«Ruhany janghyru: qazaq tili – últaralyq qatynas tili» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyadaghy bayandama 

Zamanynda «últtyng ar-ojdany» atanghan Ahmet Baytúrsynúlynyng til tuyn kóterip, onyng bekem túghyryna ainaluy kezdeysoq emes edi. Resey imperiyasy qily amalmen qúramyna qosyp alghan tegi bóten júrttardy orys tilin tanu arqyly  otarlaushy  halyqqa  sinistiruge,  yaghni  assimilyasiyalaugha qatty kónil bólgeni mәlim. Dindi de ortaqtas- tyrugha tyrysty. Aqyry, «ilanymy magometandyq bolyp qalsa da, ómir sýru salty jóninen kәdimgi mújyqtan aumaytyn» bodan qalyptastyrugha úmtyludy barlyq әkimderine mindettep otyrdy. Ýkimet sheshimderin iydeologiyalyq túrghyda Orynbor-Qazanda  N.I. Iliminskiy (1922–1891), Tashkentte onyng shәkirti N.P. Ostroumov (1846–1930) syndy shyghystanushy-missionerler qamtamasyz etip túrdy. Patshalyq biylikting jer-jerdegi iliminskiyler men ostroumovtargha arqa sýiegen qyzmetshileri ózge halyqtardy orystarmen sinistirip, bir halyq retinde tútastyrugha bekem negiz salatyn oqu oryndaryn – patsha jarlyqtarynyng oryndaluyn qamtamasyz etuge tiyis er balalargha da, «keleshekte otbastarynda imperiya mýddesine adal orys- tildi úrpaq tәrbiyeleuge tiyis» qyz balalargha da arnayy mektepter ashudy jýzege asyrdy.

Týrkistan ólkesining qojayyny general-adiutant fon-Kaufman Tashkentte ashylghan Týrkistan múghalimdik seminariyasynyng bas qamqorshysy esebinde, «әli tolyq taqua-fanatqa ainalyp ýlgermegen qazaq taypasynyng intellektualdyq qabileti jaghynan orystarmen jaqyndasugha beyimdigi joghary ekenine jәne qazaqtardyng balalaryn» orys mektepterine «yqylastana berip jýrgenine sýiene otyryp», 1880 jylghy 8 qarashada Sankt-Peterburgke, Halyq aghartu ministrine  arnayy hat jazdy. Onda: «Orta Aziyadaghy bizding ýstemdigimizdi qamtamasyz etetin sayasy mýddemiz túrghysynan kóshpendi halyqty derbes ómirge jәne Rossiyamen assimilyasiyalandyru yqtimaldyghyna tartu qajettigin oilay otyryp, men qazaqtardy músylmandyq yqpaldan sózsiz azat etu kerek dep sanaymyn, búghan olardyng arasyna orys jazuyn engizu jaqsy septes- ken bolar edi», – degen oiyn aita otyryp: «Búl maqsatqa qazaqtar  arasyna  tek  qana bizdin  mektepterimiz  arqyly orystyng halyqtyq bilimin taratu jolymen jetuge bolady, qazaq balalaryn oryssha sauat ashugha oqytu bizding mektepterimizde olardyng tughan tilderining kómegimen jýrgiziluge tiyis», – dep naqtylap  jazdy. Týrkistan әkimining úsynysyn  1881  jylghy  28  qantarda  patshanyn  ózi  bekitkennen  keyin, Týrkistan múghalimder seminariyasynda qazaq tili orys alfaviyti arqyly oqytyla bastady – osylay seminariya «qazaqtardy orystarmen birtútas sayasiy-memlekettik organizmge qúiylystyrugha» ýles qosugha kiristi.  Ábýiir bolghanda, seminariyanyng qazaq týlekterining bәri birdey imperiya qolshoqparyna ainalghan joq. Aralarynan Serәli Lapiyn, Sadyq Ótegenov, Qonyrqoja Qojyqov, Segizbay Ayzúnov sekildi qogham qayratkeri, shyghystanushy-ghalym, tamasha ústaz ósip shyqty. Al Qojyqov jәdidtik ýlgimen ólke mektepteri ýshin alghashqy qazaq әlippesin jazdy.

