EKINShI BÓLIM:   JEGI

Birinshi tarau:   „KÁRI KÓSEM..."

(Álihan Bókeyhanov)

1.

«Úly qúrbandyqty» dayyndau rәsimi baspasózdegi Goloshekinning qoqan-loqysymen shektelip qalghan joq. Qalayda jazagha tartudyng aila-sharghysy qarastyrylyp, týrli arandatular úiymdastyryldy. Búl rette qisyndy-qisynsyz әreketterding bәri de maqúldandy. Sóitip, iydeologiyalyq túrghydan da «úly qúrbandyqtyn» barlyq alghy sharttary jasalyp bitken edi.

Endi sony qylmyspen úshtastyru haraketi ghana qaldy.

«Kishi oktyabri» iydeyasynyng jer tәrkileu, mәdeniyet, әdebiyet, oqu-aghartu, salasyndaghy nauqany «Alash» qayratkerlerining kózi tiri túrghanda jýzege onayshylyqpen aspaytynyn bilgen әri 500 baydy tәrkileu túsyndaghy el ishindegi narazylyqtyng nazasyn basqa jaqqa audaru ýshin Goloshekin OGPU-ding erekshe sayasy basqarmasyn da, olardyng „seksottaryn" da - timiski tynshylaryn da iske qosty. Múnday «kókjótel nauqangha» oray jýrgizilgen «tótenshe qarbalas dayyndyq» turaly 1928 jyly nauryz aiynyng sonynda OGPU-ding Qazaqstan boyynsha erekshe ókiletti ókili Kashirin Mәskeudegi «kósemderine»:

EKINShI BÓLIM:   JEGI

Birinshi tarau:   „KÁRI KÓSEM..."

(Álihan Bókeyhanov)

1.

«Úly qúrbandyqty» dayyndau rәsimi baspasózdegi Goloshekinning qoqan-loqysymen shektelip qalghan joq. Qalayda jazagha tartudyng aila-sharghysy qarastyrylyp, týrli arandatular úiymdastyryldy. Búl rette qisyndy-qisynsyz әreketterding bәri de maqúldandy. Sóitip, iydeologiyalyq túrghydan da «úly qúrbandyqtyn» barlyq alghy sharttary jasalyp bitken edi.

Endi sony qylmyspen úshtastyru haraketi ghana qaldy.

«Kishi oktyabri» iydeyasynyng jer tәrkileu, mәdeniyet, әdebiyet, oqu-aghartu, salasyndaghy nauqany «Alash» qayratkerlerining kózi tiri túrghanda jýzege onayshylyqpen aspaytynyn bilgen әri 500 baydy tәrkileu túsyndaghy el ishindegi narazylyqtyng nazasyn basqa jaqqa audaru ýshin Goloshekin OGPU-ding erekshe sayasy basqarmasyn da, olardyng „seksottaryn" da - timiski tynshylaryn da iske qosty. Múnday «kókjótel nauqangha» oray jýrgizilgen «tótenshe qarbalas dayyndyq» turaly 1928 jyly nauryz aiynyng sonynda OGPU-ding Qazaqstan boyynsha erekshe ókiletti ókili Kashirin Mәskeudegi «kósemderine»:

«Ekspropirasiyanyng qarsanynda men guberniyalardaghy ekspropirasiya nauqany kezinde sózsiz sayasy shiyelenis tudyruy mýmkin kórnekti, yqpaldy, ekonomikalyq jәne sayasy sauaty kýshti burjuaziyashyl-últshyl elementterding - iri rubasylary men baylardyn, yaghni, elding túzdyqtarynyng kózin jong turaly sheshim qabyldadym. Múnday auqymdy sayasy operasiyagha dayyndyq «kókjótelmen kýreskendey shúghyl» («lihoradochnym tempom») jýrgizilui kerek jәne búl nauqannyng barlyq auyrtpalyghy bizding iyghymyzgha týsedi», - dep mәlimdedi.

