Kedendik odaq. Qoghamnyng kýdigin seyiltpey túrghan kýrdeli mәselege qatysty el ishining narazylyghy jәne osy odaqtyng týbi Tәuelsizdikke tóner qauipke aparmay ma degen ýlken súraqtar kýn tәrtibinen týspey túr.

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy, bilikti ekonomist Jangeldi Shymshyqov býtin elding basyn qatyrghan kedendik odaq jónindegi oqyrmandar saualyna jalghasty jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

-Bizde tek,  týsimi kóp óndiriske mәn berilip, al, halyq túrmysynyng jaqsaruyna tike әser etetin orta shaghyn biznesti qoldau kesh eskerildi, nesiyening qol jetimdiligi men әkimshilik kedergi, qaghaz qiynshylyqtary da joq emes. Orta shaghyn biznesting naqty damuy mýmkin be, bolsa qanday? Kedendik odaqqa baylanysty key orys biznesmenderi qazaq eline óndiris oryndaryn salugha belsendilik kórsete bastapty delinedi, búl jana óndiris ornymen qosa, eldegi últtyq orta shaghyn biznesting damuyna kesirin tiygizbey me?

Kedendik odaq. Qoghamnyng kýdigin seyiltpey túrghan kýrdeli mәselege qatysty el ishining narazylyghy jәne osy odaqtyng týbi Tәuelsizdikke tóner qauipke aparmay ma degen ýlken súraqtar kýn tәrtibinen týspey túr.

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy, bilikti ekonomist Jangeldi Shymshyqov býtin elding basyn qatyrghan kedendik odaq jónindegi oqyrmandar saualyna jalghasty jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

-Bizde tek,  týsimi kóp óndiriske mәn berilip, al, halyq túrmysynyng jaqsaruyna tike әser etetin orta shaghyn biznesti qoldau kesh eskerildi, nesiyening qol jetimdiligi men әkimshilik kedergi, qaghaz qiynshylyqtary da joq emes. Orta shaghyn biznesting naqty damuy mýmkin be, bolsa qanday? Kedendik odaqqa baylanysty key orys biznesmenderi qazaq eline óndiris oryndaryn salugha belsendilik kórsete bastapty delinedi, búl jana óndiris ornymen qosa, eldegi últtyq orta shaghyn biznesting damuyna kesirin tiygizbey me?

- Shaghyn jәne orta biznesting mәselesi jәne ony memleket tarapynan qoldau kesh kóterildi, eskerildi dep aita almaymyz. Shaghyn jәne orta kәsipkerlikting jyrlana bastaghanyna 20 jyl toldy desem qatelespeymin. Osy atalyp otyrghan mәsele óte kýrdeli, auqymdy, irgeli mәsele. Ókinishke oray búny praktikalyq jýzege asyrushy mamandar, biyliktegi adamdar ýstirt týsinip, tek qana mikro kredit alyp siyr satyp alsa da, eki ýsh adam jaldap ýngirshik-dýngirshik dәmhana, ashana úiymdastyrsa boldy alaqan soghyp shaghyn kәsipkerlikti damytyp jatyrmyz dep dauryghady.

Sizding súraq saptauynyzdyng ózinen-aq sizding sonday ústanymda ekeniniz aighaylap, men múndalap túr. Dýnie jýzining aldynghy qatarly elderinde shaghyn jәne orta biznes 70-80% deyingi júmys kýshin jaldap әreket jasaydy. Alayda JIÓ-ning әriketse 20-30% ghana óndiredi. Al iri kәsiporyndar júmys kýshining 8-10 payyzyn qoldana otyryp, ónimning 70-80% óndәredi. Alayda iri kәsiporyn (avto jasau, mashina jasau, elektorovoz, kee t.b.) úsaq júmystardy, qosalqy bólshekterdi óndirudi shaghyn kәsiporyndargha tapsyrady (tútqa, әinek tereze, bolt t.b.). nәtiyjesinde iri kәsiporyn men shaghyn jәne orta kәsiporyn arasynda tyghyz tehnologiyalyq baylanys payda bolady. Sóitip shaghyn jәne orta kәsiporyn «jeke batyr» bolyp әreket etse, onda biz orta ghasyr dengeyindegi ekonomikagha dushar bolamyz. Mysaly: auyldaghy 2 siyr 5 qoy qosalqy sharuashylyq sonyng kórinisi. Al eger de iri et kombinaty al ainalasynda toptasqan shaghyn kәsiporyndar bireui torpaq, qsirip biri ony semirtip, bordaqylap, endi biri ony tapsyryp et kombinatymen tyghyz baylanysty ondaghan jýzdegen shaghyn kәsiporyndar bolsa, sondaghana shynayy shaghyn orta kәsip biznesining damuynyng dúrys jolyn alady. Qoryta aitqanda shaghyn jine orta biznes tek qana iri óndiristing ainalasynda, sonymen tyghyz baylanysta órkendep damy alady.

