(әngime)

– Jýz gramm tap dedim ghoy men saghan!

Qaydan tabam? Alatyn jerim qalghan joq!

Sayra ishke kire bergende, arghy bólmeden aiqaylap sóilegen jengesi atyp shyqty. Dausynda zil bar. Shashy dudyrap, óni bozaryp ketken.

Qapelimde týkke týsinbegen Sayra tabaldyryq aldynda túryp qaldy. Auyz ýiding esigin shalqasynan qayyra silkip, júdyryghyn týie syrtqa úmtylghan kókesi múny bayqamady. Ashy sugha sylqiya toyyp alypty. Kózi qantalap ketken. Qúdayday kóretin, alysta jýrgende arqa tanatyn kókesining myna týrin búryn-sondy kórmegen-di ol. Búryndary «kele jatyrmyn» degen habar qúlaghyna tiygen boyda-aq, kókesi perronda túra-túghyn. Al osy joly búl júmystaghy adamnyng mazasyn alyp qaytem, onyng ýstine jana qyzmetke jogharylaghaly qoly qalt etpey jýrgen shyghar degen-di. Sóitken kókesining múnysy nesi?..

Bólmening ishi kók týtin. Ár jerde shashylghan kiyim. Terezedegi appaq jabyndardyng kiri bes eli. Qalyng qaraghaydan jasalghan biyik shkaftyng búryshynda qoryqqanynan qol-ayaghy qosa dirildep, kókesining jalghyz balasy Bekes otyr. Bayghús bala bir uys bop, býrisip qalypty. Týtinning iyisi búrqyraghan bólmeden ýreyge toly janary ghana jyltyraydy. Sayra berekeli ýiding jyn-shaytan oinaghanday merekesi qashyp, bazary ketkenin birden sezdi. Ýstindegi gýldi halaty әbden tozyp, maylyq shýberekke ainalghan jengesimen amandyq súrasqansha jalang ayaq syrtqa jýgirip ketken kókesi kóp keshikpey qaytyp keldi de, yqylyq atyp, bosaghada biraz otyrdy. Esine әldene týskendey, óz-ózinen kýnkildedi. Sosyn “әi, qatynyna” qayta basty.

– Jýz gramm tauyp bershi? Ól, ól-i-ip baramyn.

Jengesi ýndemey qútylayyn degeni shyghar,  lәm-mim demedi. Sonysyn jaqtyrmady ma, kýieui edendi júdyryqtap, taghy kijindi.

– Áy, sen qatyn! Men saghan ne aityp túrmyn, ә? Aytpaqshy, managhy kelgen kim, Sayrók pe? Shynyndy ait, Sayrók pe kelgen? Ói, kókem sol!

– IYә, iyә, Sayrók kelgen. Jatyp dem alsanshy, balalar da demalsyn bir. Túrshy, tósegine aparayyn, túr?

Jengesi qiyla sóiledi de, búghan búryldy.

–Sayrajan, kelshi, kókendi ekeulep kótereyik... Maghan әl beretin emes.

Túla boyyn qorqynysh biylegen Sayra eppen kókesine qaray jaqynday berip edi, buyny ketip, bylq-sylq etken kókesi múnyng qolynan shap berip, ústay aldy.

– Sayrók! Aq Sayrók, men qor boldym ghoy! Men, myna men qor boldym, bilesing be? Myna qatyn qor qyldy meni. Jýz gramm súrasam, bermeydi. Tapqan aqshamdy tyghady. Sonda men kimmin?!.. Qor bolmay. Kimmin?..

Kókesi etpetinen edenge jatyp, óksip kep jiberdi. Er adamnyng osynshama óksigenin ómirinde birinshi ret kórip túrghany osy onyn.

– Sayrókjan, sening aman kelgening ýshin jýz gramm isheyinshi? Sosyn jatamyn. Tiyn-tebening bolsa, bershi maghan?

Kókesining ýni búrynghydan da beter jalynyshty shyqty. Bir audannyng bildey basshysy bop, dýrkirep túrghan kókesining bireu aitsa, nanghysyz myna keypi jýregin qan josytyp barady...