Orystandyru әreketteri kópten jýrip jatqan Dala ólkesindegi Ahmet Baytúrsynúly (1873–1937) bolsa, «qazaq halqynyng bolashaghy – mektepterde» dep bilgen úly aghartushy Ybyray Altynsarin (1841–1889) núsqaghan jolmen ústazdyq qyzmet istey jýrip, qazaqty joyyludan saqtaytyn kýres jolyna týsti. Alghashqy orys revolusiyasy jyldarynan últ-azattyq qozghalystyng alghy shebinde boldy. Últ mýddesin kózdegen qoghamdyq-sayasy júmystargha aralasty. Arab-parsy alfaviytinen reformalanghan qazaq әlippesin, tilding tiyisti ilimin jasady. Júrtty oyatatyn, oqugha, bilimge úmtyltatyn, eldik mәselelerge úiytatyn, el boludyng joldaryn núsqap, kýresuge shaqyratyn gazet shyghardy. Sovettik qazaq memleketining alghashqy oqu ministri retinde, qazaq mektepterin kýrt kóbeytuge ýles qosty. Ózining jana әlippesi men til bilimi oqulyghyn keng qoldanysqa engizu arqyly kóptegen diny qyzmetshi-moldalardyng mektep múghalimderi qatarynda ústazdyq etuin mýmkin etti. Kezinde Altynsarin tújyrymdaghan formulany «últtyng keleshegi – mektepterde» dep týsinuge bolatyn jana satygha kóterdi. Ózining qiyndyqqa toly bolghan kýrdeli ómir jolynda Ahang otar jaghdayyndaghy «últtyng saqtaluyna da, joghaluyna da sebep bolatyn» jaghdaylardy aiqyn ajyratty jәne solardyng ishinde  tilding sheshushi oryn alatynyn dәl atap kórsetti. «Sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalady» degen taghdyrsheshtilik mәni bar, qanatty sózge ainalghan baylamdy qorytyp shyghardy.

Sovettik qazaq memleketi túsynda bastan keshilgen solaqay reformalar, jasandy asharshylyqtar, repressiyalar, jer-sudyng janasha otarlanuy, qazaq halqynyng óz elinde últtyq azshylyqqa ainaluy, qoghamdyq tynys-tirshilikting bәri orys tilinde ótui, orystanghan qazaqtar qatarynyng kýrt ósui jәne olardyng bar salada jetekshi oryndarda jýruin yntalandyru qazaq tilining taghdyryn  túiyqqa tiregendey boldy. Alayda kompartiya biylegen so bir totalitarlyq jyldarda Ahang kótergen til tuy qúlaghan joq, ol әrdayym kýreske shaqyryp túrdy. Tiyisinshe, qatang da qasang iydeologiyalyq qyspaqqa qaramastan, týrli jaghdayda últ qayratkerleri últ tili mýddesin qorghap  otyrdy. Aqyry, totalitarizmning kezinde-aq, sovettik respublikamyzdyng ghúmyry ýzilerden eki jyl búryn, 1989 jylghy 22 qyrkýiekte til turaly arnayy zang qabylanuyna, ana tilimizge memlekettik mәrtebe beriluine qol jetkizdi.

Sodan beri, mine, otyz jyl boldy. Qazaq tili 1993 jәne 1995 jyldardaghy Konstitusiyalarda memlekettik til retinde bekitildi. Osy otyz jyl ishinde biyik dәrejede týrli qújat dýniyege kelip, memlekettik tilde is jýrgizu men qyzmettik qarym-qatynas jasau tetikteri atap kórsetildi, memlekettik isting barlyq salalaryna memlekettik tildi belsendi týrde engizu, memlekettik organdarda memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytu, is qaghazdaryn kezen-kezenimen qazaq tiline kóshiru jayynan naqty tapsyrmalar berildi, osy mәselelermen shúghyldanatyn komissiya da qúryldy. Tipti, tilderdi qoldanu men damytudyng 2001–2010 jәne 2011–2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamalary da jasaldy.

Alayda sol sharalardyng eshqaysysynyng quantarlyq nәtiyje bermegenin bilemiz. Mine, ekinshi baghdarlamanyng oryndalu merzimi de kelesi jyly ayaqtalmaq, biraq algha qoyylghan mindetterding búl baghdarlama boyynsha da tolyq sheshilmeytini, eng bastysy, memlekettik tilding әli de biyik  mәrtebesine say qoldanyla qoymaytyny qazirgi tannyng ózinde anyqqa shyghyp túr.  Al memlekettik tildi býgingi kýnge deyin halyqtyn, tútas halyq týgil biylik basyndaghylar men ziyaly dep atalatyn qadirli top bedeldilerining tolyq moyyndamauy, shyntuaytynda, Ahmet Baytúrsynúlynyng «sózi  joghalghan  júrttyn  ózi  de  joghalatyny» jayyndaghy tújyrymynyng әli de ózektiligin kórsetedi. Ókinishke qaray, olar memlekettik sharalardy jýrgizgende memlekettik tildi qoldanbaulary óz aldyna, tipti, sol sharalar jayyndaghy belgili bir dәrejede atqarylghan isterdi qorytyndylap, jýrekjardy oilarymen bólisip syrlasqan, onysyn teledidar arqyly dýiim júrtqa jariya qylghan otyrystarynda da óz ana tilderin – memlekettik tildi qoldanbaghanyna barshamyz kuә boldyq. Al әlem azamaty sanatyndaghylar: «auyl tilin últshyl-patriottar industriyalyq qogham tili ornyna qoymaq» dep, últ namysyn jyrtushylardy kemsitip qana qoymay, memlekettik tilding mәrtebesin mýldem túqyrta týsude. Yaghny qazaq memleketining ókimeti men ókimetting arqa sýieytin betke ústar intelliygentteri qazaq elining memlekettik tilinde emes, ózge memleketting tilinde sóilegendi qosh kóredi. Múnday jaghday bizding esimizge qayran Ahannyn: «Qazaqta bilimdi adam joq emes, kóp, biraq, solardyng kóbi óz bilimin halalgha emes, haramgha júmsap ghadettengen», – degen sózin eske alugha eriksiz mәjbýrleydi.