Súraqtyng kelesi bóligine bylay dep jauap beruge bolady: orys biznesmenderi qazaq elinde óndiris salugha bizding salyq stavkasy tómen bolghan jaghdayda ghana mýddeli. Tayauda V.V. Putin osy aiyrmashylyqty aita kelip, JQQ salyghyn 18 payyzdan Qazaqstandaghyday 12 payyzgha tqmendetu qajet ekenin naqty ortagha saldy. Endeshe, orys biznesmenderining belsendiligin quattaytyn shart juar manayda joyylady degen sóz. Oghan tek әttegen-ay dep qana ókinuge bolady. Óitkeni orys biznesmenderining kәsiporyndary qatar damysa, onda bәsekelestik orta, bәsekelestik qatynastar bizding kәsiporyndardy jarysa damytugha negiz bolghan bolar edi.

-Ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkiziu mýmkin be? Izraili, Japon, Malayziya, Koreya syndy jol ústana alamyz ba, joq ol mýmkin emes pe? Mýmkin bolsa qanday joldary bar dep oylaysyz?

-Áriyne, ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkizuge bolady. Ol ýshin teoriyalyq jaghynan kelesi ústanymdar qajet: 1) dýniyejýzilik enbek bólinisine say ekonomikanyng qúrylymyn, óndiristing mamandanuyn dúrys jolgha qong kerek.  Mysaly: Japoniya siyaqty kompiuterlik tele tehnologiyalardy iygeremiz deu biz ýshin velosiypedti janadan oilap tapqanday әure bolyp tabylady. 2) qoghamdyq óndiristi absoluttik artyqshylyq negizinde úiymdastyru. Bizding absoluttik artyqshylyghymyz basqa eldermen salystyrghanda mal, egin, balyq sharuashylyghyn damytu, múnay-gaz týrli týsti metall óndiru bolyp tabylady. Indiya siyaqty shay, Braziliya siyaqty kofe óndiru beker әureshilik dep oilaymyn. 3) salystyrmaly artyqshylyqqa negizdelgen ekonomikalyq qúrylym. Ol ýshin basqa eldermen kooperasiyagha ózara ekonomikalyq qatynastargha týsu. Mәselen, Ózbekterde maqta egedi. Maqta bizde de ósedi. Olar da biday egedi. Bizde de biday barshylyq. Alayda maqta óndirisi ol jaqta bizge qaraghanda anaghúrlym tiyimdi rentabelidi. Al bizde kerisinshe biday óndirisi rentabelidi. Endeshe, biz bidaydy úlghaytyp maqtany qysqartyp, olar kerisinshe jasasa, eki elding jiyyntyq ónimi anaghúrlym mol bolary sózsiz. 4)  Belsedilikke qabylettilikti qoldanu. Osynday 4 ústanym negzinde ekoneomikanyng salalaryn qalyptastyrsaq, onda tolyq qandy tәuelsiz ekonomikanyng negizi qalanary sózsiz. Ókinishke oray dýniyejýzilik jahandanu zamanynda mýldem tәuelsiz, jabyq ekonomika qúru mýmkin emes. Atalghan Izraili, Japon, Malaziya, Koreya syndy elderding jolyn aina qatesiz qaytalau mýmkin emes. Al elimizding erekshelikterin jan-jaqty espke ala otyryp, atalghan elderding baghytyn qoldanu әbden mýmkin.