– Berme! Berme! Ýige kim kelse de, múnyng aitatyny osy.  Jatpayt ta! Qoymayt ta búl!.. Jalghyz balang anau. Baghanadan búryshqa tyghylyp, bozaryp otyrghan! Bir kýni  aytpady deme, sol balanyng jýregin jarasyng sen! Ýidegi zattyng bәrin araqqa satyp tauystyn! Qúdaydan da qoryqpaytyn adam bolady eken-au?!

Jaghy ishine kirip, sóilegen sayyn eki úrtynyng arasynan  seldiregen tisteri kóringen jengesi tamyrlary syrtyna shyghyp, kýlbirep ketken alaqanymen betin basyp, jylap jiberdi. Ólerdegi sózin aityp, aqyry qoyarda-qoymay múnyn, qaryndasynyng bar tiyn-tebenin sypyryp alghan kókesi sol ketkennen mol ketken edi. Sessiyasyn erterek tapsyryp, kókesning tórinde biraz aunaymyn dep kelgen Sayranyng saghy synyp, eki-ýsh kýnnen song iyrelendegen poyyzgha otyryp, oquyna jol tartqan. Kókesining beybastaq qylyghyna úyalyp, kirerge jer taba almay, keyin odan birjolata at qúiryghyn ýzip ketken. Tek kýnderding kýninde kókesining bildey qyzmetten, barmaqtay baq pen bedelden kóz jazyp, aidalada qanghyp qalghanyn, al jengesi Sandughashtyng ýige qara qúlyp salyp, jalghyz úldy janyna alyp, qalagha kóshkenin bilgen-di.

***

Búdan kóp jyldar búryn osy kókesining ýilengeni әli kóz aldynda. Onda kishkentay-dy, esinde emis-emis biletin.

- Myna gýldi qazir kókenning tәtәy apasyna beresin.

Ýidegi ýlkenderding múqiyattap aitqan tapsyrmasyn Sayra qalt jibermey oryndaugha asyqty. Asyqpay qaytsyn! «Kókeng tәtәy apa әkeledi» degeli bala jýregi quanyshtan jarylumen bolghan. Kórshi qyzdargha da mayyn tamyzyp, kókesining toy qamyn jyr qylady. Sóitip, kópten kýtken toy kýni de kelip jetti. Auyl syrtyndaghy jol ýstinen mashinanyng jaryghy kóringen sayyn kónili órekpip, ýsh tal gýldi qayda qoyaryn, sosyn tәtәy apasy kelip qalghanda, oghan qalay bererin bilmedi. Birese ýige kirip-shyghyp, birese týbit qolbaghynyng ishine jasyryp, gýlderin ýlpildetti de jýrdi. Týnning bir uaghy týgili, tang ata kelse de úiyqtap qalmay, ýsh tal gýldi tәtәy apasyna qalayda berui kerek.

Auyldy azan-qazan qylyp kókesi de keldi-au әiteuir. Týn ishinde toyshylardy aq shaghaladay bop ózine tandata qaratqan tәtәy apasyna gýlin alyp, Sayra da qúraq úshty. Bala kónili aq maqtaday bop, alaqangha ýlbirey qonghan qar tәrizdi.

Al Bighazy kókesining qasynda kólbendegen tәtәy apasy tipten súlu! Alma jýzi jymyndasqan júldyzdarmen shaghylysyp, aq tuflii aqsha qardy syqyrlata basyp keledi. Ekeui de mәz-mәiram.

- Sandughash apa, mynau sizge!

Sayra jýgirip kelip, qolyndaghy ýsh tal gýldi tәtәy apasyna ústata saldy.

- Mynau qauyrsyn gýl ghoy... Ózing ala ghoy. Jaman yrym bolady.

-  Ala salsanshy, bala ghoy, qaydan bilsin. Úyat bolar. Qasyndaghy joldas qyzy jәimen ghana qúlaghyna sybyrlady. – Auylda tiri gýl qaydan bolsyn.