Tynshylyqtyng ayar tәsilmen jýrgizilgeni sonday, kәsiby tergeushilerding ózderining de tóbe shashy tik túrdy. Arandatudyng «jandarmeriyalyq tәsiline» jәne onyng arandatushylyq qiytúrqysyna tózbegen GPU tergeushisi kommunist F.Ivanov «BKP(b) Qazaq Ólkelik komiytetine - Goloshekinge jәne Sәduaqasovqa GPU qyzmetkerlerining jauapty qazaq qyzmetkerlerinen mәlimetterdi is jýzinde qalay jinaytyny turaly» mynaday maghlúmdama jazdy.

«Qyzylorda qalasy. 1926 jyl 10 qyrkýiek.

Men, GPU-ding qyzmetkeri, Shishko, Berestiyn, Ozol, Alishanskiy siyaqty guberniyalyq evropalyq qyzmetkerler tobynyng jýrgizip otyrghan sayasatyna kózbe-kóz kuә bop otyrghandyqtan da mynany mәlimdeudi paryzym dep esepteymin: búl top ózining qaramaghyndaghy barlyq kýsh pen mýmkindikti paylanyp, jinaqtalghan materialdardy qazaq qyzmetkerlerining sonyna týsip, qudalaugha qasaqana baghyttap otyr. GPU-ding jýrgizip otyrghan kezek kýttirmeytin tótenshe isterining basty júmysy jauapty qazaq qyzmetkerlerining ýstinen jalghan derekter jinau bolyp tabylady. Biz búl túrghyda әr týrli tәsilderdi qoldanamyz: kazaktardyng ishindegi qylmyskerlerdi jaldaymyz nemese jauapty qazaq qyzmetkerlerining ýstinen jalghan kórsetindi jazdyryp alu ýshin barymtashylardy tútqyndaymyz. Jauapty qazaq qyzmetkerlerine qarsy arandatu júmystaryn jýrgizu ýshin bedeldi qazaq rubasylary men orys kulaktarynan arnayy top jasaqtaymyz, sóitip ózimizge kerekti derekterdi alamyz. Sonday-aq tintu júmystaryn kýsheytemiz, búghan qosa qalayda qolgha týsirip, olardan ýstem týsu ýshin qazaq qyzmetkerlerin bir-birine qasaqana aidap salamyz, sóitip, kinәni birinen ekinshisine kezek-kezek «audaryp» otyramyz.

Bizding jýrgizip otyrghan osynday sayasatymyzdyng kesirinen GPU-ding tótenshe sharalarynyng nәtiyjesinde kedeyler men orta sharualardy qazaq qyzmetkerlerine jolatpay, olardyng arasyna jik týsiru ýshin jyl sayyn ondaghan kedey qúrbandyqqa shalynady. Biz olardy óz qolymyzben óltirmesek te, orys búzaqylarynyng qolymen kózin joyamyz. Áskerge shaqyrylghandardy tek qazaq túrghyndaryna ghana qarsy paydalanyp qoymaymyz, sonymen qatar joghary dengeydegi qyzmet isteytin jauapty qazaq qyzmetkerlerin arandatugha paydalanamyz. Orys túrghyndaryna: barymtany, tonaudy úiymdastyrushylar solar dep kórsetemiz, ol oiymyz jýzege aspaghan jaghdayda, búl qylmysty orys kulaktary men atamandaryna, qazaqtyng rubasylaryna audara salamyz. Búl - Qazaqstan jaghdayynda jauapty qazaq qyzmetkerlerine qarsy kýndelikti qoldanylyp otyrghan eng útymdy әdis, óitkeni, agent retinde qyzmet etip qomaqty aqsha alatyn, qazaq qyzmetkerlerining ýstinen kәdimgidey salmaqty aighaqtar jiyp beretin orys kulaktary men qazaq rubasylary az emes.