-Bolashaqta ortaq valuta orystyng aqshasy boluy mýmkin be? Onda tәuelsizdigimizden aiyrylghanymyz emes pe?

-Bolashaqta birtútas ekonomikalyq kenistik qúrylghan jaghdayda onyng úiytqysy, úiymdastyrushysy bolyp, basymdylyq tanytyp otyrghan Resey federasiyasynyng rubli (som) ortaq valuta bolary esh kýmәn keltirmeydi. Eger de europalyq ekonomikalyq qauymdastyq siyaqty negizde birtútas ekonomikalyq kenistik qúrylsa, onda ortaq valutadan (euro siyaqty) tәuelsizdigimizge núqsan kelmes edi, alayda bizding jaghdayymyz Europadaghyday emes. Sondyqtan orys valutasy erteng ýstemdik etpeydi dep senu men ýshin qiyn.

-Jauap beru sizding qúzyrynyzda bolmasa da, kópting kóniline kýdik úyalatyp otyrghan, Astananyng tughan kýni bastalghan atys-shabystan qanshama adam qaza tapty, jaqsysy bar, jamany bar barlyghy da qazaqstandyq edi. Al elbasymyz týk bilmegendey demelyp jatyr. Qazaqstannyng barlyq jerin ýrey biylegen. Sonda biz kimge senuimiz kerek?

-Búl súraghynyz qúqyq qorghau, qauipsizdik úiymdarynda qyzmet jasaytyn adamgha qoyylghany dúrys edi. Alayda BAQ mәlimetine sýiensek, Qazaqstannyng kez kelgen jerindegi auyldar siyaqty Shúbarshy men Kenqiyaq siyaqty auyr ekonomikalyq jaghdayda qalghan boluy kerek. Kýn kóris ýshin múnay qúbyrlarynan múnay úrlap satu kәsipke ainalghan synayly. Ony biletin polisiya óz ýlesin alyp otyrghan siyaqty. Al songhy kezderi polisiyanyng alashaghynyng stavkasyn tym kóterip jibergen kórinedi. Búl úrlyqpen kýn kóretinder ýshin narzylyq tudyryp, qaqtyghysqa әkelip tiregen. Áriyne búrynghy jyldardaghyday osy auyldardaghy azdy-kópti kәsiporyndar, auyl sharuashylyq mekemeleri әreket etip júmyspen qamtu, jalaqymen qamtamassyz etu, jýzege asyp jatsa, mýmkin múnday qylmystyq әreketter bolmaghan bolar edi. Býgingi kýni qylmystylar auyzdyqtaldy, biraz O dýniyege attandy. Basqalary sot jazasymen kýnәsin óteytini sózsiz. Kim biledi? Ondaghan jyldar ótkennen keyin ótkendegi Sozaq kóterilisi siyaqty búghan da sharasyzdyqtan qylmysqa baryp, shayt bolghandar dep bagha berui mýmkin. Al elbasy demalyp, densaulyghyn týzeuge әbden qúqyly. Atalghan uaqighamen ainalysatyn arnayy úiymdar bar. Tek Kenestik kolhozda ghana shege qaghu ýshin predsedateli kolhoz bolmasa, tal basy da synbaydy. Al órkeniyetti memlekette kez kelgen is-әreketting bәrine preziydent jauap berui eshbir qisynsyz, qajetsiz.

-Otto Bismark nemis halqyn  ózara saudada aldymen kedendik bajdy (poshlina) alyp tastau, odan keyin ortaq valuta, ortaq parlament qúru arqyly birtútas German imperiyasyn qúrghanyn biletin shygharsyz. Yaghni, tarihy presedent paydalanylyp otyr.

Tildik, dini, mәdeni, yaghny ruhany egemendik arqyly Qazaq Elin saqtap qalugha, ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkizuge bolady degen pikirimmen kelisesiz be?

- Otto Bismartyng sayasatyn bilemiz. Eki eldi biriktiru ýshin әriyne kedendi biriktiru qajet. Al endi soghan say tildik diny mәdeny dýniyetanymdyq ózgeshelikti saqtap, damytu arqyly qazaq elin saqtap, ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkizu әrbir qazaq azamatynyng múraty men arman maqsaty ekenine kelisemin.

