Ábish Kekilbayúly. Adamzattyng aqyny
Múqaghaly qazaq poeziyasynyng úzaq saghynyp kórgen asyl perzentterining biri. Ol shyn mәnindegi últtyq qúbylys. Sypyra jyrau men Asan qayghydan bermen qarayghy jyraulyq mektepti Mahambet pen Dulat ayaqtasa, Abaydan bastalghan aqyndyq mektep Maghjan, Súltanmahmút, Iliyas túsynda saltanat qúryp, kóp úzamay bәldu-bәldu bәdik dәurenge qayta tap boldy.
Aytqandy qaytalap, jaz degendi jazatyn kesirli zamannyng qabyrghasy soghys túsynda sógilgendey edi. Qan keshken qasiretti úrpaqtyng óksik aralas ókinishi Qasym jyrlarynan kórinis tapty. Solargha degen býkilhalyqtyq mahabbat jyrshy qauym tarapynan shyn syr men shynayy jyrgha degen keremet qúshtarlyqty oyatty.
Múqaghaly qazaq poeziyasynyng úzaq saghynyp kórgen asyl perzentterining biri. Ol shyn mәnindegi últtyq qúbylys. Sypyra jyrau men Asan qayghydan bermen qarayghy jyraulyq mektepti Mahambet pen Dulat ayaqtasa, Abaydan bastalghan aqyndyq mektep Maghjan, Súltanmahmút, Iliyas túsynda saltanat qúryp, kóp úzamay bәldu-bәldu bәdik dәurenge qayta tap boldy.
Aytqandy qaytalap, jaz degendi jazatyn kesirli zamannyng qabyrghasy soghys túsynda sógilgendey edi. Qan keshken qasiretti úrpaqtyng óksik aralas ókinishi Qasym jyrlarynan kórinis tapty. Solargha degen býkilhalyqtyq mahabbat jyrshy qauym tarapynan shyn syr men shynayy jyrgha degen keremet qúshtarlyqty oyatty.
Sonday qúdiretti tasqynnyng boy bermes eresen kýshi barsha alapat bolmysymen kórinip, ainalasyna aqyq pen jaqút shashqanday mәz mayram etken joyqyn ónegesin Múqaghaly shygharmashylyghynan tanimyz. Onyng bylayghylardan ala bóten kózge úryp túratyn erekshe bitimi týgelimen jyrgha ainalyp ketkendey. Dýniyening ózine úqsas dýley aqyn. Dýniyening ózine úqsas jomart jýrek. Býgindegi qazaq ruhy adyn-kýding tirshilikten jalyghyp ketkende Múqaghaly jyrlaryna ýniledi. Onyng orynsyz, qúityrqysyz, artyq әshekey sәnsiz meyilinshe etene, meyilinshe tabighy shumaqtarynan janyna daua tabady. Onyng ýnsiz jymighanyna da halyq jadyrap, «qagharjyp ýnsiz jylaghanynan» da halyq tebirengendey, halyq kýnirengendey bolady. Ol halyq bolmysymen bite qaynasyp ketken úly túlgha. Úly qúbylys. Úly aqyn.
Múqaghaliy bar halyq ólmeydi. Múqaghaliy bar әdebiyet kýnnen kýnge janara, jasara beredi.
Tirshilikting tәttiligi men aqiqattyng ashylyghynan meyiri qanghansha dәm tatqan qauymnyng óskelendigi men ómirshendigi de osynda.
Múqaghaly halqymen birge mәngi ómir sýredi.
«Qazaq әdebiyeti» gazeti
№28-29
Ábish Kekilbayúly,
Halyq jazushysy