydeya men iydeyalogiyalyq qúral kózi retinde oqymaymyn. Maghan onyng kórkemdigi, últtyq tili men boyauy, sazdy, dybystan dybysqa keshken yrghaq tolqynynyng ýndestip, dәstýrshildigi, etika-estetikalyq lәzzaty kerek. Bloktyng «Aqyn - ýndestik úly» deuining syry sonda.

* * *

Abay - poeziyamyzdyng basy da, Bas aqyny da emes. Ol qazaq ólenining jana kezenining basy, qazaq poeziyasynyng әdeby tili men stiylin qalyptastyrghan últtyq úly aqyn. Dәstýr jalghastyrushy.

* * *

Kenes ýkimetining 20-30 jyldarynan bastap qazaq aqynnyng oilau jýiesi men sana-sezimi, qabyldap әri kórip qorytudaghy últtyq bolmys-bitimi jәne ishki jan әlemining qazaqylyghy joyyla bastady. Sóitip, jalpyhalyqtandy. Yaghni, jalpyhalyqtyq sosrealizning salqyny tiydi. Soghan qaramay, songhy últ aqyny - Iliyas. Odan keyingileri turaly bolashaq úrpaq aita jatar.

* * *

Poeziyadaghy jalpyhalyqtyq úghym-týsinik últtyq poetikalyq qadir-qasiyet pen mәn-maghynany, obrazdy oilau jýiemizdi jútyp qoydy. Býginde últtyq aqynnyng nekensayaq kezdesip, halyq aqynynyng kóp bolatyn syry sonda.

* * *

Men ólendi aqparat pen fakti alu ýshin emes, bolmasa iydeya men iydeyalogiyalyq qúral kózi retinde oqymaymyn. Maghan onyng kórkemdigi, últtyq tili men boyauy, sazdy, dybystan dybysqa keshken yrghaq tolqynynyng ýndestip, dәstýrshildigi, etika-estetikalyq lәzzaty kerek. Bloktyng «Aqyn - ýndestik úly» deuining syry sonda.

* * *

Naghyz sauatty oqyrmangha qatqyl-qasan, qaudyr-qaudyr etip, bos tulaqty sabaumen sabaghanday óleng kerek emes. Ony taq-túq, Iranbek pen Ábubәkirdikindey anqyghan-mýnkigen, iyistengen nemese Tynyshtyqbektikindey qiyaliy-qisynsyz, abstraksiyanizmge toly haos ólenmen de alday almaysyn. Múqaghaly aitpaqshy: «Kýpi kiygen qazaqtyng qara ólenin, shekpen jauyp ezine qaytarghan» aqyn baqytty.

* * *

Ómir bar jerde poeziya bar. Endeshe, naghyz aqynnyng ómirlik ólmes óleng tudyruynyng (jazuynyng emes) syry - kemel adamsha ghúmyr keshe biluinde.

* * *

Ózining uaqytqa, qoghamgha, últqa jәne memleketke kerektigin sezinip, sosyn  olardan alyp, olargha bereri barlyghyn bilgen Aqyn baqytty. Onyng kýreskerligi de sonda.

* * *

Mening synshylarym - mening ólenimning tabighy qúbylysyn kórsetetin barometr, sonday-aq, onyng ystyq-suyghyn aiqyndaytyn termometr. Aytaberdi, olar - mening jýrek soghysymnyng qozghalysyn kórsetetin kardiagramma. Synshylarymnyng synyna jauap beruimde, bermeuim de olardyng qanshalyqty búzylmay júmys isteuine baylanysty. Jauap beruge túratyn bolsa, jauap beremin. Túrmaytyn bolsa, «Ónbes daudy óspes elding balasy quadynyn» kerin keshkim kelmeydi.

* * *

Men ólenimning jaryq kórgenine emes, óz oqyrmandaryn tapqanyna quanatyn jasqa keldim.