Men ózim biletin qúpiyalardy ashugha qúqym joq bolsa da, partiya mýshesi retinde tek qana Qazaq ólkelik komiytetining hatshysy Goloshekinge jәne buro mýshesi jold. Sәduaqasovqa: mening qúpiya maghlúmdamammen evropalyq jәne qazaq qyzmetkerleri tanysyp, men kótergen mәselelerge bayyppen qarasyn dep arnayy mәlimdep otyrmyn. Sonymen qatar, jogharyda men kórsetken jaylar naqty aighaqty derek bolyp tabylady jәne men Lepsi men Jarkent uezderinde tótenshe ókil bolyp jýrgenimde búl tәsilderdi ózim de qoldandym, sondyqtan da búl әdis pen tәsilding dúrys ekendigine tolyq kýmәnim bar. Osyghan oray maghan sizderding jeke kenesteriniz kerek. Eshkimge eshtene aitpanyzdar, egerde mening búl maghlúmdamam turaly jold. Alishanskiy men jold. Juravlev bilip qoysa, mening terimdi tiridey sydyrady: onda mening jazghanymnan bas tartuyma tura keledi, ne basqa bireuding qolyn (podpisi) paydalanugha mәjbýr bolamyn. Meni kommunistik sәlemim ýshin myna qatygez qasqyrlardyng talauyna tastamassyzdar dep ýmittenemin.

Kommunistik sәlemmen - Foma Ivanov».

IYә, múnday da batyl, adal, ary aldynda esep bergen chekister de bolghan. Biraq ta olardyng búl salada aman-esen túraqtap qaluy neghaybyl edi. Óitkeni, tura osynda aty-jóni atalghan Alishanskiy men Juravlev «Alashorda» isin eki jarym jyldan asa jýrgizgen tergeushilerding ózi edi. A.Bayghasqiyn, Á.Baydildiyn, D.Ádilev siyaqty azamattardyng ruhyn janyshtap, saghyn syndyrghan da solar bolatyn. Ásirese, Lepsi, Matay, Jarkent uezindegi ústalghan adamdardyng alash isine qatysy eki jyldan song da dәleldenbegen. Alayda olardyng birazy ortalyqtaghy tergeu ornyna jetpesten jergilikti jerde sottalyp, ýkim oryndalyp ketken edi.

Kenes ókimetin qúrghan qayratkerlerding barlyghy da patsha túsynda jandarmeriyanyng qughynynda ysylghan, astyrtyn, qúpiya, tynshylyq júmystardy mengergen kәnigi «týrmegóiler» edi. Sondyqtan da olar tynshylyq júmysty óte qúpiya әri jankeshtilikpen jýrgizdi.

Qarauylgha birinshi bolyp últ kósemi - «kәri kósem», «Alash» partiyasynyng tóraghasy, «Alashorda» ýkimetining premier-ministri Álihan Bókeyhanov ilindi. Kenes chekisterining Á.Bókeyhanovtan qauiptense - qauiptenetindey jóni bar edi. Jer jóninde alash kósemi Álihan Bókeyhanovtan asqan bilimdi maman sol kezdegi kenes ókimetining memleket basynda da joq bolatyn. Patshalyq Reseyding eng bedeldi ghalymdary men әskery barlaushylarynan, otarlau jýiesining iydeologtary men teoretikterinen qúralghan akademik Sherbinanyng ekspedisiyasynyng qúramynda on jyl boyy zertteu jýrgizgen Álihan Bókeyhanov el men jer jónindegi mәselening astaryn býge-shigesine deyin biletin. Onyng pikirimen Sherbina, Shvesov ispetti ghúlamalar da eseptesetin. Sonday-aq qazaq jeri ýshin Á.Ermekov ekeui Leninmen de betpe-bet kelip, óz tújyrymdaryn dәleldep shyghyp edi. Ol turaly Á.Ermekov:

«Jer mәselesin zertteytin institut VKPB(P) ortalyq komiytetine qaraytyn, al olar Bókeyhanovty Qazaqstandaghy jer mәselesining bilgiri retinde qyzmetke shaqyrdy, sonymen qatar 1921-1923 jyldary qazaq ýkimetining tapsyrmasymen Qazaqstandaghy jerge qonystandyru mәselesin zertteytin arnayy ekspedisiyalargha qatysty.