-Ata Zanymyzda «Qazaqstan Respublikasy demokratiyalyq, әleumettik, zayyrly memleket bolyp tabylady» dep jazylghan. Sizdinshe, Ata Zanynymyzda ótirik jazylghan ba?

Áleumettik tendik degendi qalay týsinesiz. Orystar men evreylerding qúrghan «jarymjan, mýgedek» sosalistik jýiesinen basqa, Naghyz Sosalistik Qazaq Respublikasyn qúru mýmkin be?

-Ata zanymyzda ótirik jazylmghan, alayda, konstitusiya Ata zang ol deklorasiya nemese solay bolugha tiyisti dep jariya qylu ghana. Al onyng shynayy jýzine asuy  onaylyqpen kelmeydi. Ol әrqaysysymyzydyng zandy syilap, adal da últ jandy is-әreketimizding nәtiyjesi ghana boluy mýmkin.

Áleumettik tendik jayynda osydan búryn jauap bergenbiz. Alayda men ýshin sizding aitqan: Orystar men evreylerding qúrghan «jarymjan, mýgedek» sosalistik jýiesi degen mәseleniz mýldem týsiniksiz. Naghyz sosialisttik qazaq respublikasyn qúru degendi týsindirip, maqsat qyp qoi ýshin kem degende eki tomnan túratyn ghylymy enbek jazyp shyghu qajet ekeni sózsiz. Qysqa qayyrsaq, Shved sosializmi siyaqty, Arab emiratynyng әleumettik sayasatyna sәikes keletindey etip ekonomika qúru әbden mýmkin.

-Aqyndardan kimderdi oqisyz? Jaghympazdyq degenge qalay qaraysyz?

-Býgingi aqyndardyng ishinde aghamyz M.Shahanov pen tvorchestvolyq baylanystamyn. Juyrda aghamyzdyng «Qyrghyz everesti jәne mәngýrttendiruding egeukúiryqtyq sayasaty» atty roman essesin orys tiline sózbe-sóz audarmasyn jasap shyqtym. Al kórkemdik audarmasyn mening әriptesim, professor Akimov V.V. jýzege asyrdy. Alla qalasa,bir aidan keyin Múhtar aghamyzdyng orys tilinde biz audarghan núsqasy jaryq kóruge tiyisti. Atalghan roman essede jaghympazdyq pen jeke basqa tabynushylyqqa oisyrata soqqy berilip, onyng jaqtastaryn talqandaghan. Búl kitap qazaq tilinde mamyr aiynda jaryq kórip, túsau keseri KazÚU-ding jastar sarayynda 15 mamyrda ótken bolatyn. Múhtar aghamyzmen qatar Israil Saparbaevtyn, Sofy Smataevtyng ólenderin de oqyp otyramyn. Jaghympazdyq degendi men óz basym satqyndyqpen qatar qoyamyn. Ekui egiz kesirlikter dep oilaymyn. Jaghympaz adam men ýshin óte jek qórinishti. Jýrek ainytatyn súmpayy súm jәne ekinshi jaghynan ol bir kiriptar, beyshara, sorly keyiptegi qayyrshygha bergizis maqúlyq dep esepteymiz.

-«Áueli - ekonomika, sosyn - sayasat» tújyrymynyng saldary qanday? Plusi men minsusy? Sayasatta artta qalyp, ekonomika jemqorlardyng jemsauyna ainalyp ketken joq pa? Sayasatta artta qalghannan, eldegi tәuelsizdik iydeyasy toqyrap, el әlemdik bazargha ainalyp ketken joq pa? Siz «ekonomika men sayasat -qatar jýrsin» tújyrymyn qoldar ma ediniz?

