Bauyrjan Erdembekov. Birjan-Sara aitysy bolmaghan ba?
Abay OMAROV (kollaj)
Abay OMAROV (kollaj)
Eldi auzyna qaratqan Birjan-Sara aitysyna mektepte birsydyrtyp qana toqtalghannan bolar, sóz sayysynyn, shyndyghynda, ómirde bolghandyghyna senetinbiz. Jaqynda «Abay» jurnalynyng 1992 jylghy №3 nómirin oqyp otyryp, Múhtar Áuezovting búl aitys ýlgisin Abaydyng aqyn shәkirti Áripting shygharghandyghy turaly maqalasyn oqyp, tanghaldym. Ne de bolsa, tarihy shyndyqqa kóz jetkizbek maqsatta aitysty oqyp shyghyp, ol turaly jazylghan zertteulerdi aqtarudy jón kórdim.
Ádebiyet tarihyn zerttegen ghalymdardyng basym bóligi búl taqyrypty ainalyp ótpegen. «Anau aitypty, mynau bylay jazypty» degennen góri, aitysty basynan ayaghyna deyin oqyp shyqqan adam mәselening aq-qarasyna ózi-aq kóz jetkizedi. Múhtar Omarhanúly «Abaydyng tuysy men ómiri» atty maqalasynda Abay ólenge qatang talap qoyghandyqtan, shәkirtterin qatty synap, minderin ólenge qosyp ta jibergendigin aitady:
«Mәselen, Kókbay, Árip, Shәkerim ýsheuining ýsh týrli ólenderin eske alyp:
Hat jazdym Áziret Áli aidaharsyz,
Bizde joq altyn iyek, sary ala qyz.
Kәrilikti jamandap, ólim tilep,
Bolsyn degen jerim joq jigit arsyz, - deydi. ...Alghashqy joldaghy - «Áziret Áli aidahardy» Kókbaydyng qysa jazghysh bolghandyghyn aitty. «Altyn iyek, sary ala qyz» dep syban Árip degen aqyn «Ziyada» degen qysasynda súlu qyzdy sipattaymyn dep, iyegi altyn, kózi gәuhar dep maqtauyn asyryp, týsine qaramay, asyl tastardy synay berse kerek. Soghan aitylghan. Songhy eki auyz kәrilikti jamandap aitqan Shәkerim ólenine arnalghan.
Osy sózder aqyndardyng barlyghyna da auyr tiygen shyghar. Biraq ishterinde, әsirese Árip qatty namys qylyp kektenip, Abaydan esesin qayyrmaq bolyp, «Birjan-Saranyng aitysyn» shygharghan. Sonda Sara aitty qylyp Abaydaghy kegin, shynymen-aq, alghanday bolady. Birjan-Sara Áripke, әsheyin oidan shygharghan «geroylar» esepti ghana kerek. Sondyqtan Birjannyng arghyn emes, kerey ekenin de eskermegen. Mýmkin, ol kezde Birjannyng ruyn bilmegen de shyghar».
Aytystan arghyn men naymannyng rulyq sóz qaghysy kórinip túr. Ásirese aitystaghy Saranyng sózderinen tobyqtynyng iri túlghalary Qúnanbay men Abaygha qatty narazy ekendigin bayqaymyz. Sara, aitysta atalghanday, qaptaghay ruynan emes, mataydyng kenje degen tarmaghynan. Al aitysta Sara birynghay sybannan shyqqan 17 aqyn men bedeldi biy-bolystaryn, Jarma ónirine mәshhýr adamdarynyng esimderin jipke tizgendey aityp beredi. Abaytanushy Qayym Múhamedhanúly «Abaydyng aqyn shәkirtteri» atty kitabynda Jetisudyng 18 jastaghy qyzy qansha jerden «shejireshi» desek te, sybannyng adamdaryn bilui qiyn deydi. Qayym atanyn: «Lepsi, Zaysan, Semey uezderine qaraytyn qarakereyding belgili adamdarynyng aty atalmay qalghandary joq. Osylardyng bәri matay qyzy Saranyng auzynan maqtalady. Al mataydyng búlar qatarly ataqty adamdary, mysaly, Búghybay batyr, Japalaq bi, Sadyr Siqymbay, Qyzay balapan by taghy basqalar Saranyng auzyna da alynbay qalady. Sol siyaqty «qarakerey aqyny Týbekpen Maman aldynda ýsh kýn, ýsh týn aitysqan» deytin mataydyng ataqty aqyny Tolghanbay da Saranyng auzyna alynbay qalghan», - degen sózinde kóre bilgenge astarly aqiqat jatyr. B.Erdembekov te aty atalghan adamdardyng Saragha emes, Áripke tuys, jerles ekendigin jәne olardyng bedelin Áripting jaqsy bilgendigin aitady (Bauyrjan Erdembekov «...Búl óleng shyqqan eken birtalaydan» /«Birjan-Sara aitysyn» zertteudegi kókeykesti mәseleler/. Maqalanyng tolyq núsqasyn gazetimizding saytynan oqy alasyzdar).
Bauyrjan ERDEMBEKOV, filologiya ghylymynyng doktory, Abaydyng aqyndyq ortasyn zertteushi:
- Aytystyng tolyq núsqasy dep tanylyp jýrgen 1899 jylghy Zaysan núsqasyn negizge alsaq, Árip Birjan men Saranyng kezdesuin, ondaghy ólen-sózderin arqau ete otyryp, aitysty belgili bir sujettik jeliske qúrylghan kórkem shygharma etip jazghan. Birjannyng Eshkiólmeske kelui, Saranyng sheshesimen, sinlisimen aitysuy, nayman men arghyn, dәlirek aitqanda, Áripke jaqyn taqyryp - syban-tobyqty arasyndaghy tartysty Saranyng bas bostandyghy siyaqty taqyrypqa úshtastyryp әkep, әdemi sujettik jelis qúrauy Áripting tolyq avtorlyq qúqyghyn aiqyndaydy.
«Birjan - Sara aitysynyn» Árip Tәnirbergenúly qolynan tughan kórkem tuyndy ekendigin quattaytyn negizgi degen mәseleler:
- «Birjan - Sara aitysyn» Árip jazghan degen pikirler tónkeriske deyin jәne odan keyingi 30-jyldardyng ayaghyna deyin talassyz týrde aitylyp keldi; - aitystyng kórkem shygharmagha tәn belgilerin atasaq, birinshiden, aitys bas-ayaghy jinaqy, oqighasy bar, belgili sujetke qúrylghan, ekinshiden, jeri shalghay eki ónir aqyndarynyng sóz saptauy, óleng qúrulary, býgingi tilmen aitqanda, stiyli bir. Osynday kórkemdigi minsiz aitys qúru ýshin ýlken aitys aqyny bolu shart. Al Birjan, eng aldymen, aitys aqyny emes, Saranyng da bizge jetken aitystary múnday kórkemdik biyikten kórinbeydi;
- aitysta ózin arghynmyn degen Birjan - arghyn emes, kerey ruynan. Sara da, aitysta atalghanday, qaptaghay ruynan emes. Sara mataydaghy kenje degen elding tastemir degen az ghana ruynan shyqqan. Óz ruynyng atynan sóilemeu - aitysqa, jalpy, aqyndar tabighatyna jat nәrse. Qalay desek te, Birjandy - arghyn, Sarany qaptaghay etip otyrghan - Árip;
- aitys arghyn men nayman, onyng ishinde matay aqyndarynyng arasynda boldy degen kýnde de, eki aqynnyng ru jaghyn sóz etkende tobyqty men sybangha auyp ketui - taghy da Áripting kórkem tuyndynyng tartysyna ynghaylaghan әdisi;
- aitystaghy Abay men Qúnanbaygha qatysty sózder taghy da Áripke qatysty. Áripting «Ziyada-Shahmúrat» qissasynyng Abay tarapynan synaluy, Árip sony kek kórip (búl arada óner adamdarynyng arasyndaghy shәkirtting ústazgha degen arty joq ashuy dep úqqan jón), aitysqa Abaydy jamandaghan sózder qosady. Búl turaly Túraghúl Abayúlynyng esteliginde de aitylghan. Quanyshbay aqynmen aitysynda da Árip búl qúbylysty moynyna ala jauap qayyrghan.
Aqiqatty aqtaramyn degen adamgha Qayym atanyng kitabynda dәlel jeterlik. Kózkórgen adamdardyng naqty pikiri kónilimizdi kónshitedi. Áripti kórgen ataqty halyq aqyny Núrlybek Baymúratov esteliginde Semeyde Abaydyng úly Túraghúl ýige Kókbay, Áripter keldi degen son, solarmen tanysugha baryp, qonaqtardyng ishindegi Qanyshtyng aghasy Ábikey Sәtpaev Áripten «Birjan-Sara aitysyn» siz shyghardynyz ba?» dep súraghandyghyn aitypty. Sonda Árip: «IYә, búl aitysty birer sebeppen men jazyp edim. Búl sózde qansha kinәning bar ekenin ózim de bilmeymin, әiteuir, «Birjan - Sara aitysy» dep jazdym», - degen eken.
Búl aitysty barynsha zerttegen Iliyas Jansýgirovting jasy elulerdegi Saramen kezdesip, arnayy súraghanynda: «Ony shygharyp jýrgen Árip qu ghoy», - degeni de bar.
1936 jyly Jambyldyng merekesin toylaugha Almatygha kelgen halyq aqyndarynyng bir otyrysta aitysty sóz qylghanyn Sәdu Mashaqovtyng esteliginen bayqadyq. Sonda Iliyas: «Aytys aqyndary qolma-qol suyryp salyp aitady. Al birden múnday mazmúndy, kórkem óleng shyqpaydy. Búl kóp oilanyp, tolghanyp jazghan bir aqynnyng ghana óleni boluy kerek», - degen eken.
TÝIIN
Tarih betinde kórkem sujetti shygharma bolyp qalghan «Birjan-Sara aitysyn» jazyp, Abaydyng synauymen qúndy múra qaldyrghan Árip Tәnirbergenúlyna úrpaqtyng alghystan basqa aitary joq. Árip tek Birjan men Sarany ghana sóz qaghystyrtyp qoymay, «Tәuke men Úrqiya aitysy» syndy qazynany shygharyp, qazaq әdebiyetining tozbaytyn jauharyna ainaldyrdy. Áriyne, auadan alynghan aqpar emes, rasynda, tarihta bolghan Birjan sal men aqyn Saranyng kezdesuinen tughan týitkildi oy edi. Jiyenqúlday jamangha aittyrylghan Saranyng taghdyryna alandaghan Birjannyng әdeyilep Jetisugha izdep baryp, Túrysbek qajygha aryz aitqanyn Sara Tastanbekqyzynyng ómirin tereng zerttegen T.Qalilahanov tәptishtep jazghan. Demek, Birjan men Sara arasyndaghy әngime tarihta bolghan, Birjan men Sara bir-birine qanshama óleng arnaghanyna qarap, búl aitysqa negizgi túlghalardyng da ýlesi bar ekendigin úmytpaghan jón. Arnayy sóz qaghystyryp aityspasa da, ómirde bolghan kezdesudi qaghaz betine týsirudi, qoghamnyng әiel zatymen sanaspaytyn mәselesin órnekteudi qolgha alghan Árip aqynnyng enbegi erlikke tatidy. Ol - shyndyq.
Jadyra Júmakýlbaeva
...Búl óleng shyqqan eken birtalaydan
(«Birjan-Sara aitysyn» zertteudegi kókeykesti mәseleler)
«Birjan-Sara aitysynyn» aqiqatyn anyqtau ghasyrgha juyq uaqytty úttyrghan-dy. Olay deytinimiz - qazaq әdebiyetinde búl tuyndygha pikir bildirmegen әdebiyettanushy kemde-kem desek, úzaq-sonargha sozylghan pikirler, oilar, dәleldeuler, sheshimder tizbektelgenmen, atalmysh aitys әli kýnge aqyrghy nýktesine jetpedi. Aldymen dau ekige jaryldy: biri - aitys bolghan, ekinshisi - aitysty shygharushy Á.Tәnirbergenúly. Kele-kele osy eki pikirden ýshinshi bir tújyrym tuyndady: Sara men Birjan kezdesip aitysqan, biraq aitys sol qalpynda saqtalmay, keyinnen Árip aqyn osy aitysty ózinshe jyrlaghan.
Ótken ghasyrdyng basynan bastap osy óner tuyndysy jayynda pikir bildirmegen zertteushi, әdebiyetshiler kemde-kem. Basy Jambyl aqynnan bastap Q.Jansýgirov, M.Áuezov, S.Múqanov, S.Mashaqov, Q.Múhamedhanov, N.Baymúratov, T.Qalilahanov, S.Qaynarbaev, Ó.Esnazarov, Sh.Ahmetov, E.Ysmaylov, M.Imashev, N.Aytov taghy basqa әdebiyet qayratkerleri aitysqa qatysty әr úday pikirler bildirgeni belgili. Biz búl arada ol pikirlerdi taldap olargha bagha berudi maqsat etpedik. Búl jayynda «Árip aqyn» atty monografiyamda (Almaty: «Inform-Arna», 2001) jan-jaqty toqtalghanmyn.