Jer men qonystandyru baghytyndaghy mening kózqarasym Bókeyhanovtyng kózqarasynan alshaq emes. Men ol kisini ózimning ústazym dep shyn kónilimmen aita alamyn. Búl túrghydan alghanda biz búrynghy otarlanghan jerge qazaq túrghyndary jappay qonystanyp bolghansha janadan qonystandyru nauqanyna qarsy boldyq. 27 jylghy konferensiyada Ólkelik komiytetting hatshysy Goloshekin jer jәne últ mәselesinde kóptegen tosqauyldardyng (maghynasy boyynsha audaryldy, orysshasynda - greh - T.J.) bar ekendigin, oghan janasha qarau qajettigin aitty. Oghan kóp adamdardyng kinәli ekeni ras. Men de búghan qalyptasqan jana jaghdaygha taptyq túrghydan qaramay, búrynghy ústanymymda qalyp qoydym. Revolusiya әkelgen әleumettik qúrylym qajettigin eskermedim. Semeyde jýrgizilgen ghylymy zertteu júmystary kórsetkenindey, meni sharuashylyq mәdeniyeti joghary júrttyng yqpalymen qarabayyr sharuashylyq dengeyindegi halyqtyng joyylyp ketetindigi sózsiz ekendigi anyqtalghanda, sonday damu satysynda túrghan qazaqtardyng qamy meni qatty qynjyltty. Men: kóshpelilerding qarapayym túrmysy jenil bolghanymen, kýiregen mal sharuashylyghyn qalpyna keltiru óte qiyn - dep eseptedim. Elimizding aldynghy qatarly júmysshy tabynyng materialdyq-tehnikalyq kómegi - ónerkәsipting aralasuy, mashina-traktordyng bólinui, kolhoz ben sovhozdardyng úiymdastyryluy sharuashylyqtyng әleumettik salasyna ýlken ózgerister әkeletinin eskermeppin. Múnyng barlyghy ol kezde anyq emes bolatyn. Al óz basym tikeley jer mәselesimen ainalysqamyn joq.

Al ókimet kenesterge kóshkende Jer jónindegi komissar bop taghayyndalghan kezdegi mening әreketterim bir baghytta - búryn patsha ókimeti tartyp alghan jerlerge qazaq halqynyng qaytadan ie bolu qúqyn qalpyna keltiru baghytynda jýrgizildi. 21-jyly V.IY.Lenin tóraghalyq etken keneste Qazaqstandaghy jer mәselesi turaly bayandamamda Qazaqstandaghy eng qiyn sheshilmegen mәsele - jerge ornalastyru ekendigin basa aittym. Men Saparovtyng Týrkistan turaly bayandamasynan keyin sóz aldym. Saparov ózining bayandamasynda Uraldyng sharua mújyqtaryn ontýstik Qazaqstangha әkep qonystandyru kerek, búl qazaq halqynyng revolusiyalyq ruhyn ósiredi dep ózeurey sóiledi. V.IY.Lenin joldas mening búl mәselege qalay qaraytynymdy súraghanda men: Qazaqstanda jerge baylanysty últaralyq qatynastyng shiyelenisip túrghan qazirgi jaghdayda, qazaqtardyng ózderin jerge ornalastyryp almay sharualardy qonystandyrugha mýldem qarsymyn jәne qonystandyru әreketi shúghyl toqtatyluy kerek - dep jauap berdim. Semey gubkomy men jerge ornalastyru jónindegi Memlekettik josparlau komiytetinde istegen 1921-1926 jyldar arasyndaghy mening pikirim osynday», - dep kórsetti.