- Qas qaghym sәttegi sol bir ókinish, arada kóp jyl ótkennen keyin onyng oiyna taghy oraldy. «Qayyrsyn gýldey qausap qalyndar» degendey bolypty-au! Ýidegiler de qyzyq, tiri adamgha qauyrsyn gýl syilaugha bolmaytynyn bilmeydi me? Álde auyldyq jerde gýl bolsa, bolghany ma edi? Bәri de sol qauyrsyn gýlding kesiri shyghar. Álde, auzyn ashsa, kómekeyi kórinetin kókemning tym kópshildigi, tym bauyrmaldyghy aqyr sonynda aqylyna araq bop jabysty ma? Sandughash jengem qanday edi! Onda bireuding sózin kek tútu degen bolmaytyn. Mening qauyrsyn gýlimdi de eshuaqyt әngime qylmap edi. Basqa adam bolsa, «qauyrsyn gýl syilap» dep kek tútar edi... Sirә, bәrine kinәli kókemning ózi. Sosyn ekeuining balday tәtti tirshiligin mert qylghan mening qauyrsyn gýlim shyghar.

* * *

Jer syz. Auada dymqyl bar. Kýzding kýnirengen kýnderi Sayranyng kóniline saya taptyrar emes. Býgin de jan-jaghyna úrlana qarap, qúmyrsqaday qújynaghan bazargha keldi. Qylday tamaghynyng qamymen emes, kópten kóz aldynan ketpey qoyghan, kópten túrsa da, jýrse de, oiynan shyqpay qoyghan sol bir bógde adamdy andugha keldi. Shulaghan bazardy basyna kóterip, “Ystyq «belyashi» alyndar” dep, zar qaqsaytyn semiz sary әielden kelgen sayyn eki-ýsh «belyashi» alyp, temir qaqpanyng kire beris qiylysyn mekendep alghan, bet-auzy jýn-jýn beytanys adamgha ústatyp ketedi. Ondayda ol bayghús jerden jeti qoyan tapqanday quanyp, әlgilerdi qauyp-qauyp, bir asaydy.

Búl beytanysty ol jaz shyghysymen bayqaghan. Keudesi ishine kirip, arqasy býkireygen ol kóbine basyn jerden almay, kýrjiyetin de otyratyn. Ótken-ketkenge búralqy ittey tilin qayta-qayta jalap, jer-jerin qúrt-qúmyrsqa әbden jep tastaghan qara bórkin kýnning aptap ystyghynda da basynan bir eli tastamay, mýlәiimsip, taram-taram, kýs-kýs alaqanyn sozatyn. Bir kýni bar sharuasyn ysyryp qoyyp, jataqhanadaghy jaysyz bólmesining bitpeytin tirligin tastap, Sayra bazargha taghy kelgen-di. Kelisimen beytanysyn izdegen. Nege ekenin qaydam, sol kýni jýregi alqymyna tyghylyp, bir nәrsege kózi jeterdey-aq bolghan-dy. Tosyn bir kýsh: «Anau temir qaqpagha qaqqan qazyqtay bop qatyp qalghan jannyng kim ekenin qazir bilesin. Ol – sening kóken. Ol seni tanymaq týgili, bilmeydi de. Sen týgili búl fәniyding jýzinde jalghyz úlynyng da bar-joghyn úmytqan ol. Basqasy basqa, osy jerden kýnine jýz qaytara ótetin jalghyz úly Bekesten tughan nemeresin de bilmeydi. Anau qasapta túryp et satatyn kelinin de kórgen emes. Ony qaydan tanysyn, Bekesti tanymaghanda?! Jýrek dertine shaldyghyp, әldeqashan jer qoynyna ketken әielinen de beyhabar... Endigi jerde kókene degen kóniling ýshin búl mangha anda-sanda kelip-ketip, bar-joghyn bilip-ketip jýrmesen?! Qasyna baryp, mazalaudyng da qajeti joq. Ol sening iyiluine kónuden, jetegine eruden bayaghyda ketken» deytin tәrizdi.