«Birjan-Sara aitysynyn» jyldar boyy (әsirese, tarihy derekterding shiyelenisken songhy jyldarda) zerttelu sýrleuin sýzgen adamgha kózge badyrayyp bayqalatyn bir nәrseni aita ketuimiz kerek. Aytysqa baylanysty ekige jarylghan, bir-birin joqqa shygharar kereghar dәlel-derekter keltirip jýrgen zertteushilerding ghylymy pikirleri údayy birjaqtylyqtan qútyla almay keledi. Mәselen, aitysty «boldy» dep dәleldeushi ghalymdar «Árip shyghardy» degen dәldi derekterge toqtalmay, ainalsoqtap ketedi. Al, Áripting avtorlyghyn quattaytyndar Birjan men Saranyng kezdesip, aitysqanyn beretin faktilerge kózjúmbaylyq tanytady. Qysqasy, әrkim ózi aitqan pikirlerin kýitteuden әri aspaydy. Atalmysh aitystyng әli kýnge naqty bir toqtamgha kelmey, birin-biri joqqa shygharghan dau-damaydyng órshy týsuining negizgi sebebi de osynda. Sondyqtan da, ghasyrgha sozylghan әdeby daudyng әdildigine jetu ýshin, әrkim óz pikirin qorghap, qoldaghannan góri, aitys turasyndaghy dәldi faktiler men tarihy derekterdi jan-jaqty salghastyra qarap, ortaq bir tújyrymgha kelgen jón.
Atalmysh aitystyng tynys-tylsymyna ýnilsek, әli kóptegen jaylardyng kólenkeli jaqtary kórinis berip jatyr. Sondyqtan da, «Birjan - Sara aitysynyn» tabighatyn tanuda osynday kókeykesti mәselelerding tamyryn basyp, oghan Árip aqynnyng tikeley qatystylyghyn dәleldeu maqsatynda óz oiymyzdy ortagha saludy qajet is dep sanadyq.
«Birjan-Sara» turaly daudyng ushyghyp, tarihy derekterding ózi birin-biri joqqa shygharyp, qayshylyqqa úrynyp jatqanyn este ústay otyryp, biz búl arada, anau atty, mynau aitty degen kónekóz qariyalardan, Sarany, Birjandy, Áripti kózi kórdi degenderden jinalghan naqty tarihy dәleldersiz estelik, әngimelerdi keltiruden boyymyzdy alshaq ústadyq. Sonday-aq, aitys jayynda býgingi kýnge deyin aitylyp, údayy qarama-qarsylyqtan qútyla almay kele jatqan ghalymdarymyzdyn, zertteushilerimizdin, jәne jalpy әdebiyet manynda jýrgenderding oi-pikirlerine jyghyla jýginbey, aitys aqiqatyn aitystyng ózinen, sonday-aq, «Birjan-Sara aitysyna» qatysty aitylghan aqyndardyng múralarynan, dәlirek aitqanda ólen-jyrlarynan tabugha tyrystyq.
«Aytys» boldy deushiler aldymen Sarany 1878 jyly tughyzyp, artynan 1854 jylgha ilgeriletti, «aytys» uaqytyn da 1895-ten 1871-jylgha auystyrdy. Sonymen, «Tórebay men Sara aitysy» syndy tarihy derek aqyn Saranyng bir emes eki ólender jinaghyndaghy «Sara 1878 jyly tudy, 1895 jyly Birjanmen aitysty»,- degen derekterdi joqqa shyghardy (qaranyz: Tastanbekqyzy S.Tordaghy toty. - Almaty: Jazushy, 1980. -120 bet., Aqyn Sara. -Almaty: Jazushy, 1985.-144 bet). Kóp jyldar boyy tiri kuәlardyng estelikterin jiyp, Sara ómirin saryla izdegen T.Qalilahanov pen S.Qaynarbaevtyng enbekterindegi Sara ómiri jayyndaghy, Birjanmen 1895 jyldary aitysy jónindegi derekter jalghan bolyp shyqty. 1977 jyly jaryq kórgen Qazaq sovet ensiklopediyasyndaghy «Sara 1878 jyly tuyp, 1916 jyly ólgen»,- degen derek, keyingi -1989 jylghy Qazaq SSR qysqasha ensiklopediyasynda «1853-1907 jyldary ómir sýrgen»,- degen derektermen auystyryldy. Demek, tarihy derekke sanalatyn «Tórebay men Sara aitysy» Sara ómirining aqiqatyn tanytqanday boldy degenimizben, tarihy tarmaqtar sheshiluding ornyna shiyrlana týsti. Tórebaymen aitysynda Saranyn:
Qyryqtyng segizine jasym keldi,
Ekpinim ózge aqynnan basym keldi,-
degen sózderi onyng óz ólenderindegi:
Mýshelge otyz jeti ajal jetip,
Tausylyp yryzdyghym, bitti demim.
nemese:
Dýniyege kelip-keter әrkim qonaq,
Solardyng bireui men ómiri sholaq,-
degen tarihy tarmaqtarmen bir-birine qayshy kelip jatyr.
Endi myna bir óleng joldaryna ýnileyik. Birjan men Saranyng kezdesuine kuәger bolghan aqyndardyng biri:
Tanyrqap júrt tyndaghan sol Birjan sal,
Ol kýnde alpystargha taqaghan shal.
Qarasúr adam edi onsha óndi emes
Qyr múryn, týlki múrtty shoqsha saqal,-
degen óleng joldary, sonday-aq, Birjannyng Saramen kezdeskendegi óleninen el auzynda qalghan:
Minekey jasym asty elu besten,
Ótkizdik sauyq-sayran men bir deste.
Naymangha kelip sәlem bereyin dep
Elindi izdep keldim Eshkiólmeske.
Sózime qalyng Matay qúlaghyng sal,
Búl kýnde jasym ozghan jay bir men shal.
Búryldym tanysqaly úzyn joldan
Kelgem joq olja súray, alugha mal,-
degen (qaranyz: Qalilahanov T. Aqyn Sara turaly sony derekter //Júldyz, 1958. №4) óleng joldar Sara men Birjannyng kezdesken uaqytyn kýrmeley týsedi.
Osy óleng joldaryndaghy qayshylyqtardan qashyp, bir tuyndynyng salmaghyn arttyryp, ekinshisine kelgende ýstirttikke basyp, kózjúmbaylyq tanytqanymyz - óleng múrasyna qiyanat. Demek, keltirgen tarmaqtardaghy qayshylyqtar Sara ómirining jәne aitystyng bolghan uaqytynyng әli aqyryna jetip anyqtala qoymaghandyghyn anghartady. Áyteuir, әdeby daudy toqtatu ýshin bir jaghyna qisaya ketu ghylym ýshin qajetsiz qúbylys.
Birjannyng Jetisuda bolghanyna onyng «Talay zaman», «Jetisu» ólenderi kuә. Sonday-aq, Birjannyng «Múra» atty ólenindegi:
Bәige aldym jigittike ólen-jyrdan
Asyrdym asqaq әndi alty qyrdan
Keshegi qyryq jeti kәmil jasta,
Ónermen әrbir iske qúlash úrgham.
Saldym men on-órnek asyl jyrdan,
Taydyrmay ayaghymdy jalghyz qyldan
Kezdesip Naymandaghy Sara qyzben
Ózimdi aitystyryp, qissa qylgham,-
degen (Sýleymenov T. Birjan men Sara qashan kezdesken? //Enbek tany. 1989 №7) joldardaghy Saldyng «aytystym» demey, «ózimdi aitystyryp, qissa qylgham» deui tek úiqas ýshin aitylghan sózder me? Osy arada aitystyng qissa bolyp jazyluyn Birjan ózi menzep túr.
«Aytys Áriptiki, Birjan men Sara aityspaghan» degen tarihy derekting biri - «Árip pen Quanyshbaydyng aitysy». Osy aitystyng myna bir tústaryna nazar salayyq. Quanyshbay:
Áripke sәlem aittym ýsh qaytara,
Aytysty dep ottapsyng Birjan - Sara,-
dep shýiiledi, Birjan-Sara aitysynda Sara auzymen jamandalghan Qúnanbay men Abaydy aqtap sóileydi. Ghylym akademiyasy kitaphanasynyng qoljazbalar qoryndaghy F.Ghabitova tapsyrghan núsqada joq (qaranyz: Quanyshbay aqynnyng Áripke shygharghan óleni. QRÚGhA OGhKQ. 463- buma) tek Semey qalasyndaghy Abaydyng memlekettik múrajayynyng qoljazbalar qoryna Ghabbas Shókimúlynyng tapsyrghan núsqasynda biraz nәrsening basyn asha týsetin Áripting jauabynda mynanday shumaq kezdesedi:
Adamnan artyq tughan Sara sanlaq,
Saraday onay emes aqyn bolmaq.
Óneri qashan kem edi Birjan saldan
Ekeuin aitystyrdym әdeyi arbap,-
deydi (qaranyz: 69-qor.181- papka) Árip Quanyshbaygha. Búl joldar Q.Múhamedhanúlynyng «Abaydyng aqyn shәkirtteri» kitabynda da týsip qalghan. Qarap otyrsanyz, tarihy tarmaqtardyng ózinde birizdilik joq.
Keyingi zertteushilerding Sarany 1853 jyly tughan degen pikirleri Árip pen Sara arasynda tanystyq, ghashyqtyq boldy degendi joqqa shygharyp jýr. Osy arada biz býginde dauly bolyp jýrgen Áripting «Saragha» degen ghashyqtyq tolghauyna týsinik berudi qajet dep sanadyq. Baspasóz betterinde: «Búl tolghau Aqan serining «Taghyrypyn» ólenining kóshirmesi»,- degen pikir aitylyp jýr. Aldymen, Áripting osy ólenine berilgen týsinikke ýnileyik: «Saragha» (Jar túttym әuelden-aq ózime arnap) - Ortalyq kitaphananyng qoljazba qoryndaghy núsqa boyynsha berildi. Jazylghan jyly belgisiz, keybir derekterge qaraghanda, tegi 1895-1900 jyldary shygharylsa kerek. Búl óleng Aqan serining «Taghyrypyn» dep atalatyn ólenimen úqsas, birqatar jerleri sózbe-sóz kelip otyrady. «Taghyrypyn» Aqannyng 1935 jyly basylghan ólender jinaghyna engen. Al, ólgindey úqsas jerlerding kimnen-kimge qanshalyqty auysqandyghyn dәl aitu da qiyn. Kóptegen maghlúmattargha qaraghanda Áripting osy óleni ataqty Sara qyzgha arnap, ghashyqtyq hat retinde jazghandyghy anyq... Sonday-aq, Áripting osy hatyna Saranyng úzaq jauap haty bolghan, biraq ol әzirge qolda joq»,- delingen (HH ghasyr basyndaghy qazaq aqyndarynyng shyghamalary. Hrestomatiya. - Almaty: Qaz.SSRGhA bas, 1963. 343-bet). Osy jaygha baylanysty Ó.Aqypbekúlynyng «Árip aqyn Saragha ghashyq bolghan ba?» degen maqalasy jaryq kórdi. Maqalada: «Árip Tәnirbergenúly pen aqyn Sara arasynda sýiispenshilik, ghashyqtyq hikayalary boldy deuge negiz joq degen boljamdy batyl aityp, osy oi-pikirimizdi dәleldeuge kósheyik»,- dep, jogharyda aitylghan eki aqynnyng egiz ólenin, sonday-aq Aqan serining «Shamsiqamar» ólenderin jolma-jol salystyrady. «Saraghanyn» «Taghyrypyn» men «Shamsiqamardan» alynghanyn aita kelip avtor: «Múny úqsastyq deymiz be, elde bir aqynnyng ólenin ýzip-júlyp, jamap-jasqap ekinshi aqyngha telu deymiz be», - dep (Qazaq әdebiyeti. 1996. 19 qarasha) Árip pen Sara arasyndaghy ghashyqtyqty joqqa shygharady. Osy arada eskeretin bir jay, Aqannyng da, Áripting de osy ólennen tól qoljazbalary qalmaghannan keyin, «búl - Aqannyng óleni» dep naqty aitu asyghystyq bolar. Shyndyqty ólenning ózinen izdesek, birinshiden, óleng tili arab-parsy sózderimen kómkerilgen. Mysaly: uajyp, mehkat, mehman, mahbub, bәlә, ghayri, bazarghan... tize bersek kóp. Búl Áripke jaqyndau qúbylys. Óitkeni, jasynan arab, parsy, qytay tilderin jetik bilgen Árip óz shygharmalarynda búl tildegi sózderdi erkin qoldanghan da. Aqynnyng qissa-dastandaryndaghy arab-parsy sóz qoldanystaryn aitpaghannyng ózinde, Abaygha eliktep jazghan "Álip-biy" taghy basqa ólenderinde kóptegen arab-parsy sózderi kezdesedi. Al, múnday sóz qoldanystary Aqan seri shygharmalarynda asa siyrek. Búr bir, ekinshiden, egiz ólendegi:
Izdenip Bahram da Kýlәndamdy
Mehnatpen aqyrynda sóitip alghan,-
degen joldardaghy Bahram men onyng sýigeni Kýlәndam Áripting «Qissa-y Bahram» (Qazan,1908,1912) atty shyghystyq sujetke qúrylghan dastanynyng basty keyipkerleri. Sonday-aq, eki ólendegi:
Ziyada, Qorly, Ghayyn, Farhat - Shyryn
Búl kýnde habarym bar sonday joldan,-
degen Áriptegi joldar, Aqannyng «Taghyrypyn» óleninde:
Ziyada-Qorlyghayyn, Farhat - Shyryn,
Búl kýnde habarlarmyn osylardan,-
degen ózgeriske týsken. Osy joldardyng ishki syryna ýnilsek, birinshiden, Qorly jәne Ghayyn eki adamnyng aty. Ziyada, Qorly, Ghayyn - Áripting «Ziyada-Shahmúrat» dastanynyng (Qazan, 1890, 1892, 1896, 1912) basty keyipkerleri. Qissadaghy Baghdat patshasy Múhtardyng úly - Ziyada, Mysyr patshasy Zadanyng qos súlu qyzy - Qorly men Ghayyn, Ziyada men Qorly bir-birin sýiip qosylghan ghashyqtar. Jogharydaghy tarmaqtar ortaq ólenning negizgi salmaghyn taghy da Áripke audaryp otyr. Maqalada sonday-aq, Áripting osy hatyna jazylghan Saranyng jauaby bolyp tabylatyn «Qarlyghash» ólenindegi:
Tolghanyp tereng oigha battym aghay,
Bir tanda kóz ile almay jattym aghay,
Jaydary jýregime ot bop týsti
Ár sózi sizding jazghan hattyng aghay,-
degen óleng joldary «Gýlhasima Sekerbayqyzynyng Jayau Músagha arnaghan ólenining kóshirmesi» - degen tújyrym jasaydy Ó.Aqypbekúly. Osy arada taghy da aitarymyz, atalmysh ólenderdi jazyp qaldyrghan Aqannyng da, Áripting de, Sara men Gýlhasimanyng da bizge deyin jetken qoljazbalary joq. Sondyqtan da, ólenning shyghu tarihyna, ishki tabighatyna jete mәn berip teksermey, «ana aqynnyng óleni myna aqyngha tanylyp ketken» degen pikirler men birjaqty boljamdar ghylymy túrghydan alghanda negizsiz. Atalmysh maqaladaghy avtordyn «Sara 1853 jyly tughan, on bes balanyng anasy bolghan, Árip Saragha ghashyq bolghan uaqytyn eskersek, Sara 8-9 balanyng anasy», - degen pikirleri (Aqyn Saragha soqtygha baremiz be? //Jas alash. 1996. 8, 10, 12 qazan) jogharyda keltirgen tarihy joldardan-aq bayqaghanynyzday qayshylyqqa úrynyp jatyr. Áli tolyq aqiqaty ashyla qoymaghan Saranyng ómir sýrgen uaqytyna arqa sýiep, Áripting «Saragha», sonday-aq, Saranyng «Qarlyghash» ólenderin basqa aqyndardyng tuyndylaryna telu asyghystyq bolady. Árip pen Sara arasyndaghy ghashyqtyqty aighaqtaytyn myna bir sóz qaghysynyng shyghu tarihyna ýnilip kóreyik: «Abay, Shәkәrim, Kókbay ýsheui keliskendey, bir kýni Sәuirbekti júmsap: Áueli naghashy júrtqa asyp ket, qaytarda Áripting ýiining syrtyna kelip dauysta. Shygha kelgen Áripke myna sózdi aita ghoy, - deydi. Aytqanynday ýiden shygha kelgen Áripke,
Assalaumaghaleykum, Áribimiz!