Shyndyghynda da, Á.Ermekov aitsa - aitqanday, Á.Bókeyhanov «Qazaqstandaghy jerge ornalastyru mәselesine barynsha qanyq edi». Akademik Sherbina (1896-1903) men professor S.P.Shvesov (1903-1904) basqarghan Reseyding jer jónindegi ministrligi úiymdastyrghan búl ekspedisiyanyng maqsaty: mújyqtardy qazaq dalasyna qonystandyru ýshin olargha «artyq jerdi» kesip beruding mýmkindigin qarastyru bolatyn. Qazaqtyng kóshpeli ekonomikasyn jan-jaqty jәne týbegeyli zertteuge búdan artyq mýmkindik tabylmaytyn. Sondyqtan da Á.Bókeyhanov ózimen qosa ghylymy ekspedisiya júmysyna D.Satypaldyúly, E.Itbayúly, M.Shombalúly siyaqty qazaq ziyalylaryn statist-tirkeushi etip tartty. Olar ózderining aldyna: 1. Kóshpeli sharuashylyqtyng jerdi paydalanu әdis-tәsilderining zandylyqtaryna kóz jetkizudi. 2. Qazaqtardy auyldyq qauymgha bólip, olardy sharuashylyq jýie boyynsha irikteudi. 3. Sol jeke sharuashylyqtar qansha mólsherdegi mal sanyna iyelik ete aluy mýmkindigin belgileudi. 4. Árbir týlik basyna qansha jayylym qajet ekendigin negizdeudi jәne soghan oray jer mejesin bóludi. 5. Búl mәlimetterdi qazaq últynyng etnikalyq jәne geografiyalyq ereksheligimen salystyra otyryp, onyng tarihy damu baghdaryn anyqtaudy - mindet etip qoydy.

1896-1903 jyldary aralyghynda 12 uezge jýrgizilgen búl ekspedisiyanyng esebi 11 tomdy qúrady. «Qazaqtardyng jerdi paydalanuy turaly F.A.Sherbinanyng jetekshiligimen Dala oblystarynda jýrgizilgen ekspedisiyanyng jinaqtaghan materialdarynyn» 4 tomy Á.Bókeyhanovtyng qatysuymen dayyndaldy. Otau ýiding qalypty ómir sýrui ýshin olardyng ortasha eseppen 18-24 aralyghynda iri qara ústau kerektigin, әr qarany jem-shóppen, jayylymmen qamtamasyz etu ýshin 5-8 desyatina jer qajettigin, al qara shanyraqty auyl ýshin 190-192 desyatina shamasynda jer bólinui tiyis ekendigin negizdep bergen ghylymy ekspedisiya:

«Qazaqtyng kóshpeli sharuashylyghy - búrynghy tabighat qúbylysyna oray sәikestendirilgen dәstýrli týrinen ózgergen, qazir jer óndeumen, yaghni, diqanshylyq pen malshylyq kәsibi qatar jýrgiziletin, jyldyng 8-10 aiyn otyryqshylyqpen ótkizetin jana satygha kóterilgen sharuashylyq», - degen tújyrym shyghardy.

Otarshyl imperiya akademik F.A.Sherbinanyng búl sheshimin joqqa shygharu ýshin ekspedisiyanyng jetekshiligine keyinnen L.K.Chermakty bekitti. Aqyry búl zertteudi jalghastyrugha Reseyding premier-ministri Pleve tiym saldy. Búl ekspedisiyanyng júmysyna V.IY.Leninnin:

«Joldas F.A.Sherbinanyng derekteri sonshalyqty auqymdy jәne qúndy, ol bizding dúrys qorytyndy jasauymyzgha tolyq mýmkindik beredi», - dep (V.IY.Leniyn. Tolyq shygharmalar jinaghy, I tom, 429-bet) bagha bergenine qaramastan jogharydaghy qorytyndy keyinnen qyzyl imperiyagha da únamady.

Óitkeni búl:

«Qazaqstanda kelimsekterdi qonystandyratynday artyq jer telimi joq», - degen ghylymy tújyrym edi.