-«Áueli - ekonomika, sosyn - sayasat» tújyrymynyng saladry plusy: ekonomika baziys, ekonomika qoghamnyng negizi bolmysy degen tarihy materialisttik kózqaras. Óz synyn uaqytynda alghan siyaqty edi. Bayaghy dýniyejýzilik proletariattyng kósemi V.I. Leniyn: «sayasat ekonomikanyng shoghyrlandyrylghan keyipi» dep bagha bergen bolatyn. Alayda ótpeli kezende barlyq naryqtyq ózgeristerdi jogharydan biylik jasap otyrghan jaghdayda sayasy ózgerister ekonomikalyq ózgeristermen birdey jýrip otyrghany abzal edi. Sayasy bagha berilmey, sayasy maqsatqa baghyttalmaghan ekonomikalyq ózgerister bayansyz ekeni kimge bolsa da týsinikti dep oilaymyn. Sondyqtan, kóptegen ekonomikalyq ózgerister sayasy qoldau tappaghan jaghdayda jýzege aspay qatyp jatty. Ásirese tiuelsizdik iydeyasy ayaq astynda qaldy desem, qatty aitqanym emes.

-Qazaqstanda auyl sharuashylyghy bar ma? Álde, býgingi auylsharuashylyghy dep jýrgenimiz әkimder men oligarhtardyng podhozy ghana ma?

Auyl sharuashylyghyn taratyp,  iri sharuashylyqtargha ghana kónil bólip otyrghan ýkimetting ishindegi basqaru qyzmetin Industriya ministrligine berse she?

Onyng ornyna Auyl ministrligin qúryp, oghan auyldaghy shaghyn sharuashylyqtardy qoldau men әleumettik jaghdaydy jaqsartudy mindettese she? Óitkeni, qazirgi AQSh ministrligi arqyly qyruar qarjy alpauyttardyng sharuashlyghyn ghana qamtyp otyr, auyldyng әleumettik túrmysy kóteriletin emes.

-Qazaqstanda auyl sharuashylyghy joq dep aitugha negiz joq. Egin sharuashylyghynyng maqta, kýrish, kókónis sharuashylyqtarynyng ónimderi ishki naryq súranysyn qamtamassyz etip qana qoymay, syrtqy saudagha da ónim shygharyp otyr. Áriyne auyl sharuashylyghynyng JIÓ- degi  ýleesi 5 esege deyin kemidi. Egis alqaptarynyng kólemi mal týlikterining sany qúldyrap birneshe ese azaydy. Qazirgi mal sharuashylyghyn ústap túrghan auyl túrghyndarynyng qosalqy ýidegi sharuashylyghy deuge bolady, óitkeni olardyng ýlesi 80 payyzdan artyp jyghylady. Múnday jandaydyng múmkin boluy agrarlyq óreskel qatelikterden tuyndady. Qazaqstannyng 80 payyz aimaghynda auyl sharuashylyghy nar tәuekel aimaqta jýzege asyrylyp, aua rayynyng auytquyna tәueldi bolatyn, sondyqtan ozyq tәjiriybe negizinde kóp salaly iri auyl sharuashylyq keshenderi qúrylghan bolatyn. Osy Kenes dәurindegi kolhoz sovhozdardy joyyp, shanyraghyn ortasyna týsiru agrarlyq súraqty biletinderge qylmyspen para-par. Jer jerde jekeshelendiru nauqanyn, reformalau nauqanyn, ózining bedelining arqasynda moyyndamay birtútas sharuashlyq saqtap qalghan basshylardyng barysynda әli de bolsa újymdyq sharuashylyq negizinde әreket jasap jatqan auyl sharuashylyq kәsiporyndary Aqmola oblysy, Qostanay, Soltýstik qazaqstan oblysynda barshylyq. Óndirilip syrtqa shygharylyp jatqan bidaydyng kópshiligi de solardyng ýlesinde. Úsaq jeke fermer sharuashylyqtarynyng Qazaqstan jaghdayynda qauqarsyz dәrmensiz ekenin endi soqyr da kórgen siyqty. Sondyqtan auyl sharuashylyghyn damytudyng memlekettik baghdarlamasy jasalugha tiyisti. Osyghan sәikes keshegi shanyraghy ortasyna týsken auyldardy qayta biriktirip, kóp salaly iri kәsiporyndardy qalpyna keltiru qajet. Búl iri kәsiporyndar әrtýrli salalardy úshtastyra otyryp, jyl boyy túrghyndardy enbekpen qamtamassyz etip jәne әleumettik mәselelerdi sheshuge tiyisti. Kóktem egin sebu, jaz shóp shabu, kýz egin oraghy, qys mal qystatu degen kezenderde býkil újym mýsheleri enbekpen qamtylyp otyrady. Iri kәsiporynnyng ónimining ózindik qún tómendeydi, tabys artady, jalaqy men paydadan artylghanyn әleumettik mәselelerge, túrmystyq mәselelerdi sheshuge baghyttalady. Múnday saqtalghan sharuashylyqtar ýlgi bola alady. Mysaly Sandyqtau audanynda Maksimov sovhozy, Jaqsy audanynda Podgornyy sovhozy múndaghy túrghynda jalaqymen qatar azyq týlikti de natuarldy túrde alady, onymen qatar qosalqy sharuashylyqtary jem shóppen qamtam. Mәdeniyet ýii, kitaphanasy, kórkem ónerpazdar ýii sol qalpynda әreket jasap túr. Jekeshelendirip jappay auylqy qanghyrtu kezeninde batyldyq tanytqan basshylardyng biri Qostanay oblysynyng әkimi Baltash Túrsynbaev bolatyn. Kýzdi kýni Qazaqstan osynsha biday jinady degende, onyng ishinde Qostanay oblysynyng ýlesi erekshe ekenine qarap oytryp Baltash aghamyzngha alghysymyzdy jasyra almaymyz.