Taraghan qazaghyma dәribimiz.
Aspandaghy júldyzdy alamyn dep,
Bir kýni bolma gharibimiz? -
dep ólendetip jiberedi. Aspandaghy júldyzy - aqyn Sara ... Alystan kelgen bireu me dep ýiden Árip shygha kelse, ólendetip túrghan Sәuirbekti kóredi. Búl isting Abay men Kókbaydan kelgenin sezgen Árip:
Uaghaleykumassalam, Sәuirbegim,
Ataugha arghy atandy auyr kórdim.
Qylsha moyyn kókterding bәri qalyp
Bәigeden sen kelding be, jauyrbegim,-
dep, bәrine bir jauap qayyrghan eken» (Abay әzilderi. - Almaty: ghylym, 1995. 69-70-bet). Búl sóz qaghystary Árip pen Sara arasyndaghy sýiispenshilik sezimning bolghandyghyn quattaydy jәne múnday derekter jeterlik te.
Endigi jerde Ó.Aqypbekúlynyng «Aqyn Saragha soqtygha beremiz be?» maqalasyndaghy myna bir jaylargha nazar saludy jón kórdik. Avtor: «Dauly mәselelerding biri - aitysty hatqa týsirgen kim degen súraq tónireginde órbip, kóbine-kóp Árip Tәnirbergenovting esimi atalyp keldi... Osy óleng joldarynan... aitysty qazangha jiberushi Ámirhan ekendigi aiqyn kórinis beredi»,-dey kelip, «Aytys» kitabyna enbey qalghan qazirde Ádebiyet jәne óner institutynyng qoljazbalar qorynda saqtauly tómendegi joldardy keltiredi:
Aytysyp Birjan ekeuing bolghan shaqta,
Er Ámirhan týsirgen ony hatqa.
Serilikpen kýn ótkizgen ónerpazdar,
Qoljazbamen taratqan әrbir jaqqa.
Dәm tartyp er Ámirhan Zaysan barghan,
Bolysqa qyzmet qyp sayran salghan.
Tórtuyl Naymandarda bes jyl túryp,
Altay men Shәueshekke danqy barghan.
Jalasy ólgen soldat jabylghan son,
Eline úlyqtan qashyp qayta almaghan.
Qazangha aitys-qissa jiberse de,
Óz atyn saqtyq qylyp aita almaghan.
Shәkirti Ámirhannyng Jorgha Jaqyp,
Jasynan hatqa jýirik molda Jaqyp.
...Kereyden ashamayly arghy jaty,
Biyjigitting balasy Jaqyp aty,-
delingen (QRÚGhA ÁÓY qoljazbalar qory. 766-buma) «Tórebay men Sara aitysynda». Avtordyng aituynsha: «Birjan saldyng bas shәkirti Ámirhan Sýiinúly (1836-1901) ózi paluan, ózi aqyn, әri әnshi eken... Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Jambyl audanyndaghy Blagoveshnichnyy kensharyna qarasty Gýltóbe degen jerdi meken etken... әn-kýy shygharghan, aitys aqyny bolghan, dastandar men qissalar jazghan. Ámirhan qazangha aitys, qissalaryn «Jaqyp Biyjigitúly» dep ózining ókil balasynyng atynan jiberip túrghan». Jogharydaghy aitys joldarynan Ámirhan Sýiinúlynyng aitysty birinshi bop taratqanyn bayqaymyz. Degenmen, osy shumaqtar bizdi shytyrmany kóp jaylargha jeteleydi. Olay deytinimiz, osyndaghy sóz bolyp otyrghan aqiyq Ámirhan aqynnyng atyn, ne qaldyrghan múrasynyng júrnaghyn qazaq әdebiyeti, dәlirek aitsaq, HIH, HH ghasyr basyndaghy әdebiy-zertteulerden, ne bir qissa-dastandar, aitys jinaqtarynan, әn-kýige baylanysty zertteu enbekterden, el auzynan jinalghan jinaqtardan kezdestire almadyq. Eger Ámirhan, Ó.Aqypbekúly aitqanday, segiz qyrly, bir syrly, әnshi, aitysker, qissashyl ataqty aqyn bolsa, óz auylynyng aqyny turaly ghalym S.Múqanov nege eshtene aitpaydy. S.Múqanov «Qazaqtyng HVIII-HIH ghasyrdaghy әdebiyetining tarihynan ocherkter» degen enbeginde (Almaty: 1942) sol kezenning belgili-belgisiz aqyndaryna toqtalghanda da Á.Sýiinúlynyng atyn, ne bir enbegin atamaydy. Ámirhannyng «Birjan-Sara aitysyn» hatqa týsirgeni jayyn, aitysty úzaq uaqyt zerttep, ghylymy tújyrymdar jasap jýrgen ghalymnyng bilmeui mýmkin emes. Áriyne, Ámirhan degen ataghy auyl arasynan aspaghan aqynnyng boluy da mýmkin. Al, jogharydaghy Ámirhan ómirinen keltirgen óleng joldary biraz nәrsening syryn da anghartady. Ámirhannyng bolysqa qyzmet qyluy, Shәueshekte bolyp, әr-týrli jala jabyluy siyaqty qúbylystar Áripting ómir jolyna dóp keledi. Búny jay ghana kezdeysoqtyq deyik. Ekinshiden, Árip óz qissa-dastandaryn ýnemi óz atynan emes, býrkenish atpen Qazan qalasyna jiberip otyrghan. «Ziyada-Shahmúrat» qissasyn Árip Jaqyp Biyjigitúly degen býrkenshik atpen jibergeni әdeby qauymgha ayan bolar. Sonymen, «Tórebay men Sara aitysyndaghy» Ámirhan men Jaqyp jayyn anghartar tarihy tarmaqtardyng ózi ainalyp kep Árip aqynnyng «Birjan-Sara aitysyna» tikeley qatystylyghyna әkeledi.
Osy arada «Aytys» kitabyna enbey qalghan qoljazbalar qoryndaghy Tórebay men Sara aitysynyng myna bir shumaqtaryna týsinik izdeudi jón kórdik. Sóz kezegi kelgende Tórebay Saragha:
...Kelse de jauap sózim saghan qyryn,
Nege aitpay ótemin Birjan jyryn.
Senimen Birjan ózin aitystyrghany
Kóp elge mәlim bolghan búdan búryn.
Aytysty Birjan ózi shygharghany,
Ol jyrdyng elge sonsha únaghyny.
Adam týgil Allagha ayan shyghar
Injuden Birjan qissa qúraghany.
Qúdasha búghan jauap qaytarmassyn
Birjanmen aitystym dep aita almassyn
Auzyna jýn tyghylar kezek keldi
Aulyna masattanyp qayta almassyn,-
dep shýiligedi. Tórebaydyng aitqanyng moynyna alghan Sara:
Shygharghan ras Birjan atymdy elge
Birjangha teng aqyn joq bizdin elde
Sen ekeumiz sal Birjan bola almaymyz
Birjandy sózge qosyp keregi ne? -
dep toqyraydy (QRÚGhA ÁÓY qoljazbalar qory. 766-buma).
Búl arada Áripti qystyrudan aulaqpyz. Tórebaydyng sózine sensek, Sara Birjanmen tipti de aityspaghan, jyrdy, yaghny aitysty Birjan shygharghan bolyp shyghady. Qalay bolghanmen de aitystyng әli de dauly bola týsuine osy joldar da tikeley qatysty bolghandyqtan shyghar sirә, qoljazbadaghy osy shumaqtar (osy maghynadaghy Tórebay auzynan aitylghan taghy eki shumaq jәne Qúnanbay úrpaqtary - Shәke, Aqylbay, Ybyray, Shәkәrim, Haliolla, Ysqaq, Ospan, Smaghúl, Ábdirahman, Maghauiya, Túraghúldar maqtalatyn joldar) qara qaryndashpen «keregi joq» delinip, belinen tartylyp, syzylyp tastalghan da «Aytys» jinaghyna enbey qalghan. Qúnanbay úrpaqtarynyng aitys ólenderining alynyp tastaluy sol kezde әli de jibimey túrghan idiologiya kesirinen desek, Birjan men Sara aitysyna qatysty shumaqtardyng baspagha jiberilmeuin onsyz da shytyrmany kóp aitystyng dauyn odan әri ushyqtyrmaugha jasalghan әreket dep týidik. Alayda, tarihy joldardy býrkemelengenmen aqiqat anyqtalmaydy. Sondyqtan, atalmysh tarmaqtar qanshalyqty keregharlyq tughyzghanymen aitystyng keler basylymdarynda óz ornyn aluy tiyis.
Osy arada «Tórebay men Sara» aitysyndaghy myna bir joldargha nazar salyp kóreyikshi:
On tórt jas Áset aqyn senen kishi,
Sonda da sary altyn ghoy onyng ishi,-
nemese,
Ásetpen sen aitystyng siyr jyly,
Jýsipbek kelip ketti barys jyly,-
nemese,
Qyryqtyng segizine sen de kelsen,
Eluding jeteuine men de kelgem.
Osylaysha tәptishtep jyl sanau, jas sanau, yaghny uaqytty naqtylau sol kezdegi aitystardyng qaysysyna tәn bolyp edi. Bolghan kýnning ózinde Ásetpen qay jyly aitysqany, Jýsipbekting qashan kelgeni, ekeuining ejiktep jas salystyruy siyaqty aitysqa esh qatysy joq joldar Saranyng jasyn ósiru ýshin joldan qosylghan jasandy tarmaqtargha úqsaydy. Ayta ketuimiz kerek, «Tórebay men Sara» aitysyn izdep tauyp, «qajettisin» jariyalap, kereksizin alyp tastap jýrgen adam - Segiz Seri dauynyn kósh basynda túrghan Qaratay Bighojiyn...
«Aytys Birjan men Saranyng ghana shygharmasy, oghan Áripting esh qatysy joq»,- degen pikirding birjaqtylyghyn taghy myna qúbylystar tolyghymen quattay alady.