Osy kezdesuden keyin jas serigine riza bolghan Álihan Bókeyhanov:

- Men sen sóilep túrghanda janartaudyng ýstinde otyrghanday boldym. Jalyndap, lapyldap, kóterilip-basylyp sóiledin. Bar aiybyn, sen ózinning Leninning aldynda otyrghanyndy úmytyp kettin, - depti.

Qazaq jeri turaly osy ústanymynan bolishevikterding antalaghan tobynyng arandatuy túsynda da qaytpady. Ol búl qasarysudyng bolisheviktermen qanday qaqtyghysqa әkelgeni turaly Á.Ermekov:

«...Men qazir revolusiyanyng úly avtorymen (kósemi - T.J.) jýzdesken tiri kuәning birimin. Sondyqtan da revolusiyanyng asqaq atyn jamylghan osynday adamdardy jek kóremin. Men teoretik retinde Lenindi opportunist dep әldekimning kórsetui qisyngha keletinin moyyndaymyn. Álemdik proletariat pen ezilgen halyqtardyng úly kósemin kórip, tildesu baqytyna ie bolghan adammyn. Ol ózinin: patriarharlyq, rulyq damu satysynda kenjelep qalghan últtardyng kapitalizmge soqpay sosializmge birden ótu mýmkindigi turaly formulasyn jariyalaghan 20-jylghy Kominternning ekinshi qúryltayynyng saltanatty ashyluyna meyman retinde men de qatystym. Onyng delegattargha solshyldyq derti turaly aitqan ataqty sózin erekshe qúrmetpen eske alamyn. 20-jyly onyng ózi tóraghalyq etken mәjiliste jasaghan bayandamasynda: kazak túrghyndary arasyndaghy jaldamaly batyraqtardan auyl sharuashylyq kommunasyn qúryp, jerinen aiyrylmaghan sharualardy auyl sharuashylyq mashinalarymen qamtamasyz etu turaly aityp túryp, maghan kózi týsip ketkende qolyn men jaqqa sermep túryp: qazaqtargha auyl sharuashylyq kommunasyn qúrugha әli erte - degeninde qatty shamyrqanyp kettim, aldynghy úsynysymnyng jayshylyq ekenin týsindim. Artta qalghan halyqtardyng ókiline qalay kónil bólip, qanday jauapkershilikpen qaraytynyna sonda kózim jetti. Áli esimde, Astarahani oblysyndaghy qazaqtar kóp túratyn jaghalaudy Qazaqstannyng qúramyna beru turaly ýlken dauly mәsele qyzu talqylandy. Patsha ýkimeti qazaqtardy tenizge jibermeu ýshin olardan búl jerdi tartyp alyp, on verstka siyaqty týrli ekonomikalyq shekteu qoyyp, kazaktardy qonystandyrghan bolatyn. Mine, osyghan baylanysty Astrahan guberniyasynyng NKVD-nyng ókili, Azyq-týlik halyq komissariatynyng qamtamasyz etu ortalyghy, vladimirlikter meni jan-jaqtan qyspaqqa alyp, býkilodaqtyq manyzy bar dep әr nәrseni syltauratyp, san-saqqa jýgirtip, tabandap túryp aldy. V.IY.Lenin yqylaspen tyndap otyrdy da maghan: Astrahan guberniyasy siyaqty Qazaqstan da odaqtyng bir bóligi. Qazaqtar basym túratyn jerdegi sharuashylyqqa kómektesudi de, azyq-týlikpen qamdaudy da odaq moynyna alady, - dedi. Replika jasaghan kezimde Zakurskiy meni jaghamnan alyp, qabyrghagha tirey iytergende Vladimir Iliich maghan arasha týsti. Astrahan guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy men NKVD ókili guberniyadaghy túrghyndardyng araqatynasyn kórsetetin naqty statistikalyq esepting joqtyghyn aitty. Búghan: halyqtyng araqatynasyn bilu ýshin onda barudyng da, statistikalyq esepting de keregi joq. Moskvany mysalgha alynyz. Múnda qay halyqtyng qansha ókili bar ekenin eshkimde bilmeydi. Biraq bәri de qamtamasyz etiledi, -dedi. Maghan qol ala jýgirgenderdi býgin eske alu kýlkili, bolmashyny sóz etkendey kóringenimen de, V.Leninning beynesi men ózim kórgen osy bir ómirlik shyndyq maghan úmytpas әser qaldyrdy. Lenin turaly jogharyda men aitty degen adamnyng qiyaly sózine oilanghansyp, solay dedim be, joq pa dep eske týsiruge tyrysudyn, jauap beruding ózi kýlki tudyrady. Tek aitarym, býgingi oppozisiyadaghylardyng kózqarasyn eshqashanda bólisken emespin», - dep bayandap berdi.