Aytqanday-aq onyng qasynan bir eli úzamaytyn aryqtau kelgen úzyn sary búlghandatyp  eski syrnayyn tarta jóneldi. Syrnaydan shyqqan múndy ýn kónilderi bostau key pendelerding jýikesin bosatyp jiberdi.Syrnayshygha tiyn-tebender týse bastady. Sol sәt «Mening de ýlesimdi bersendershi» degendey, bógde adam basyndaghy bórkin tizesining ýstine tastay saldy. Sosyn sәl-pәl iyegin kóterip, ainalasynan ótip bara jatqandargha jalynyshpen qarady.

Eki kózi dobalday bop isken, qyrau-qyrau shashyn bayaghyday sol jaghyna qaytarghan at jaqty bógde adamdy Sayra jazbay tanydy. Mandayyn әjim ayamay-aq osypty. Kózining jalyny әbden óshken.

Tosyn kýsh ony ónmeninen iyterip, temir qaqpanyng syrtynan bir-aq shyghardy. Adamnyng óni ózgerse de, kóz janary ózgermeydi  degen ras  eken-au! Kókesining kózi týk te ózgermepti...

Bazardyng shyghys bettegi temir qaqpasyn әlsin-әli kýzetumen Sayra jylystaghan jazdy ótkizip, túnjyraghan kýzdi qarsy aldy. Kókesin kórgen sayyn dýniyening qyzyghy qonyr kýzben qiyrgha úshyp ketkendey, kónili shóge berdi. Áke ornyna әke, sheshe ornyna sheshe bop qalghan, kindikten jalghyz kókesining ómiri janyn jegidey jey berdi...

* * *

Kýndegidey esik aldyna beytanys bir adamnyng kelgeninen habar bergendey, auladaghy it shәuildep, biraz ýrdi. Oghan qúlaq asqan beytanys joq, kýn úzaghyna bórkine týsken az-múz tiyn-tebenin shúqshiyp sanaghan boldy, esebine jetken-jetpegeni belgisiz. Ýnemi osy qiylystan kýtip túratyn orys qyzynan bir jartyny satyp aldy da, tapqan  yryzdyghynyng dәmin kóreyin degendey, qysqa moyyn bótelkeni týbine deyin bir kóterip, qylqyldata jútty. Tipten shóldep qalypty. Tórt qúbylasy endi-endi týgeldengendey, saz balshyq iyelengen qara jerge bir qyrynan qisaya ketti. Kóshening búralqy itteri onyng qarasynan aghy kóp úipalanghan saqalyn iyiskeledi. Bútaq basynda miyaulap túrghan sary mysyq mamyq tósegin qayta kórgendey, úipa-túipasy shyqqan qonyr tonnyng ýstine sekirip týsti.

Sәlden song Bekesting aulasynyng jaryghy jandy. Bireu «ki...ki...» dep dybys berip, aulagha shyqty. Syrtqy qaqpadan basyn qylqiytqan kishkentay Núrash kenet aiqaylap jiberdi:

– Papa, papa, ana mas bizding ýiding aldynda taghy jatyr!

– Jatsyn, qúdaydyng keng jerin ayaysyng ba?

– Sony sender jaman ýiretken tiyn-teben berip... Qane, sen bala, kir ishke! Qatqan nangha deyin sol qartqa beresing de túrasyn! Sosyn mynda kelmey qaytsin ol?! Biledi, kimning esik aldy tynysh ekenin... Kóshedegi alqashtyng bәrin dәniktirip! Bayaghy bazardyng qasy ghoy dep em, endi kóringen kók ittini tóbeme oinatatyn boldym, qasqa basym! Bekesting әielining dausy týngi auamen óktem-óktem estildi. – Osy jerden qaydan alghyzghanymdy búl ýidi!

Birte-birte janghyrghan dauys ta tyndy. Syrtqy esik tars jabyldy. Auladaghy jaryq ta óshti. Qaranghy týndi tynyshtyq biyledi. Eki ayaghyn bir-birine soghyp, úzaq túrghan Sayra jyly ýiinde úiqygha jatqan Bekeske: «Sorly bauyrym-au, búl jatqan sening óz әkeng ghoy», - dep taghy da aita almady.

Jaman bórkin kózine deyin týsirip, sary mysyqpen birge qorylgha basqan kókesi múnyng birinen de qannen-qapersiz edi.

Mira Shýiinshәliyeva

Abai.kz