Birjannyng Kerey ekendigin, eskermegenning ózinde, Sara men Birjannyng Nayman men Arghyn emes, onyng ishindegi kishi atalary Qarakerey-Syban men Tobyqty rularynyng atynan sóilegeni aitysty oqyghan adamgha badyrayyp-aq túr. Sara da aitysta atalghanday Qaptaghay ruynan emes, Mataydyng Kenje degen tarmaghynan taraydy. Aytysqa Syban-Áripting tikeley qatystylyghyn eskersek, aitysta attary atalatyn Bayghara, Aqtaylaq, Sabyrbay, Týbek - Áripting arghy atalary, әigili Sybannyng on jeti aqynyna kiretin arqarlylar. Sonday-aq, Syban atadan taraytyn Aqtamberdi jyrau, Babatay, Dulat aqyn, Aqqoja bi, Altybay batyr, Er Espenbet, Kenjeghúl bi, Baytoqa bi, Kenesbay bi, Daniyar, Toyghúly, Qapan, Salpy Janaq esimderi qazirgi Ayakóz, Jarma ónirining belgileri. Al, búl adamdardy anau Jetisudyng 18 jasar qyzy qansha «shejireshi» bolsa da biledi deu qiyn. Bilgen kýnning ózinde Sybannyng myqtylaryn ataytynday Saranyng jóni joq, óz ruy Matay túrghanda. Matay qyzy taghy kimderdi ataydy desek, Sybangha jaqyn Qarakereyden Jolymbet, Qojaghúl, onyng úly Qabanbay, odan әli, әliden Jaqas bay, onyng balasy Ádilbek batyr, odan Sýleymen bolys, sonday-aq, Tana myrza, er Tәukebay, Tileuberli, Álihan, Qisyq han, Shayanbay batyr, Sasan bi, Kenje, Qazybek batyr, Sadyrbay, Jamanbala taghy basqalar. Osynshama Qarakerey men Sybandy adaqtaghan aqyn Saranyng óz eli Mataydyng manaptarynan Maman, Túrysbek, Esimbek siyaqty óz tuystaryn atap, qalghanyna kelgende «tili tandayyna jabysyp qalady». Osy arada Q.Múhamedhanúlynyn myna bir pikiri oryndy aitylghan: «Lepsi, Zaysan, Semey uezderine qaraytyn Qarakereyding belgili adamdarynyng aty atalmay qalghandary joq. Osylardyng bәri, Matay qyzy Saranyng auzynan maqtalady. Al, Mataydyng búlar qatarly ataqty adamdary, mysaly, Búghybay batyr, Japalaq bi, Sadyr Siqymbay, Qyzay Balapan by taghy basqalar Saranyng auzyna da alynbay qalady. Sol siyaqty Qarakerey aqyny Týbekpen, Maman aldynda ýsh kýn, ýsh týn aitysqan deytin Mataydyng ataqty aqyny Tolghanbay da Saranyng auzyna alynbay qalghan»,-degen sózinde (Abaydyng aqyn shәkirtteri. 3-k., -Almaty: Dәuir, 1995. 33-bet) shyndyqtyng bir úshyghy jatyr. Aty atalghandar Saragha emes, Áripke tuys, atalas әri jerles adamdar. Búlardyng ataq-danqy men bedelin Árip óte jaqsy bilgen. Mataydyng Sarasy:
Kenshimbay, Dulat, Sabyr, Súrtay, Jyltyr,
Janúzaq, qolda,- dedim aqyn Týbek,-
dep, aruaq shaqyra sóz bastaydy. Osyndaghy Sara siynghan Dulat, Sabyrbay, Týbek Áripting atalary, qalghanyna kelsek, Kenshimbay Matay ruynan bolghanymen, Jarma Mataylaryna jatatyn Elqondy tarmaghynan taraydy. Súrtay aqynnyng ruy Qyrjy, Ziraty Aqsuat audanynyng Súlutal kensharynda, Jyltyr - Buranyng Qarataz tarmaghynan, ataqty Qoyandy jәrmenkesi ótetin Shar ónirinen shyqqan. Janúzaq - Tarbaghatay ónirining aqyny. Búl aqyndar Áripke qaraghanda Saragha alystau ónirden. Osy arada Sara auzynan aitylatyn myna bir joldargha ýnilsek:
... Arghyn joq maqtaghanmen Toyghúlynday,
Qor qúighan qydyr kelip sabasyna.
... Toyghúlynyng asynda bәige tikti
Toghyz qyz Arghyn bergen jetiminen,-
degen joldardyng tarihy syryna toqtala kelip, Q.Altynbaev: «Toyghúly Sybannyng Jankóbek tarmaghynan shyghady. Ol dýnie salghanda býkil Orta jýzge sauyn aitypty. Arghynnan kelgen kisiler attyng bәigesine tiguge toghyz jetim qyz әkelipti»,- degen deregi (qaranyz: Anyzgha ainalghan on jeti //Abay.1998. №4) Saranyng emes, óz atasynyng asyn asyra maqtaghan Áripting sózderine әbden jaqyn. Sonday-aq, Saranyng auzymen atalatyn Kenjeghúl, Baytoqa, Shayanbay, Serikbay siyaqty Qarakerey - Syban elining jaqsylaryna Áripting arnaulary da bar. Al, ózi Kerey, biraq Arghyn atynan sóilegen Birjan kimderdi ataydy? Birjannyng ataghan 25 shaqty adamynyng jeti-segizi at tóbelindey Tobyqty ruynan. Qalghany Arghyn ghoy dep kónil semirtkenmen, Qarakerey, Syban-Múrynmen auyly aralas, qoyy qoralas bergi ónirding Arghyndary ghana attary atalyp, al sonau Birjangha jaqyn Kókshe, Kereku manynyn, Esil men Núra boyynyng Arghyn tarmaqtarynan tanymaldardyng esimderi kezdespeydi. Aytystyng әlpetine kóz toqtatsaq, Janaydar batyr, er Jәnibek, Shynybay qajy, Qúsbek súltan, Tәttimbet kýishi siyaqty Arghyn aqiyqtarynyng qasiyetterin bir-aq auyz sózben somdap kele jatqan Birjan Qúnanbay men jas Ybyraydyng mәrtebesin kóterude biraz sózin júmsaghan. Birjangha bergen jauabynda Sara da Arghynnyng ataqtylaryn attap ótip, tek Qúnanbay men Abaydan bar kemshilikti tabady. Qúnanbaydyng Qazybekting nayzasyna ilingenin, isti bolyp Ombyda jatqanyn tilge tiyek etken Sara, endi Abaygha shýiiledi:
El aspas Serikbaydyng jarlyghynan,
Qút boldy bas qadiri barlyghynan
Maqtaghan Ybyrayyng dәneme emes,
Býlindi bar Tobyqty pandyghynan.
Osy arada Saradan Áripting tasy taghy salmaqtylau. Osyndaghy Serikbay, Nayman Serikbay qajy - Árip elining biyi. Áripting «Serikbay qajygha» degen arnau óleni de bar. Olay bolsa, Abaydyng synyna kektengen Árip ony óz auylynyng auqattysy - Serikbaymen iyqtastyruy әbden yqtimal. Sara taghy da:
Naymanday Arghyn qayda qonyr mayda,
El toqtar bir minez joq Ybyrayda
Qazaqtan óneri asqan er bolghanda,
Baghlany Jigitekting ketti qayda,-
dep Qúnanbaylar Sibirge aidatqan Bazaralygha joqshy bolady.
Byt-shyt qyp Tobyqtyny tentiretti
Týbine ayaghynda týgel jetti.
Elge qút-berekeli kisi bolsa,
Manghazy Jigitekting qayda ketti?,-
dep Birjandy taqymday týsedi. Áriyne, Bazaralyny bas qylyp Jigitekting on jeti adamyn Sibirge Qúnanbay balalarynyng aidatqanyn Saragha qaraghanda Tobyqty ishinde jiyen bolyp jýrgen Árip әldeqayda jaqsy bilgen. Bazaraly aidaudan qaytqan kezde qarsy alyp, qasynda bolghan da Árip. Búl kezdesu M.Áuezovtyng epopeyasynda tartymdy surettelgen. Áripting «Bazaralygha» dep atalatyn arnau óleni de osy kezdesu oqighasyna oraylas tughan.
Bayqasanyz, aitys Tobyqtyny ainalyp shyqpay otyr. Aytystyng negizgi sóz shenberi de Qúnanbay men Abay manynda týiisude. Sara kýlli Arghynnyng kemshiligin az ghana Tobyqtydan, onyng ishinde Qúnanbay men Abay basynan tabady. Búl qúbylys Saranyng emes, taghy da, Áripting jaghdayyna dóp keledi. Zaysannan jiberilgen aitys núsqasynyng ayaghynda:
Biri әiel, bireui әnshi óleng aitqan,
Biledi jat elderding jayyn qalay,-
dep jogharydaghy qúbylystardy barmaqpen basqanday etip kórsetip beredi emes pe? Mine, búl jaylar «Birjan-Sara aitysyna» Árip aqynnyng tikeley qatysyn aighaqtay alady.
Endi, aitystyng jalpy ishki qúrylymdyq, sujettik jelisine keler bolsaq, «Birjan-Sara» - oqighaly sujetke qúrylghan kórkem tuyndygha keledi. Býgingi kýnde aitystyng 1898,1899 jyldardaghy eki núsqasy jәne osy núsqalardan kóp ózgesheligi joq el auzynda aitylyp jýrgen núsqalary bar. Biraq, bәrining oqigha jelisi bar. Oqigha bylay: Birjan alty joldasymen (key núsqalarda on bir) aqyn Sarany izdep Jetisugha kelgeni bayandalady. Yaghni, әdeby terminmen aitsaq, aitushynyng sózi arqyly oqighanyng bastaluy - tura ekspozisiya. Birjan toby auylgha kirgende, auyl jigitteri olardy ólenmen qarsy alady, arada azdaghan qaghysular bolady. Birjan Saranyng sheshesimen, odan Saranyng sinilisimen aitysyp qap, olardyng ózin zorgha toqtatady. Búl arada, ataghy jer jarghan sal Birjangha qyz ben sheshesin avtor әdeyi qarsy qoyyp, aitystyryp otyr. Búlar Saranyng obrazyn somdap, shyndau ýshin oidan jasalghan keyipkerler. Avtordyng aitary «sening asqaqtaghan Birjan atyng bolsa, Sara da osalyng emes». Avtor bayandauyndaghy:
Sal Birjan qúp bolar dep attan týsti
Jauapqa kórinedi qatyn kýshti.
Ózi múnday, qyzy bir qu shyghar dep,
Joldasynyng alty birdey zәresi úshty,-
degen joldar shygharmadaghy sujettik baylanystyng tughanynan habardar etedi. Eki aqyndy kezdestirmes búryn avtor Túrysbek qajygha múnyng aitqyzu arqyly Sarany, onyng jәiin oqyrmangha tanystyryp alady. Búl da bir sujettik tartys tudyrudyng nәzik tәsәli. «Altay-Qarpyq» dep attandaghan Birjangha Sara birden suyrylyp, atoylamaydy. Avtor oqighany shiryqtyra týsedi. Býkil el demin ishine tartyp, Túrysbek, Esimbekter qypylyqtap qalady. Sosyn Sarany quattandyru ýshin qajy bata beredi. Osynyng bәri kórkem shygharmagha tәn oqighalar, situasiyalar emes pe?! «Kel, Sara amandasayyq» degen Birjangha, Sara «Qisasúl әnbiyeni» algha tartyp ontayly jauappen qarsylasyn omaqastyrghanynan oqighanyng damyp, naghyz situasiyalyq shiyelenisterge úlasqanyn bayqau qiyn emes. Osynday kompozisiyalyq satylarda avtor óz bayandauymen oqighany ary qaray órbite jalghap otyrady:
Kóterdi dombyrasyn kókke sermep,
Salady týrlendirip әnmen órnek.
Búl sózge yzalanyp alghannan son
Dauysqa saldy Birjan aspangha órlep.
Oqigha qimyly kýsheyip, tartys taqymy taryla týskendey. Biri - sal, ekinshisi - әnshi. Ekui de óz bastarynyng ataq-danqyn asyruda birinen-biri ótip, týrlengen teneu men astary mol asyl sózge kómildi, útymdy úqsatular men baghaly balamalar tipti qalmady. Endi eki aqyn da óz elderining betke ústarlaryn asyra maqtaugha kóshti. Bayqasanyz, oqigha jýieli bir tәrtippen damyp otyrady. Birjan Arghyndy adaqtasa, Sara Naymandy asyrdy. Áriyne, oqigha bógetsiz damy bermeydi. Búl sujettik damudyng situasiyadan shiyeleniske kóshken týri. Endi qaharmandar arasynda qaqtyghystar bastaldy. Birjan Qúnanbay men Abaydy asyra maqtasa, Sara Qúnanbaydy Qazybekke nayzalatyp, Abaydy jerden alyp, jerge saldy. Demek, tartys - ómirdegi qayshylyqtardyng ónerdegi kórinisi, adam tirshiligindegi týrlishe qarama-qarsylyqtardyng óner tuyndysyndaghy jinaqtaluy, surettelui, yaghni, oqighanyng barynsha shiyelenise týskendigi angharylady. Birjan Qúnanbaydyng Naymangha qylghan erligimen tamsanady. Aqyr sonynda Sara qyzdyng Jiyenqúlday nashargha qosylghanyn aityp, sol jamandy kórgisi kep, qúmarta, qútyrynghan Birjan Sarany sýrindirip tynady. Mine, daradan kýrdelige qaray damyghan qym-quat shiryqqan shiyelinister shoghyry oqighanyng sharyqtanuyna da jetkizdi. Avtordyng sózine baqsaq:
Túrysbek Birjan salgha atan berdi,
Maman qútyp tay-túyaq shapan berdi,
Estushi ek dabylyndy syrtynyzdan
Jaraysyz ónerindi kózim kórdi.
Saragha er Esimbek berdi jorgha,
Úyalyp bergennen song aldy zorgha.
Túrysbek aq jibekten koylek berip,
Jylatpaspyn,- dedi, endi seni qorgha.