Á.Ermekovting osy kórsetindisindegi: «ókimet kenesterge kóshkende Jer jónindegi komissar bop taghayyndalghan kezdegi mening әreketterim bir baghytta - búryn patsha ókimeti tartyp alghan jerlerge qazaq halqynyng qaytadan ie bolu qúqyn qalpyna keltiru baghytynda jýrgizildi. 21-jyly V.IY.Lenin tóraghalyq etken keneste Qazaqstandaghy jer mәselesi turaly bayandamamda Qazaqstandaghy eng qiyn sheshilmegen mәsele jerge ornalastyru ekendigin basa aittym», - degen sózderining astarynda qazaq memlekettigining keyingi taghdyryn sheship bergen asa talmauytty mәseleler jatyr edi. Qazaq avtonomiyasynyng shekarasyn anyqtau, onyng memlekettik statusy men qúrylymyn belgileu, astanasyn tandau júmystaryn jýzege asyru ýshin Halyq komissarlar kenesining tótenshe ókiletti ókili bolyp taghayyndalghan Á.Ermekov, Á.Bókeyhanovtyng tikeley qatysuymen Leninning aldyna mynaday ýsh mәseleni qoyghan:

1. "Ár últtyng qalaghan kezinde bólinip ketuine qúqyghy bar", - dep atap kórsetilgen 1917 jylghy «Últtar deklarasiyasyna» sýiene otyryp, búl bapty Kenester odaghynyng odaqtyq shartyna engizudi úsyndy. Aragha jetpis jyl salyp baryp kenester odaghy ydyraghanda osy bapqa sýiengenin eskersek, búl talaptyng qanday sayasy manyzgha ie bolghanyn týsinu qiyngha soqpaydy. Búl talap 1922 jylghy últ mәselesi men KSRO-nyng qúryluy turaly ýlken aitysta sheshildi.

2. Qazaq ólkesin Týrkistan respublikasynan derbes avtonomiyalyq respublika retinde jariyalaudy jәne onyng territoriyasyn shúghyl týrde anyqtaytyn arnayy komissiya qúrudy úsyndy. Leninning qoly qoyylghan sol qaulynyng negizinde biz býgingi Qazaqstan respublikasynyng territoriyasyna ie bolyp otyrmyz. Olardyng búl úmtylysyna bireuler: «Olar Týrkistangha qosylmay sayasy sauatsyzdyq tanytty», - deydi. Egerde biz sol kezde Týrkistangha qosylyp, Qazaq avtonomiyasynyng territoriyasyn jeke bólip alyp qalmasaq, onda qazirgi Óskemen, Semey, Qaraghandy, Kókshetau, Soltýstik Qazaqstan oblystary Batys Sibirding qúramynda, Almaty, Taraz, Qyzylorda, Shymkent, Manghystau oblystary - Ózbekstannyng qúramynda qalatyn edi. Al Astananyng Astanagha kóshuine Reseyding jogharydaghy bes oblystyng jerine daulasa bastaghany negizgi sebep boldy emes pe. Ózbekstannan alaqanday auyldy «daulasyp» ala almaghanda, ana bes oblysty qalay qayyryp alar edik? Alashtyqtar ýshin eng birinshi Qazaqstannyng memlekettigi men territoriyasyn anyqtap, ony moyyndatyp alu asa qajet boldy.