-Siz - últshyl azamatsyz. Jastar men ziyaly qauymgha búrynghy qoghamdyq qayratkerliginizdi aityp berseniz, ýlgi bolsyn. «Aqmola» atauyn qaytartugha qatystynyz, basqasy bar.

1951 jyly Aqmola oblysy Balqashin audany Amangeldi (Jylandy) auylynda tughan. Ekonomika ghylymdarynyng kandidaty, professor, Bilim Ghylym Ministrligining Ekonomika Institutynyng Astanadaghy filialynyng diyrektory. Joghary oqu oryndarynda dәris berip jýrgenime 30 jyl boldy.

Últtyq júmystaghy negizgi baghyt: sayasiy-qoghamdyq júmys arqyly qazaq memlekettiligin, shynayy ekonomikalyq, sayasy tәuelsizdikke qol jetkizip, qazaq halqynyng memleket qúrushy, memleket iyesi retindegi birden-bir últ bolu ýshin kýresu.

1985 jyldan -1987 jylgha deyin Arqalyq Pedagogikalyq Institutynda studentterding «Jadyra» shygharmashylyq birlestigin qúryp, jetekshilik ettim. Últjandy patriottyq ruhta «Asan menÝsen» atty piesa jazyp, institut sahnasynda jәne «Studennter kóktemi - 1986» konkursynda qoyylym úiymastyrdym. 1986 jyldyng 18 jeltoqsanynda qazaq radiosynan solaqay sayasatqa qarsy sóz sóiledim. 22-jeltoqsanda 1986 jyly institut qabyrgha gazetinde Lenindik últtyq sayasat jayly maqala jariyalanyp, sol kezdegi qughyn - sýrginge týstim. 1987 jyly qantar, aqpan ailarynda 1931-33jylghy Qazaqstandaghy ashtyq jayly leksiyalar oqyp, jergilikti «Últshyldar kósemsymaghy» degen ataqqa ie boldym. Partkom, rektorat sheshimimen Arqalyqtan ketuge mәjbýr boldym.