Búl - shygharmanyng maqsatyn aiqyndar avtordyng ýkimi, tartystan tughan songhy nәtiyje, kórkem tuyndynyng sheshimi. Al, shygharmanyng prology - songhy sózine Sara men Birjannyng qoshtasuy men avtordyng songhy sózi kiredi. Shym-shytyryq oqighalar, tartys tarazysymen shiyelinise baryp sheshilgen kórinis ayaqtaldy. Bizding týigen oiymyz - Sara aqyndyq óneri men sóz quatynyng arqasynda bas bostatandyghyna qol jetkizdi, al Birjan Saranyng sóz quatyn shynyqtyra shyndaghan, sóitip, aqyndyq dәrejesin ýlken biyikke kóterushi, Sara qyzdyng bas bostandyghyna kepildik әperushi. Bir sózben aitqanda, jogharydaghy taldaular aitystyng bastan-ayaq belgili bir sujetke qúrylghan kórkem shygharma ekenin tanytyp túr. Osy tústa Ahmet Baytúrsynúlynyng myna bir pikirin keltire ketudi jón kórdik: «Aytys bastapqy kezde shyn eki aqynyng aitysqany bolsa da songhy kezde aqyndar aitysty óz janynan shygharatyn bolghan. Yaghni, eki aqynyng aitysqany qylyp,eki jaghynyng da sózin ózi shygharatyn bolghan. Soytip, «aytys» shyn aitys emes, tek shygharmanyng týri bolugha ainalghan. Adamnyn, elding yaky býkil júrttyng kelissiz isterin, minezderin,pighyldaryn aitqysy kelse, aqyndar óz atynan aitpay, aitysqan aqyndardyng sózi qylyp shygharatyn bolghan»,- degen pikiri (Shygharmalary. -Almaty: Jazushy, 1989. 227-bet) «Birjan-Sara aitysynyn» tarihyn tap basyp túrghanday.
Demek, keltirilgen dәleldeuler Áripting Birjan men Sara arasyndaghy bolghan aitysty eleuli óndeuden ótkizip tolyqtyryp kórkem tuyndygha tәn oqighaly dýnie jasaghandyghyn kórsete alady.
Dәlelderimizdi bekite týsu ýshin Áripting «Tәuke men Úrqiya aitysy» shygharmasyn «Birjan-Sara aitysymen» salystyryp, eki aitystyng iydeyalyq mazmúnyna, oqigha oraylastyghyna, sóz salymdaryna ýnilip bayqayyq. Eki aitysty salystyrmas búryn, aldymen, aqynnyng «Tәuke-Úrqiya aitysyna» týsinik berip keteyik. Shygharmanyng basty keyipkerleri Tәuke men Úrqiya. Úrqiya - Áripke tuys. Jankóbek, Aqtaylaqtan taraydy. Al, Tәuke - Tobyqty, Mәmbetey elining batyry. Tәuke jayynda Uәiis Shondybayúly «Tәuke-Jikibay» dastanyn jazghan. Búl turaly?. Múhamedhanúly óz enbeginde keninen týsinik bergen (qaranyz: Abaydyng aqyn shәkirtteri. K. 2. -Almaty: Dәuir, 1995). Tәuke 1912 jyldary tútqyndalyp, Sergiopoli týrmesinde otyrghanda Úrqiyamen kezdesip aitysqan. Q.Múhamedhanúly osy jayynda: «Tәuke-Úrqiya aitysy» - ómirde bolghan shyn oqighany aitys týrinde jazghan Árip aqynnyng kórkem shygharmasy»,- deydi. (Abaydyng aqyn shәkirtteri. K. 3. -Almaty: Dәuir, 1995, 162-bet). Bolghan aitysty kórkem shygharma etip, óndep jazu Áripting aqyndyq ónerine mashyq qúbylys ekendigin «Tәuke-Úrqiya» shygharmasy dәleldey týsedi.
Endi eki aitystyng tabighatyn tarazylar bolsaq, әkesining tórt týligi say, dýniyege múqtajsyz Sara aitysta qajy aghasyna múnyng shaghyp, bas bostandyghyn ansaghan jan bolsa, Úrqiya da Júmaqanday myrzanyng qaryndasy, eriksiz az auyl Aqymbetke úzatylyp, Ayakózde tezek arqalap, su tasyghan kýige týsedi.
Sara: Sizderden úyalghannan ýndemeushi em
Esekke qosaqtaluy ótti-au kýnim,-
dep ashynsa, Úrqiya «Aq noqta basqa kiyip qatyn boldyq»,- dep moyynsúnady. Eki aitystyng da negizi jelisi Syban men Tobyqty eli tónireginde órbiydi. Sara da, Úrqiya da Tobyqtynyng býligin qarsylastarynyng betine basady.
Mәselen, Úrqiya: Úrysyn Tobyqtynyng qoyday tizip,
Eline namys qylar bar ma kisi.
...Batyrym meylin maqta, meyling boqta
Tobyqty kiygizipti shynjyr noqta,-
dese, Sarada: Maqtanghan Ybyrayyng dәneme emes,
Býlindi bar Tobyqty pandyghynan
...Elge qút berekeli kisi bolsa,
Manghazy Jigitekting qayda ketti?
Al, qarsylastary - Tәuke men Birjan Tobyqtynyng túlymyn kóteredi.
Tәuke: Adam joq baqyty asqan Qúnanbaydan
Ýlgili Orta jýzge óner jayghan.
Birjan: Qútyma til tiygizbe er Qúnanbay,
Alashqa danqy shyqqan ker búlanday,-
dep asqaqtatady. Eki aitystyng sóz salymyna kóz salsaq,
Birjan: Ýsh jýzge danqym shyqty óleng jattap,
Qysqartam adymyndy bir-aq attap,-
dese, Úrqiya Tәukege:
Bolsang da qansha jýirik toqtatarmyn,
Qysqartyp adymyndy bir-aq attap,-
degeni siyaqty sabaqtastyqtar eki aitysta da molynan kezdesedi. Aytystaghy Sara da, Tәuke de óz qarsylastarynan aqyndyq quatynyng kemdiginen nemese úrymtalda sóz tappaghannan jenilgen joq. Elining ainasy bolghan aqynnyng eng osal túsy da - sol eldin, óz elining mini. Sarany Jiyenqúlgha qosaqtaghan da, Tәukege shynjyr noqta kiygizip, abaqtygha japqan da el-júrty, dәlirek aitqanda óz elining iygi-jaqsylary.
Jenildim raqymsyz elim ýshin,
Ketip túr býgin mening qayrat kýshim.
Siyq joq qazir mende Tәuke derlik
Azghyndap, qan azayyp, túrghan pishin,-
dep er Tәuke aqyndyq quatyn elining jamandyghyna qúrbandyq etse, Sara:
Adamgha jol bermegen esil tilim
Kýn ótpey qurap úshqan qyzyl gýlim.
...Ózi biler deushi edim jaqsylardyn
Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim,-
dep, el juandarynyng raqymsyzdyghynan Birjan aldynda shyrmalady. Eki aitysta da әleumettik oi-týiinder osylaysha bir aragha týisude. Ekuindegi osynshalyq úqsastyqtardy elemeu mýmkin emes.
«Birjan-Sara aitysyna» Árip qatystyrghysy kelmeytin zertteushiler tobynyng ústanar dәlelederining eng salmaqtysy - Árip shygharmalary men aitys tabighatyndaghy sóz qoldanu, stili alshaqtyqtary. Mәselen, E.Ysmaylovtyn: «Biz әueli Birjan men Sara aitysynyng Árip ólenderimen ýndestigi, aqyndyq óner jaghynan qaytalanyp keletin tamyrlastyghy bar ma dep qarastyrdyq, biraq onday ýndestik bayqalmaydy»,- dep:
Aq qaghaz tәshtit etpe hat jazargha
Týsken song maghlúm boldy sóz bazargha...
Jahil kóp tilin tiske qúr janyghan
Ne pysyq sәel qylsang imanynnan,-
degen siyaqty Áripting birneshe osy sipattas ólenderinen ýzindiler tere kelip: «Áripting múnday ólen, sóz órnekterinen Birjan men Sara aitysyndaghy aqyndyq óner ýlgisi bayqalmaydy. Árip oqyghan
Sózdi qysqa qayyrghanda Birjan men Sara kezdesken. Jiyenqúl dauyna baylanysty kezdesken eki aqyndy kóruge kóp júrt jinalyp, Birjan men Sara solardyng aldynda óz ónerlerin kórsetip óleng aityp, Eshkiólmes bauyryn әnge bóleydi. Biraq eki aqyn aityspaghan. Jiyenqúl taqyrybyndaghy eki aqynnyng sózin Árip aitysqa arqau etken. Dәlirek aitqanda kóp ózgerissiz engize otyryp, әri Tobyqty men Syban arasyndaghy ru tartysyn negizgi taqyryp etip, bas-ayaghy belgili bir sujetke qúrylghan aitys jazady.
Tónkeriske deyin aitys Qazan qalasynda eki núsqada birneshe ret jaryq kórdi. E.Myrzahmetúlynyng ýshinshi núsqa dep otyrghan Zaysan núsqasy ekinshi núsqa. Mening biluimshe aitystyng eki-aq núsqasy bar.
Eng alghash ret 1898 jyly aitystyng birinshi núsqasy basylym kórdi. Ony bastyrghan J.Shayhyslamúly. «Qissa-y Birjan sal menen Sara qyzdyng aitysqany. Bastyrghan Shamsuddin Húsayn úghlynyng balalary. Qazan, Uniyversiytet baspahanasy, 19 b.» Búl núsqa dýrkin-dýrkin 1900, 1901, 1907, 1913, 1914 jyldary basylyp shyqty. Ekinshi núsqa alghashqy núsqadan keyin ile-shala 1899 jyly tómendegidey atpen shyqty. «Qissa-y Birjan sal menen aqyn Saranyng aitysqany. Bastyrghan aghayyndy Kәrimovtar. Qazan, M.A.Chirkova balalarynyng baspahanasy, 1899. 24 b. Redaksiyasyn basqarghan Abu-Ghabduluahid Shәkirjan Ál-Hamidiy-t-Tәkәviy». Búl núsqa Zaysan qalasynan jiberilgen núsqa delinedi.
Atalghan eki núsqanyng negizgi oqigha jelisinde ýlken ózgerister joq. Eki aqynnyng aitysy keybir shumaqtardyng birinde bolyp ekinshisinde bolmay qaluy, sonday-aq sinonimdik ózgeriske týsken sózderding aiyrmashylyqtaryn eskermegende eki núsqanyng jalpy súlbasy, sujettik jelisi bir.
Negizgi ózgeshelik aitystyng bastaluy men ayaqtaluy jәne aitushynyng sózderining qosyluy. Kólemi jaghynan tolyghyraq ekinshi, yaghny Zaysan núsqasy bolyp tabylady. Eki núsqadaghy eleuli degen ózgeshelikterge toqtalsaq:
Birinshi núsqadaghy: «Qyzy eken Tastanbektik aqyn Sara» dep bastalyp, «Qúdayym quat berse endi sizge» degen aralyqtaghy shygharmanyng alghy sózi (elu jol ólen) ekinshi núsqada basqasha órilgen. Ekinshi núsqadaghy «Jarandar, qúlaghyng sal, keldi kenes» dep bastalyp, «Qajygha múnyn aitqan sonda otyryp» degen aralyqtaghy 172 jol óleng joly aitystyng kórkem shygharmalyq qúrylymyn anyqtap oqighalyq jelispen berilgen. Oqigha jelisi bylay: Birjan alty joldasymen aqyn Sarany izdep Jetisugha keledi. Aldymen Saranyng sheshesimen, odan Saranyng sinilisimen aitysady. Arasynda aitushynyn, yaky avtordyng jәne Jýnisbekting sózi bar.
Shygharmanyng sonynda birinshi núsqada «Jiylghan júrttyng búlargha bergen syiy» (20 jol), «Saranyng sonda júrtqa aitqany» (16 jol), «Aytushynyng sózi» (26 jol) siyaqty ekinshi núsqada kezdesetin óleng joldary joq. Esesine, ekinshi núsqada songhy Birjannyng aitqan sózderining key tústary (30 jol) sonday-aq, Saranyng Birjanmen qoshtasu sózi (20 jol) sәl ózgesheleu keledi. Alayda eki núsqanyng ayaqtaluyndaghy Birjan men Sara sózderining maghynasy bir.
Birinshi núsqada joq Birjannyng «Ybyraygha tamam eling Nayman jetpes» dep bastalyp, «Baryndy óz qolymnan taratayyn» degen 60 jol óleng ekinshi núsqada bar. Onda Ybyraygha (Abaygha), Qúnanbaygha qatysty madaq sózder aitylghan. Osynday ózgeshelikterding ózi eki núsqany bir-birinen alshaqtata almaydy. Demek, týbi bir shygharma bastyrushylar tarapynan nemese bastyrugha úsynushy tarapynan ózgeriske týsken.
Endigi jerde «Birjan men Sara aitysqan ba, әlde ony Árip aqyn shygharghan ba?» - degen ekiúshty pikir jóninde qysqasha toqtalyp óteyik. Búl jóninde tolyghyraq «Árip aqyn» monografiyasynda (avt. B.A.Erdembekov. -Almaty, 2001) aitylghan.
Birjan sal jetisugha birneshe ret kelgen. Songhy bir saparynda әdeyilep Saramen kezdesedi.Búl kezdesu shamamen 1895-96 jyldar. Saranyng Jiyenqúlgha aittyrylghan ayanyshty taghdyry Birjandy bey-jay qaldyrmaghan. Ádeyi izdep kelgen Birjan aldynda Saranyng Túrysbek qajygha aitqan aryzy, Birjannyng Sarany qorghap sóilegen sózi Áripting aitys jazuyna negizgi arqau bolghan. Birjan men Saranyng aitqan ólenderi kóp ózgerissiz aitysqa engen. El auzynda saqtalghan ólenderdi kezinde Sara Tastanbekqyzy ómirin tereng zerttegen. T.Qalilahanovtyng arnayy maqalasynda (qaranyz: «Aqyn Sara turaly sony derekter. //Júldyz. 1958.№4,5»), I.Omarovtyng enbekterinde (qaranyz: Aqyn Saranyng әdebiyetimizdegi ýlesi. //Qazaq әdebiyeti. 17 shilde, 1959., Ádeby tolghamdar. Almaty, 1988) keltirilgen. Aytysqa Birjan men Saranyng naqty qay sózder qanday ózgeristermen endi degen saualgha jauap retinde T.Qalilahanov maqalasyndaghy el auzynan saqtalyp jetken óleng joldaryn aitys mәtinimen salystyru maqsatynda tolyghyraq keltireyik:
«Túrysbek auyly Birjandy syi-qúrmet kórsetip qarsy alghan. «Eshkiólmestin» bókterinde kók maysagha shatyr tiktirip Birjan saldyng ólenderi men әnderin tyndaghan. Birjan ózining kelgen jәiitin, Naymannyng aqyn qyzy Sarany kórgisi keletinin bildirip, ony shaqyryndar dep kóp óleng aitqan. Birjannyng sondaghy ólenderin úghyp, búl oqighany ózderi de ólenmen beynelemekshi bolghan jergilikti aqyndar Birjandy bylay suretteydi.