3. Qazaq últy belgili bir qoghamdyq, memlekettik, ekonomikalyq, sayasy damu dengeyine kóterilgenshe, ghylym men tehnikany mengerip, otbasylyq dәuleti europalyq últtarmen teneskenshe jerdi jeke menshikke beruge jәne qonystanushylardy әkeluge bolmaydy. Sol dengeyge jetkenshe qazaq avtonomiyasy Reseyding qúramynda bolady. Al odan keyingi taghdyryn uaqyt talaby sheshedi, - dep týsindirgen.

Á.Ermekovting Leninning súraghyna: «Qazaqstanda jerge baylanysty últaralyq qatynastyng shiyelenisip túrghan qazirgi jaghdayynda qazaqtardyng ózderin jerge ornalastyryp almay, sharualardy qonystandyrugha mýldem qarsymyn jәne qonystandyru әreketi shúghyl toqtatyluy kerek, - dep jauap berui de sondyqtan.

Búl tar oily tarihshylar aitqanday, «oryspen birge óleyik» degen sóz emes, úzaqty boljaghan sayasat edi. Onyng shyndyghyna qazir tolyq kóz jetip otyr.

Mine, osy aitysta «asa qauipti adam» retinde Á.Bókeyhanov chekisterding erekshe qúpiya baqylauyna alyndy. «Kәri kósem» turaly qazaq ýkimetinen shúghyl týrde mәlimet talap etti. Mәselening kenes dәbirlerin dýr silkindirgeni sonday, Qazaq ASSR halyq komissarlary kenesining tóraghasy V.A.Radus-Zenikovich 1921 jyly 13 mausymda Orynborda RKP(b)-nyng I qazaqstandyq partiya konferensiyasynda sóilegen jauap sózinde:

«Endi Bókeyhanov turaly mәselege keleyik. Maghan búl súraq Moskvada jýrgen kezimde qoyyldy. BOAK-ning mýshesi joldas Sokolov menen: Qazatkomda alashordashyl Bókeyhanovtyng otyrghany ras pa? - dep súrady. Qazatkomnyng mýshesi Bókeyhanov (Ghabdýlhakim Bókeyhanov - T.J.) kadet Bókeyhanovpen esh tuystyghy joq, olar Qazaqstannyng eki týkpirinen, - dep jauap berdim. Kez-kelgen min taqqysy kelgen adam aldymen shyndyqqa kóz jetkizip, anyqtap aluy kerek, sodan keyin baryp auyr sózder aitugha bolady...

Egerde әigili Bókeyhanovqa keletin bolsaq, ol - qazaq dalasynyng asqan bilgiri. Ony tiyimdi paydalana bilu kerek. Ol aldaghy uaqytta da tehnikalyq qyzmetker retinde jýrip te yqpal jasauy mýmkin, biraq ta ol jergilikti jerding jaghdayyn tez angharady, sonysymen de ýlken kómek kórsetedi. Ol qazaq túrmysynyng naghyz әmbebap ensiklopediyasy, ólke tarihynyng oqymystysy. Eshqanday kitap ony almastyra almaydy. Bizge osynday, әriyne, bizding baqylauymyzben jәne basshylyghymyzben júmys isteytin kadrlar óte qajet.

Jalpy qazaq qúryltayy kezinde de biz qazaq intelliygentterin sauatsyzdyqpen jәne qaranghylyqpen kýresuge shaqyrghanbyz. Biz barlyq sauatty qyzmetkerlerdi esepke alyp, aghartu júmysyna paydalanugha tyrystyq. Sheksiz dalany ózine baghyndyru óte qiyn. Óz kýshimizben alyp shygha almaymyz. Al sizder, jergilikti jerdegi joldastar, qazaq qyzmetkerlerin sauatsyzdyqty joygha júmyldyra bildinizder me, múnday kýshti eskerdinizder me?», - dep konferensiya delegattaryna týsinikteme berdi.

(jalghasy bar)