1987 jyldan Selinograd qalasynda enbek ettim. Aqmola qalalyq student jastarynyng «Parasat» qoghamdyq birlestigining sayasy jetekshisi boldym. (1989-1994 j.j.) Aqmola oblystyq halyq deputaty (1991-1993j.j.) Selinograd (Aqmola) qalasynda jeltoqsan oqighalaryna (1986 j.) arnalghan mitingterdi basqardym. (1990, 1991, 1992, 1993 j.j.), totalitarlyq jýieni aiyptap, ashtyq, qughyn-sýrgin qúrbandaryna arnalghan miting, sembilik (qala zirattarynda), as berudi úiymdastyryp, basqardym. (1991, 1992 j.j.). «Aqmola aty qaytarylmay elge qaytpaymyz»degen úranmen Almatydaghy Jogharghy Kenes ýii aldynda ashtyq jariyalanghan topty basqaryp bardym. (mausym, 1992 j.). I. Dýniyejýzilik qazaqtar Qúryltayyna delegat bolyp baryp, birneshe shet el otandastarymyzdy Aqmola qalasyna alyp kelip, qala túrghyndarymen, studenttermen kezdesuler ótkizdim. Oblystyq televiydeniyeden «Úlaghat», «Hronika velikogo djuta» degen aidarmen jiyrma shaqty avtorlyq telehabarlar jýrgizdim.

1995 jylghy 24-26 shildelerinde Qazaqstanda alghashqy ret «Qazaqstannyng qoghamdyq damuyndaghy islam mәdeniyeti» atty aimaqtyq mәdeniyettanu konferensiyasyn ótkizdim.

1992 jyly kýzde Bogoevskiy bastaghan Aqmoladaghy qazaqtar jiynyn taratugha at salystym. Orys tildesterge sózimizdi jetkizu ýshin «Azamat - Times» respublikalyq últtyq kelisim gazetin qúryp, redaksiya qúramynda júmys atqardym (1993-1998 j.j.). «Nevada - Semey», «Azat», «Qazaqstan halyq kongresi»,  «Júmysshy jastar assosiasiyasy», «Órleu» t.b. Aqmoladaghy bólimshelerin qúrugha jәne  «Parasat» qoghamdyq Aqmolalyq student jastar birlestigin qúrugha múryndyq boldym. M. Shahanovtyng «Halyq ruhy» demokratiyalyq partiyasyn qúrugha at salysyp, Astanalyq yntaly topqa jetekshilik etip kelemin. Osy partiyanyng qúryltay sezinde Sayasy burosy men Ortalyq Komiytetine mýshelikke saylandym.

Mening pir tútatyn adamdarym: Áleyhan Bókeyhanov, Mústafa Shoqay, Júmabek Tashenov.

Arzan shet el ómir ýlgisine eliktep, últtyq bolmysyndy joghaltyp almanyzdar, jas dostar. Sen iz - týzsiz tarih betinen joyylmau ýshin óz dilindi saqtaugha at salys!

-Qazaqstan ekonomikasyn halyq mýddesine búratynday qysqasha tújyrym aitsanyz. Eldegi shaghyn-orta kәsipti kóteremiz degenine biylikting kemi on bes jyl boldy - nәtiyje búrynghy.

- Qazaqstan ekonomikasyn halyq mýddesine búru ýshin eng birinshi kezekte ata zanymyzgha menshikke ailanysty ózgeris engizu qajet. Mәselen tabighat resurstary: jer onyng qoynauyndaghy baylyqtar t.b. halyqtyq menshikte dep jariyalanugha tiyisti. Osydan keyin ekonomikada әleumettik baghyt alatynyna esh kýmәnim joq.

-Auylgha Aqsha bóldik delinedi, auyldaghylar odan dymda sezbeydi, bolmasa jenil nesiyede ala almaydy. Al ony kim alatynyn bilesiz be, auyldaghy ber-eki iri sharua qojalyq yaghni, bir ne eki bay alady. Qarapayym úsaq sharualardy qoldaudyng joly bola ma? Joq «bay baygha say saygha qúyadymen» jýre bermek pe?

-Úsaq sharuashylyqtardyng ókinishke oray ontýstiktegi kókónis ónimderin óndiru siyaqty suarmaly ósimdik ósiru salasy bolmasa, bolashaghy joq. Sondyqtan úsaq sharualar kooperativke, újymdyq sharuashylyqtargha birigip әreket jasauy qajet. Tek birlesip, tize qosyp, jergilikti jemqorlar men burokrattardy jenuge bolady. Úsaq sharuashylyqtyng orta ghasyrlyq artta qalghan ekonomikanyng júrnaghy ekenin týsinetin mezgil jetti.