Ádeyi Birjangha arnap tikken shatyr,
Aldynda qyzyl-jasyl kilem jatyr.
Aynala alqa-qotan otyrghan el
Tyndauda saldyng aluan sózin naqyl.
Tanyrqap júrt tyndaghan sol Birjan-sal,
Ol kýnde alpystargha taqaghan shal.
Qara-súr adam edi onsha óndi emes
Qyr múryn, týlki múrtty, shoqsha saqal.
Sol kýni Túrysbekting auylynda,
Ýlgi aitty Qaptaghaydyng qauymyna.
Birjannyng tónkerilgen әnin estip
Eshkiólmes el jinaldy bauyryna.
Birjannyng óz aitqan ólenderinen myna siyaqty ólender el auzynda qalghan.
Minekey jasym asty elu besten,
Ótkizdim sauyq-sayran men bir deste.
Naymangha kelip sәlem bereyin dep -
Elindi izdep keldim Eshkiólmeske.
Sózime qalyng Matay qúlaghyng sal,
Búl kýnde jasym ozghan jәy men bir shal.
Búryldym tanysqaly úzyn joldan
Kelgem joq olja súray, alugha mal.
Oida joq quanyshpen ghúmyrymda,
Kez boldym Maman shaldyng úghylyna.
Naymannyng búlbúl qúsyn kórmek edim
Qondyrghan Qaptaghaydyng túghyryna.
Túrysbek, Sara kelsin shaqyr beri,
Ózi estip, kózben kórsin Birjan seri.
Parasatty sózi tereng adam bolsa
Kónlimning tarqaushy edi sonda sheri.
Sayraghan orta jýzding búlbúlymyn
Kereyding - Altay qarpyq aqtangeri.
Qyranday aspandaytyn jeldi kýni,
Dauysym kóteriler shyqsa teri.
Altyn menen kýmisting naqysynday
Mini joq bizden shyghar sóz bederi.
Aq iyq múz balyqpyn jerge týspes,
Keng qoltyq arghymaqpyn alqymy ispes.
On ret Orta jýzdi oray shauyp
Jýirikpen talay-talay boldym istes.
Qyran em qyzyl týlki ósken baghyp,
Qarsy úshqan dauyldargha qanat qaghyp.
Jelghabyz, jez taghaly enireu em
Qara ter shyqqan sayyn keter aghyp.
Baq dәulet qonbaghanmen Qojaghúlgha,
Aqymdy jibergem joq qazaq úlyna.
Sayratqan orta jýzde búlbúl boldym
Qyzyghyp qydyrmaghan alar púlgha.
Atadan Birjan sal bop tudym artyq,
Samghaytyn bәige atynday artyp, tartyp.
Aqqumen aspandaghy әn qosushy em
Qozghasam ashy kýidi týpten tartyp.
Kókshetau duanyna danqym barghan,
Men Birjan Alatauday aiqyndalghan.
Elimde eshkim qaqpas boldym erke
Aytatyn aryzym joq, halqyma arman.
Jorghamyn jolsyzbenen samghaytúghyn
Bәige aty shylbyrymnan shalmaytúghyn.
Ejelden qúlash moyyn kók aiylmyn
Laugha alty júma talmaytúghyn.
Oy jelke, qamys qúlaq, tenbil kókpin
Túnyqtan jýzip ishpey qanbaytúghyn.
Qyrymgha qaraytúghyn qyran qúspyn
Ang almay jerge beker qonbaytúghyn.
Aynymas qandy balaq aq iyqpyn
Túyaghym tiygen qasqyr onbaytúghyn.
Asylmyn qús bolghanda aspandaghy
Qantarda qalshyldaghan tonbaytúghyn.
Osynday bastan keshken syrlarym bar
Qazaq joq Birjan dese nanbaytúghyn.
Jәiimdi Eshkiólmeske estireyin
Esinen ómir boyy qaldyrmaytyn...
Búl ólenderin Birjan ózining aqyndyq daryndylyghymen tanystyru ýshin aitqan. Negizgi maqsaty Saranyng aqyndyghyn bayqap, onyng aryz armanyn júrt aldynda aitqyzbaqshy bolyp, Birjan Saragha bylay degen:
Jaqyndap janyma kel, janym balam,
Naymanda úldan ozyp tughan danam.
Tyndayyn armanyndy ait halqyna
Aldynda Túrysbek pen Birjan aghan.
Biletinderding aituyna qaraghanda, Sara Birjannyng aldyna kelgende, ony Túrysbekting tórt qyzy birdey qoshamettep, qasyna ere kelgen. Saranyng Birjan men Túrysbek qajy aldarynda otyrghandaghy aitqan ólenderi mynaday:
Qyzy edim Tastanbekting atym Sara,
Elinde er Qaptaghay shyqtym dara.
Qolyma on ýshimde dombyra alyp
Kelemin bir sýrinbey jeke dara.
Aldynda sóz sóileytin Birjan agha,
Aytarsyz aryzyma ózing bagha.
Qamysty tereng kólding súqsyry edim
Kez boldym qanghyrghan bir qarshyghagha.
Ólenge men jasymnan jeldi kórik,
Quandym aqyn ata sizdi kórip.
Aghalyq paryzynnan qútylayyn
Aldynda az da bolsa sóilep berip.
Ólenmen armanymdy aghytayyn
Samarqan jibegindey onnan órip.
Atatay, ómirimshe rizamyn,
Men ýshin kelgenine kónil bólip.
Armannan arylghanday bir sergidim
Rizamyn ketsem halqym býgin ólip.
Kópke ayan kónilimning jarasy bar,
Jasymnan janyshtaghan jerge kómip.
Býgin kýn tirilter dep ýmit etem
Jaqsylar el biyleytin jónge kónip.
Jalyn em janyp túrghan nóserge óshpes,
Bolat em eki jýzdi almas kespes.
Qor bolyp saz balshyqtay quray týstim
Qúrbyma qosyla almay ózim tendes.
Erkek az óz basyma tengerilgen,
Sózime on jasymnan óng berilgen.
Nәp-nәzik kózge olqa kórinsem de
San myqty qoydan onay óngerilgen.
Úshyrghan tәrbiyelep aq túighynmyn
Altynmen jibek bauym kómkerilgen.
Ánime aspandaghy qús ainalar
Qúbylyp toty qústay tónkerilgen.
Sayraghan Matay, Sadyr búlbúlymyn
Qapasta jel tiygizbey jem berilgen.
Osynday at basynday altyn basym
Aulymda kók esekten kem kóringen.
Qolday kór er Qaptaghay ata-babam,
Sózimdi tyndatayyn kelse shamam.
Qajyeke-au, kópten batpay jýrushi edim
Aytayyn óz múnymdy sizge taman.
Qajyeke-au kýni qúrsyn úrghashynyn,
Biyligi bolmaghan song bir basynyn.
Bergen song teri-tersek it te alady
Búlynday berekesiz arbashynyn.
Siz meni ghayyp etpe zarlanghangha,
Túnghiyq syrym tereng barlaghangha.
Mineki, on jetige biyl shyqtym
San jýirik ergen emes samghaghanda.
Han, qara - kalyng topta san sayradym
Kóz kórmey bәri beker nanbaghangha.
Bermegen toptan toray eki sanlaq
Solargha júrt tang qalghan bolmaghangha.
Qajyeke-au sizge aitarlyq aryzym sol -
Qapamyn bas bostandyq almaghangha.
Saranyng búl sózderin tyndaghannan keyin, Birjan aqyn ile-shala myna ólenderdi aitqan:
Jaraydy, janym Sara, osy sózin,
Tas týlik túrymtayday eki kózin.
Aryqtap armanynnan jýrgeninde
Auylyna qúday aidap keldi kezim.
Shirkin-ay, múnday jýirik tuarmysyn
Sóileysing altynday qyp sózding jezin.
Aldyna aghayynyng әkep qoyghan
Qisyghyn kórip túrmyn qúrghan tezdin.
Qanatyn kýn shalmaghan aq túighynnyn
Qor qylghan japalaqqa basqan izin.
Qosqan ba qorlaghaly bir qortyqqa,
Qaraytyp qaraghymnyng jarqyn jýzin.
Deni sau el emes qoy Tastemir de
Jýr eken tastay almay otqa qyzyn.
Armanyng anyq boldy endi maghan,
Ashidy ras janym Sara saghan.
Altynnyng qolda barda qadyry joq
Qor bopty baghalausyz asyl baghan.
Bilip em Sara sening synaryndy,
Basa almay armandamyn qúmaryndy.
Ádeppen aq dombyrandy alghanynda-aq
Kórgenmin sózge qayrat qylaryndy.
Esitip el shetinen kelgennen-aq
Bilgenmin arman aityp jylaryndy.
Bir syrly, segiz qyrly jýirik Sara
Kórsetting kózge tarta múnaryndy.
Shaqyrtyp kýieuindi osynda aldyr
Kóreyin tandap qosqan synaryndy.
Túrysbek riza bolsyn Sara sanlaq,
Kýieuin keltirinder qosqan tandap.
Teng qúrby ózimenen adam bolsa
Kóriner kóp kózine kelse sonda-aq.
Shybyqtay jigit shyghar óni núrly,
Óneri Sara tendes segiz qyrly.
Sheberden min tabatyn miniskerdey
Er shyghar toty qústay neshe týrli.
Jaqsyny kórmek ýshin degen Sara,
El qamyn ózin qoyyp jegen Sara.
Qosqany jaman bolsa qajy úyalsyn
Sen oghan úyalasyng neden Sara.
Birjannyng jaqtap aitqan búl ólenderinen qatty quanghan Sara myna ólenderdi aitqan:
Ashylshy auyzym bir, sayrap tilim,
Qúlpyrar ma eken qayta qyzyl gýlim.
Halqyma úyalghannan aita almaushy em
Esekke qosaqtauly ótti kýnim.
Ózi biler deushi edim jaqsylardyn,
Oilasam qate qylyq eken múnym.
Bir jәrdem bermegende Birjan atam,
Joq eken jýirik ittey ólsem qúnym.
Sayraytyn sandughashtay sorly basym
Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim.
Bәring de Jenqúldy kórip edin,
Qúdaydan qoryqpay soghan berip edin.
Qorghaugha jat aldynda el namysyn
Bәrine qyz bolsam da serik edim.
Birjan-sal kórsin aldyr Jiyenqúldy,
Ylayyqtap elim meni bergen úldy.
Úyattan kisi ólmeydi saghy synar
Qayteyin qúdretimen iyem qyldy.
Jýrmese Jiyenqúldy keltir baylap,
Ólmeyin zyghyrdanym kýnde qaynap.
Aghalar búl sózimdi tyndamasan
Shaqyram aruaqty Qaptaghaylap.
Qajyeke-au kórip kelding haqtyng ýiin,
Men týgil ózgege de zorlyq qiyn.
Allanyng aldynda da jylarmyn men
Kýninde tandy mahshar bolsa jiyn.
Kózimdi ash, kónilimdi ala qylmay,
Kýn sayyn dúshpanyma taba qylmay.
Barugha Jiyenqúlgha riza emespin
Ketseng de birjolata bala qylmay.
Qajyeke-au kisi jiber balanyzgha,
Aytylyp aty týsti aramyzgha.
Eline Birjan atam aita barsyn
Kórsetpey jigitti úrlap qalamyz ba.
Bar edi úly-qyzyng ey qajy agha,
Qorlyqtan boldym zarjaq beymazada.
Aytyldy qarsylyghym halyq aldynda
Rizamyn búiyrsanyz qay jazagha...
Birjannan úyalghannan Túrysbek qajy Jiyenqúldy keltiruge ózining qúla jorgha atyn jiberedi. Ekpindi jәne basy qatty qúlajorgha at topqa jaqynday bergende elding u-shu dausynan ýrkip Jiyenqúlgha boy bermey alyp qashyp ketedi. Bir kózi soqyr, beli býkir, at basyna ie bola almaghan dәrmensiz Jiyenqúldy barlyq júrt kórip, onday adamgha Sarany qor qylmau kerek dep shuyldasady. Jiyenqúldy kóre túryp jәne halyqtyng Sarany jaqtaghan talabyn eskerip Birjan mynaday ólender aitady:
Kólbesin kókti sharlay kóne әnim,
Tyndandar tiri Matay tegis bәrin.
Álek - dep atam qazaq bosqa aitpaghan
Kimde-kim bilmeytúghyn ózi әlin.
Kóbine kýmәndanar endi ne bar
Kózimiz kórip otyr isting mәnin.
Qaq jolyn qabyl tútqan Qajy-aq aitsyn
Saranyng aryzyna biylik dәlin.
Shyraghym Sara sendey tumas bala,
Shejire tuarmysyng múnday dana.
Obalyng el aghasy Túrysbekke
Qosqany nashar eken, ei, bishara.
El-júrtyng qoryqsa kerek kóz jasynnan,
Qiyp ketkim kelmeydi men jasynnan.