* * *

Aqynnyng eng qauipti jauy - sheberlik. Sol arqyly ólendi kәsipke, aqyndy kәsipkerlikke ainaldyrugha bolmaydy. Ondaylar bizde jetip-artylady.

* * *

Keybir jas aqyndar maghan: «Nege ólendi az jazasyz?» - deydi. Shynymdy aitsam, men ólendi terusiz qalghan qoqysqa ainaldyrghym kelmeydi. Aqynnyng óleni qoqysqa ainalghyn tústan iyistenu bastalady. Oqyrmangha iyis tiyedi.

* * *

Maghauinning «Jarmaghyn» oqyp shyqtym. Ol - uday shyndyqtyng terisin jamylghan, tilden júrday, qarabayyr, qaradýrsin, gazet maqalasynday oqylatyn, oqyrmandy adamgha óshpendilikpen qaraugha tәrbiyeleytin jalang publisistikadan asa almaghan qúnsyz dýniye. Odan kórkem shygharmagha tәn elementting birde-bireuin kóre almaysyn. Sosyn, últshyldyqtyng terisin jamylyp, ózgege qasqyr kózdene qarau - «Jarmaqtyn» ón boyynda órmekshining torynday órilgen.

* * *

«Maghan qarsy adam - qazaq halqynyng jauy» - deu, ózine-ózi ghashyq bolghan kózsiz Narsisting sózi. Ony maqtap, maqtan etuding eshqanday qajeti joq. Ol - bos keude, bolymsyz maqtanshaqtyq qana. Úly Abay da, Múhtar Áuezov te onday kesapat maqtandy aitpaghan bolar edi. Kózi ashyq, kónili taza adam, yaghny kemel kisi ondaygha jol bermeydi.

* * *

Oljas Sýleymenov - kez kelgen tarihiy-tabighy jaghday men qúbylysty, sóz ben sóilemdi kitap arqyly ghana qabyldaytyn túlgha. Óitkeni, ol - tildi de, dildi de, tabighiy-tarihy jaghdaylardy da tiri organizm dep qabylday almaytyn, kitaptan shyghyp, kitapqa enetin qalamger.

* * *

Oljastyng tili - kitaby til. Onda orystyng da, qazaqtyng da últtyq tili joq. Yaghni, ol tildi jýre kele ýirengen. Al, tildi jýre kele ýirengen jannan shynayy da, shynshyl tvorchestvo adamy shyqpaydy. Bar bolghany qabiletti, alymdy kәsipqoy ghana shyghady.

* * *

Qazirgi jas aqyndar poeziyany prozaizmge ainaldyryp jiberdi.

* * *

Poeziya - aqiqatpen birge tazalyq.

Ábubәkir Qayrannyn:

«Ózinen juan boq kýtip,

Otyrghandar bar kýshenip».

Jәne Iran-Ghayyptyng «Boq kýreu» degen joldarynda ne tazalyq, qanday etika men estetika bar? Bolmasa, sol Ábubәkirdin:

«Ángiler biyege artynyp,

Jatyr ghoy... eges...».

Osyndaghy «egesinde» jabayy naturalizmning kórinisi bar emes pe?

* * *

Jan ólmeydi. Ol - fәniylikte, baqilyq ta. Óletin de, tozatyn da - tәn. Óitkeni, jan - ruhani, tәn - materialdyq qúndylyq. Adamnyng jan tazalyghyn joghary qoyatyndyghy sondyqtan. Bizding «poeziya - jan qozghalysynyng kórinisi» deuimizding syry sonda.

* * *

Naghyz aqyn da, jazushy da - ózining shygharmashylyq erik erkindigin aldymen últyna arnaydy, sodan bastau alady. Ol oghan qol jetkizgen kezde, onyng shygharmalary últtyq iygilikke ýles bolyp qosylady da, sodan song baryp ol әlemdik, jalpyadamzattyq qýndylyqqa ainalady.

«Abay-aqparat»