Men qayran eling qalay kemitti dep
Adamzat ozar emes óz basynnan.
Dúshpanyng jamandaydy ne dep seni,
Aybatyng әlemge aiqyn ay bederli.
Sadagha tyrghanynnan ketsin Sara
San jýirik kórip edim men nelerdi.
Túrysbek, toy bop qaytsyn osy jiyn,
Bereyin kókparyna men-aq tiyn.
Azat et halyq aldynda Sara qyzdy
Bir bata kóp úigharsa qansha qiyn...
Birjannan úyalghannan jәne halyq dabyrynan qaymyqqannan Túrysbek qajy osy jiynda amalsyzdan - «Sara Jiyenqúldan azat» - dep jariyalaghan. Biraq, birneshe sharighat zandaryn eske týsire otyryp, Saranyng endigi jerde Qaptaghaydaghy әmenger jigitterining ishinen bireuge ózi qalap tiige tiyisti ekenin aitqan. Búl jiynnyng arty shynynda da toy bolyp tarqaghan. Búl uaqighany jergilikti aqyndardyng biri bylay kórsetken:
...Maqúldap júrt qozghalyp jәne shulap,
Bauyry «Eshkiólmestin» ketti dulap.
Quanyp halyqty riza etkenine
Birjan da boz baladay qaldy qunap.
Kóp tosqam jolynyzdy kózim sýzip,
Ómirden ketip-aq em ýmit ýzip.
Atatay, eskertkish qyp elge apar dep
Birjangha Sara berdi altyn jýzik.
Rizamyn Sarajan dep Birjan kýlip,
Kók torghyn shapanynyng jenin týrip.
Kýldәriy belbeuim - dep: «toy jyrtysy»
Jiberdi suyrtpaqtap ýlestirip.
Biri shal, biri jas qyz eki sanlaq,
Baurynda "Eshkiólmestin" әnmen samghap.
Túnghysh ret azattyq dep tu kóterdi,
Dabylyn býkil qazaq estip jan-jaq...
Jarty ghasyrdan astam uaqyttan bergi býkil qazaq halqyna әigili Birjan-sal men aqyn-Saranyng kezdesui osylay bolghan. Búl tamasha kezdesudi tarihta qaldyru ýshin Árip aqyn Birjan men Sarany әdeyilep aitysqan aqyndar dep kórsetken" (Aqyn Sara turaly sony derekter. Júldyz. 1958 №4) . Mine, aitystaghy Birjan men Saranyng sózderi shamamen osylar.
Aytyspen salystyryp qaraghan adamgha jogharydaghy óleng joldary Árip shygharghan aitystyng negizgi súlbasy, Birjan men Saranyng aitqan key óleng shumaqtary esh ózgerissiz aitysqa engen, avtor ózgertudi jón dep tappaghan. Sondyqtan da, kórkem shygharma retinde jazylghan búl aitysta Birjan men Saranyng da ýlken ýlesi bar ekenin erekshe aita ketuimiz kerek.
Aytystyng tolyq núsqasy dep tanylyp jýrgen 1899 jylghy Zaysan núsqasyn negizge alsaq, Árip Birjan men Saranyng kezdesuin, ondaghy ólen-sózderin arqau ete otyryp aitysty belgili bir sujettik jeliske qúrylghan kórkem shygharma etip jazghan. Birjannyng Eshkiólmeske kelui, Saranyng sheshesimen, sinilisimen aitysuy, Nayman men Arghyn dәlirek aitqanda Áripke jaqyn taqyryp Syban-Tobyqty arasyndaghy tartysty Saranyng bas bostandyghy siyaqty taqyrypqa úshtastyryp әkep, әdemi sujettik jelis qúrauy Áripting tolyq avtorlyq qúqyghyn aiqyndaydy. «Birjan - Sara aitysynyn» Árip Tәnirbergenúly qolynan tughan kórkem tuyndy ekendigin quattaytyn negizgi degen mәseleler atap kórsetsek tómendegidey:
- «Birjan - Sara aitysyn» Árip jazghan degen pikirler tónkeriske deyin jәne odan keyingi 30-jyldardyng ayaghyna deyin talassyz týrde aitylyp keldi. J.Jabaev (QRGhA OGhKQ, 402-papka, 1-dәpter), I.Jansýgirov (Qúnanbayúly A. Tolyq jinaq. Qyzylorda, 1933), Árham Ysqaqov (Ekpindi, 1940. 12 jeltoqsan), M.Áuezov (Abay ómirbayanynyng alghashqy núsqasynda), S.Mashaqov, Q.Múhamethanúly (Abaydyng aqyn shәkirtteri. Almaty, 1995), T.Qasenúly (Sosialistik Qazaqstan. 1936. 11 qyrkýiek), Túraghúl Qúnanbaev (Ákem Abay turaly. Almaty, 1993), J.Belosludov (O kirgizskoy poeziiy//Sibirskiy student. 1915. №3,4) t.b. Al, «Birjan - Sara aitysy bolghan, ol auyz әdebiyetining ýlgisi» - degen pikir 30-jyldardyng ayaghynan bastau aldy. Kóshbasshysy S.Múqanovtyng Aytys jәne aqyn (Ádebiyet maydany. 1939. №1) maqalasy.
- Aytystyng kórkem shygharmagha tәn belgilerin atasaq, birinshiden aitys bas-ayaghy jinaqy oqighasy bar belgili sujetke qúrylghan, ekinshiden, jeri shalghay eki ónir aqyndarynyng sóz saptauy, óleng qúrulary, býgingi tilmen aitqanda stiyli bir. Osynday kórkemdigi minsiz aitys qúru ýshin ýlken aitys aqyny boluy shart. Al Birjan, eng aldymen, aitys aqyny emes, Saranyng da bizge jetken aitystary múnday kórkemdik biyikten kórinbeydi.
- Aytysta ózin Arghynmyn degen Birjan Arghyn emes, Kerey ruynan. Sara da aitysta atalghanday Qaptaghay ruynan emes. Sara Mataydaghy Kenje degen elding Tastemir degen az ghana ruynan shyqqan. Óz ruynyng atynan sóilemeu aitysqa, jalpy aqyndar tabighatyna jat nәrse. Qalay desek te, Birjandy - Arghyn, Sarany - Qaptaghay etip otyrghan Árip.
- Aytys Arghyn men Nayman, onyng ishinde Matay aqyndarynyng arasynda boldy degen kýnde de, eki aqynnyng ru jaghyn sóz etkende Tobyqty men Sybangha auyp ketui taghy da Áripting kórkem tuyndynyng tartysyna ynghaylaghan әdisi.
- Aytystaghy Abay men Qúnanbaygha qatysty sózder taghy da Áripke qatysty. Áripting «Ziyada-Shahmúrat» qissasynyng Abay tarapynan synaluy, Árip sony kek kórip (búl arada óner adamdarynyng arasyndaghy shәkirtting ústazgha degen arty joq ashuy dep úqqan jón) aitysqa Abaydy jamandaghan sózder qosady. Búl turaly Túraghúl Abayúlynyng esteliginde de aitylghan. Quanyshbay aqynmen aitysynda da Árip búl qúbylysty moynyna ala jauap qayyrghan.
«Birjan - Sara aitysyndaghy» adamdargha jәne keybir oqighalargha týsinik bere ketsek, Sara Matay ruynan bolghanmen, Mataydan Maman, Túrysbek, Esimbekter ghana atalady. Onda da avtor bayandauynda. Matay elining ataqty bay, el basqarghan adamdary Mamanov Túrysbek Qaptaghay onyng ishinde Qydyralydan taraydy. Túrysbek kóp jyldar Qapal uezi Arasan bolysyn basqarghan. Qajygha barghan, 1904 jyly dýniyeden ótken. Tәnekening Esimbegi Kóldey-Júmay atalatyn bolystyng bolysy. Saranyn:
Talaspas Tәnekemning jan baghyna,
Tenermin eger tartsa is aghyna, - degendegi
Tәneke osy Esimbek baydyng әkesi.
Saranyng qalghan auzyna alyp siynary Qarakerey-Sybannyng qarakókteri. Mәselen:
Kenshimbay, Dulat, Sabyr, Súrtay, Jyltyr,
Janúzaq qolda, dedim aqyn Týbek, - deydi.
Osynda Sara siynghan aqyndargha toqtalsaq, Kenshimbay Kýshikúly Matay ruynan, onyng ishinde Jarma Mataylaryna jatatyn Elqondy tarmaghynan. Kenshimbay 1846 jyly Tana myrzagha erip baryp Jetisuda Arghynnyng aqyny Orynbay Kertaghyúlymen aitysyp, býkil Naymannyng baghyn asyrdy. Aytysta Saranyn:
Orynbay izdep kelip, ketken qanghyp
Jengen joq Kenshimbaydy o da andyp, - deui sodan.
On toghyz jasar Kenshimbaygha kóz tiyip, janarynan aiyrylady. Ýsh jyldan song qaytys bolghan. Q.Altynbayúlynyng aituynsha Kenshimbay shamamen 1827-1849 jyldary ómir sýrgen. Ziraty Jarma audanyna qarasty Aily tauynyng eteginde.
Dulat, Sabyrbay, Týbek - Sybannyng әigili aqyndary. Sabyrbay men Týbek Baygharadan taraytyn әigili on jeti aqyngha kiredi. Sabyrbay jasynda әigili Janaqty sýrindirgen.
Janaq qashan jol aldy Sabyrbaydan
Jamanyn kóterdi Arghyn sәn ghyp, - deydi Sara.
Jyltyr aqyn Baqayúly - Jarma ónirining aqyny. Naymannyng Burasynan taraydy, onyng ishinde Qarataz. Jyltyr aqyn Kókpekti okrugining agha súltany Álimhan Tleuberdinning saray aqyny bolghan. Ziraty Shar ónirinde Bes qarauyl tóbesinde. Shamamen 1880 jyldary dýniyeden ótken.
Janúzaq Shynanúly Bayjigitting Júmyq tarmaghynan, Tarbaghatay ónirining aqyny.
Súrtay Núrashúly Qyrjy ruynyng aqyny. Ziraty Aqsuattyng Súlutal eldi mekeninde.
Saranyng auzymen aitylatyn:
Sherubay, Tana menen Er Tәukebay
Qay qazaq sóz bastaghan onan búryn, - degen
óleng joldaryndaghy adamdar kimder? Eng aldymen, búl adamdar orys otarshyldyghyna qarsy narazylyq bildirgen halyq qamqorshylary bolghan. Tana myrza Tilemisúly Naymannyng Qarakerey - Múryn tarmaghynan. Shamamen 1803-1868 jyldary ómir sýrgen. Múraghat qújattaryna sýiensek, Nazar-Múryn bolysynyng biyleushisi, by bolghan. Múryn jerinde ýsh birdey meshit, alghash ret mektep saldyrghan adam. Tana turaly derekter orys zertteushileri A.Yanushkeevich, G.Potaniyn, V.Maevskiy enbekterinde kezdesedi. Qúnanbaydyng әkesi Óskenbaydyng asyn basqarghan ýsh adamnyng biri osy Tana myrza.
Sherubay - Múrynnyng Toqabay tarmaghynan shyqqan Qúl balasy. Úly atasy Kegenbay by bolghan. Kelgenbaydan keyin Múryn elinde sóz ústaghan auzy dualy by osy Sherubay. Orystyng óktemdigine qarsy shyqqan Múryn batyry Qojageldining qúnyn joqtan Peterborgha barghan el jaqsylarynyng ishinde Sherubay da bolghan.
Er Tәukebay Jәkenúly Ájighúl ishinde Jauardan taraydy. Jogharyda aty atalghan Qojageldi batyrmen el tәuelsizdigi ýshin patsha ýkimetine qarsy shyqqan erlerding biri. N.Ya.Konshinning keltirgen derekteri boyynsha 1844 jyldary Kenjemúryn elining bolysy bolghan. Qarashekpendilerding qonystanuyna barynsha kedergi jasap baqqan Tәukebaydy qastastary ýzengisine u jaghyp óltiredi. Ziraty Jarma audany, Áulie shoqy tauynyng eteginde.
Teginen Qozybaydyng Tileuberdi
Álihan onyng úlyn әrkim kórdi.
Qúdaydan qoryqqan pende osal demes
Qaradan han bop shyqqan Qisyq erdi, - degen joldardaghy kisi esimderine toqtalsaq, Tileuberdi Kókpekti okruginde tilmashtyq qyzmet atqarsa, balasy Álihan agha súltan bolghan. Sarjomart ruynan.
Qisyq Tezekúly Nayman elining kórnekti túlghasy. Ruy - Múryn. «Qaradan shyqqan han» dep dәripteletin Qisyq 1844-1850 jyldary Kókpekti okrugi boyynsha agha súltan bolghan. Azan shaqyryp qoyghan aty - Salmaq. Orystan shen-shekpen alghan Qisyq Tezekúly birbetkey, turashyl, úryny tyygha kelgende qatygez adam bolghan.
Aytysta Sara auzymen:
Jan jetpes Batabaygha, Salpy Janaq
Aqqoja bi, Aqtaylaq asqan manap.
Aqtanberdi, Altybay, Er Espenbet
Qalmaqty qoyday qyrdy qolmen talap, - degen joldardaghy batyr-biyler týgeldey Sybannyng ataqtylary. Ár basylymda әrtýrli atalyp jýrgen ol Salpy Janaq esimi. Ol «Jalbu Janaq», «Jalpy Janaq» nemese «jәne Janaq» dep atalyp, keltirilip jýr. Tarihta birneshe belgili Janaq bolghan son, avtor Salpy Janaq dep onyng arghy atasyn (ruyn) qosaqtap otyr. Salpy (Baygóbek) Sybannyng bir balasy. Salpy Janaq ta elding bir belgili adamy bolghan.
Aytysta Árip Sara auzymen mynalardy ataydy:
Kenjeghúl qazaq jetpes balasyna
Tórt arys biylik aitqan arasyna.
Baytoqa, Kenesbay men qút Daniyar
Qoymaghan sóiler sózding shamasyna.
Búlar da Sybannyng iygi jaqsylary. Árip «Sanabay qajy» degen joqtau óleninde:
Arghyn, Nayman búlbúly
Kenjeghúl sheshen aghasy, - degendegi Kenjeghúl Seytenúly jasynan biylikke aralasqan Sybannyng belgili qarakókterining biri. Shamamen 1794-95 jyldary tughan. Qúnanbay zamanyndaghy Syban-Tobyqty arasyndaghy jer dauy, mal dauynyng bel ortasynda jýrgen auzy dualy bi, sheshen adam bolghan.
Baytoqa - Syban, Salpy ruynyng biyi. Áripting «Baytoqanyng qyzyna» degen arnau óleni bar.
Kenesbay by - ataqty Aqtaylaq biyding balasy. D.Babatayúlynyng «Kenesbaygha» degen óleni bar. Kenesbay da sóz ústaghan sheshen, el basqarghan adam bolghan.
Saranyng auzymen Qabanbay jәne onyng úrpaqtary atalady. Qabanbaydyng eki әielinen jeti úl. Áli shala tughan kenjesi. Áliden Jaqash, odan Ádilbek. «On jeti myng jylqy bar Jaqash bayda» dep Áset aqyn ólenge qosqan Jaqash asa bay, elge bedeldi adam bolghan. Ádilbek batyr bolghan. Q.Halidting «Tauarih hamsa» kitabynda Ádilbek pen dýngen batyry Bor ekeuining Qytaylargha qarsy últ-azattyq qozghalysyn bastaghany aitylghan. Ádilbekten taraytyn Sýleymen bolys el basqarghan iri túlgha. Sýleymen әkesi Ádilbekting úly as bergende at jarysynda qyryq atqa deyin bәige tigilgen. Osy ýrdis Sýleymen asynda da qaytalanghan.
Aytystaghy:
Botabay, Bayjigitte qút Shayanbay
Sasan bi, shapty Kenje jaugha ayanbay, - degendegi Sasan by Mynbayúly Bayjigitting Toghas tarmaghynan taraydy. Aqtaylaqpen túrghylas. Naymangha tanymal aqpa by bolghan. «Syban qyrylghan» degen atpen elge anyz bolghan Syban men Bayjigit arasyndaghy daudy sheshken Sasan biyding boyyndaghy erekshe qasiyetteri turaly da el auzynda kóp әngimeler bar. Q.Altynbayúlynyng myna bir әngimesine qúlaq týreyik: «Kókpekti jaqtaghy Qarauyl - Jasyq eli men Júmyq elining arasynda qaqtyghys bolyp, kisi ólip, eki jaq Sasannan tórelik kýtedi. Qarauyl - Jasyqtyng qoyar sharty Júmyq jaqtan bir adamdy kepilge ústau. Eki jaq búghan kelisip, Últaraq biyding ózi auru, nashar Shayanbay degen on ýsh jasar balasyn kepilge beripti. Qúny súrausyz degen shyghar. Shayanbay sol kýnnen auruynan aiyghyp, adam qataryna qosylady. Sol daudan attanarda Sasan bi: -Maghan ajal uaqyty tayau. Eki bórim auru balanyng janynda qaldy. Maghan ermedi. Endi Bayjigitting menen keyingi biylikti adamy sol bolady, - depti». Aytys joldaryndaghy osy Shayanbay iri bi, Tәuke - Bayjigit elinde bolys bolghan. Árip Sanabay qajyny joqtauynda:
Túlpar attay qanatty
Túla boyy qút bolghan.
Baghlanym ketti symbatty
Ker maralday kerilgen
Qút Shayanbay naghashyn, - dep ólenge qosady.
Saranyng auzynan aitylatyn:
Qazybek Qúnanbaydy nayzalaghan
Tóre týgil Tólengit joryghynda, - degen sózder Tobyqty men Syban arasyndaghy rulyq tartystyng bir kórinisin beredi.
Syban ishindegi Baraq tórening tólengiti Qazybek batyr el arasyndaghy bir barymtada Qúnanbaydy nayzamen at ýstinen týsirip ketken. Búl turaly M.Áuezov Músylmanqúl Jiyrenshin degenning әngimesin keltiredi: «Az uaqyt ótti, bir kýni jylqygha jau tiydi, baghanaghy sóz qaperimde joq, beldeudegi Salpanqúlaqqa mine shaptym, - depti Qúnanbay, - kelsem jau jylqyny aidap jiberip, jol tosyp, jasanyp túrghan eken. Salpanqúlaq (Aghanys biyden qalap alghan aty) boy bermesten kelip jaugha kirip ketipti. Ózim bilmey qaldym, qabyrghamnan bireu nayzamen salyp ketipti. Jyghylyp qalyppyn, sýitsem Baraq tórening tólengiti Qaraqalpaq Qazbek degen batyr eken». Qúnanbaygha qatysty múraghat qújattarynda aighaqtalghanday osy barymtanyng dauy úzaqqa sozylghan. Birjannyng Saragha jauabyndaghy:
Naymandy han júrtynan qughan shaqta,
Moyynyn Baraq qashqan bir búra almay, - nemese,
Qazybek, Kenjeghúl men Batyr Baraq,
Qúnekem qaranghy ýige qoyghan qamap, - degen
sózder eki ru arasynda osy tartystyng tarihynan kóp syr beredi.
Sonday-aq: Shet elde Qanay, Týsip, Boqanbayym,
Ketirgen qatty sóilep Nayman jayyn.
Baraqty han júrtynan quyp tastap
Naymannyng mingizbegen jalghyz tayyn, - degen
joldardyng syryna ýnilsek, Qúnanbay Sybannyng jerin qarpyp qalu ýshin Tobyqtynyng Syban jaq shekarasyna ishkerilete Qanay siyaqty batyryn, Týsip, Boqanbay siyaqty basty adamdaryn әdeyi qonystandyrady. Osy oqighagha baylanysty B.Isabaev tómendegidey әngime aitady: «... Jaz ótip, el kýzeuge qúlar kezde Baraq jyldaghy әdetimen Sagha bókterine qonugha kele jatypty. Kósh týiesin jetektegen Baraq bәibishesi eken. Tóre qolyna qúsyn qondyrghan kósh aldynda eken. Qanay bir tar jerde tosyp túryp Baraqqa kóshin búrudy, jer óziniki ekenin aitsa, tóre kóz salmapty da. Qanay Baraqty qara baltanyng syrtymen úrghanda tórening aty soqqygha shyday almay keri qayyrylghan eken. Baraq sol bette qayyrylmay kósh basyn búrghyzyp kósh izimen keyin qaytqan eken. Baraqtyng bәibishesi: - Qúdayym-ay, Tórening Baraghyna bәibishe bolghansha, Esimning Qanayyna toqal bolmaghan ekenmin. Kóshimning bas búryldy-au! - dep ah úrypty». (Úlylar mekeni. Novosibirsk, 2001. 371-372 better). Qúnanbay men Baraq arasyndaghy oqighalar jayynda M.Áuezov, M.Beysenbaev, B.Isabaev, B.Saparaly, F.Júrtbay enbekterinde keninen sóz bolghan.
Saranyng «Qaysy Arghyn jetedi Amankósherime» degendegi Amankósher degen kisi esimi key núsqalarda bólek jazylyp jýr. Anyghynda Amankósher órdegi Naymanda asa bay adam bolghan. Aqtaylaq biyding balasy Týgelbay, odan Sybannyng ardaqtysy Ózbehan bolsa, sol Ózbehannyng әieli ataqty Mәnjan biybi - Amankósherding qyzy. Áripting Mәnjan ólgende aitqan joqtauy bar.
Sara auzymen aitylatyn:
... Arghyn joq maqtasang da Toyghúlynday
Qor qúighan qydyr kelip sabasyna.
... Asyna Toyghúlynyng bәige tikti
Toghyz qyz Arghyn bergen jetiminen, - degendegi
Toyghúly - Sybannyng Jankóbek tarmaghynan. Elinde bedeldi adam bolghan. Ol dýnie salghanda býkil Orta jýzge sauyn aitylghan. Arghynnan kelgen kisiler attyng bәigesine tiguge toghyz jetim qyz әkelgen eken, Árip sony aityp otyr.
Al endi, Birjandy Arghyn atynan aitystyryp otyrghanmen Árip sonau Birjan eli Kókshe, Kereku manynyng Esil men Núra boyyn jaylaghan Arghynnyng Qarakesek, Shong t.b. tarmaqtarynyng iygi jaqsylaryn emes, ózine jaqyn Qarakerey, onyng ishinde Syban - Múrynmen auyly aralas bergi ónirding Arghyndaryn ataydy.
Kim jeter Janaydargha Altaydaghy
Jeti jýz jas bota men taylaghy bar, - degendegi
Janaydar Orynbayúly Sýiindik ishinde Tórtuyl degen rudan. Kenesarynyng qol basshylarynyng biri bolghan Janaydar keyinnen Qarqaraly ónirinde bolys bolyp, ómirining sonynda qajygha barghan adam.
Birjannyng auzyna alynghan adamdardyng biri IYtqústy (key núsqada IYtqosty dep qate berilgen B.E.) shyn aty Aytjan, ruy Qydyrәli, óz elinde bolys bolghan. 90-gha jetken jasynda Mekege baryp sonda qaytys bolady.
Shynybay asyp edi óz shaghynda
Kim jeter er Qazekem aruaghyna.
Jamantay, Qúsbek, Shynghys, Sartay tórem
Ilingen talay Nayman qarmaghyna.
Arghynnyng aqsaqaly ótti Alshynbay
Ór Nayman talasqan joq er baghyna.
Osyndaghy aty atalghandardyng bәri derlik bergi ónirding iygi jaqsylary. Shynybay qajy Taraqty ruynan. Qarqaraly duanynda belgili biylerding biri bolsa, Jamantay, Qúsbekter Qúnanbaymen agha súltandyqqa talasqan adamdar. Alshynbay by Qúnanbaydyng qúdasy. «Abay jolynan» belgili Qarqaraly elinde ataqty adam bolghan. Birjan ataytyn әigili Tәttimbet kýishi de osy ónirding adamy.
Aytystaghy negizgi taqyryptardyng biri - Abay. Aytysta Árip aitysta Sara auzymen Abaydy jamandap, Birjan auzymen aqtap alady. Búl turaly M.Áuezov, Túraghúl Abayúly bastap zertteushi ghalymdar aityp ta, jazyp ta keledi. M.Áuezov Abaydyng ómirbayanynyng alghashqy núsqasynda (1927-1933) Abaydyng shәkirtterine arnaghan ólen-synyna toqtala kelip: «Osy sózder aqyndardyng barlyghyna da auyr tiygen shyghar. Biraq ishterinde, әsirese Árip qatty namys qylyp kektenip, Abaydan esesin qayyrmaq bolyp, «Birjan - Sara» aitysyn shygharghan. Sonda Sara aitty qylyp Abaydaghy kegin shynymen-aq alghanday bolady. Birjan - Sara Áripke әnsheyin oidan shygharghan geroylar esepti ghana kerek. Sondyqtan Birjannyng Arghyn emes, Kerey ekendigin de eskermegen...» - degen әli sosialistik iydeologiyanyng qysymyna úshyrap, ózgeriske týse qoymaghan alghashqy aitqan pikiri aitystaghy Abaygha qatysty sózderge anyqtama bolyp túr. Búl mәsele Áripting Quanyshbaymen aitysynda da sóz bolady. Jogharyda aitylghanday Árip tek Abaydy jamandady desek ol birjaqty bolar edi. Ómirde ústaz tútyp, kóp ónege alghan aqyndy Árip Birjan auzymen asqaqtatyp, aqtap alyp otyrdy. Búl aitystyn, yaghny shygharmanyng shynayy tartysqa qúrylyp, sheber sharyqtaulargha jetuine septigin tiygizgen.
Eng aldymen Árip Abaydy óz elining bii Serikbaymen salystyra sóileydi. Búl aitys ýshin kerek dýniye. Al, negizinde Árip «Serikbay qajygha» degen óleninde qajynyng kemshilikterin de betine basqan. Osy Serikbaydyng inisi Esikbay Áripti Lepsi týrmesine jazyqsyz qamatqan da. Aytysta Sara «Baghlany Jigitekting ketti qayda» dep Bazaralygha joqshy bolsa, Birjan Abaydy qorghay kep:
Dos kórgen әulet zahit ghylymdardy,
Aldynda atasynan taghlym bar-dy
Momyngha jәbir-japa qylmasyn dep
Jibergen jer audaryp zalymdardy, - dep ontayly
jauap qaytarady. Qalay desek te aitysta sóz bolghan oqighalardyng qay-qaysysy da tarihtan alshaq ketpeydi. Árip Tobyqty men Syban-Múryn arasyndaghy sol kezdegi rulyq qaqtyghystardy eki aqyn arasyndaghy sóz qaghysyna, yaghni, aitystyng tabighatyna sheber paydalanghan.
Sóz sonynda taghy da aitarymyz búl pikirler jazdym boldy, kestim ýzildi degen ýkim emes. Ghasyrgha sozylghan aitystyng nýktesin biz qoymaspyz, sirә, bizding taraptan aitylghan oy aitys aqiqatyn tanugha septigin tiygizedi degen senimdemiz.
Bauyrjan Erdembekov
http://alashainasy.kz/culture/25853/