Ahang aitqanday әdetke beyimder biylik buyndaryndaghy qyzmetinde ótirik mýlәiimsip, qily sharalardy josparlaghan jәne qoldaghan bolady da, is jýzinde olardyng jýzege asyryluyn keri ketirumen shúghyldanady. Áldeqashan damyghan tilding qoldanu órisin memlekettik mәrtebesine say keneytuding ornyna – «tildi damytu kerek» degen kertartpa da qiytúrqy úrandy kóz qyp kókke kóterumen, is jýzinde  qarjyny tekke shashyp, tórge basqa tildi tyqpalaumen jýredi. Sondaylardyng jalghan patriottyghy otyz jyl uaqytty bekerge ótkizdi. Es jiyatyn uaqyt jetti. Ardaqty Ahang ýkilegen qazaq tilining memlekettik mәrtebesin jalpaq júrtqa moyyndatu jolyndaghy kýres tuyn endi asqaqtata kótergen jón. Ókimetten memlekettik tildi qajettilikke ainaldyratyn sharalardy ómirge keninen engizudi batyl talap etu kerek. Ýkimet qyruar qarjy shyghyndap, otyz jyl boyy memlekettik tildi mektepterde de, mekemelerde de oqytyp keledi ghoy, memlekettik tildi mindetti týrde oqytqan orta mektepterdi milliondaghan bala bitirdi, endi solardyng nәtiyjesin kóretin mezgil jetti. Búdan bylay memlekettik tildi bilmeyinshe qadam basa almaytynday mәjbýrlik tughyzu kerek. Sonday jaghdayda, kýndelikti tútynugha qajettilik bolmaghandyqtan úmytugha ainalghandar ony tez esterine týsirip, bilmeytinder – tirshilik ýshin qajet dengeyde tez-aq mengerip alady. Qúryghanda memlekettik tildi moyyndap, eng kemi qazaqsha sәlemdesudi ýirenedi, kerek mәselesin sheshu ýshin óz erkimen tәrjimeshige jýginetin bolady.

Kezinde patsha ýkimetining orys tilin barsha júrtqa biludi mindettep, kýshtep tyqpalap jatqanyn Lenin qatty syngha alyp, tildi bilgizu ýshin qyshtau emes, mәjbýrlik tughyzu qajettigin  aitqan bolatyn.  Sony, barshamyz bilemiz, sovet ókimeti oidaghyday jýzege asyrdy. Bizding tәuelsiz biyligimiz sodan, sol sovettik tәjiriybeden әldeqashan ýirenui kerek edi. Tym bolmasa endi oyanghan jón. Oyanyp, birinshi kezekte barlyq biylik buyndarynyn, kýlli budjetten qarjylandyrylatyn mekemelerding memlekettik tilde júmys isteuin jolgha qong kerek. Kenestik qazaq memleketi tarihynda, eki ólke birikken son, 1925 jyly túnghysh ret halyqtyng últtyq qúramynda qazaqtardyng ýlesi 68 payyzgha jetkeni atalyp, últ qayratkerleri Últtyq Respublikany is jýzinde endi qúrdyq dep jariyalaghan. Sodan bylay osy últtyq memleketti talapqa say jasap shyghu mindeti qoyylghan bolatyn. Ókinishke qaray, qatang bir ortalyqtandyrylghan  imperiyalyq  kommunistik partiya biylegen zamanda ol mýmkin bolghan joq. Tek qayta qúru jyldary, 1990 jyly, Memlekettik tәuelsizdik jayyndaghy deklarasiyada últtyq memleket qúru mәselesi atap kórsetildi, alayda 1991 jylghy memlekettik tәuelsizdik turaly zanda búl jәit ashyp aitylmady. Sodan bergi jiyrma segiz jyl ishinde osynau manyzdy mәsele biyik minberden әngime bolmady da. Dúrysynda, kýni keshe ekinshi Preziydentting birinshi joldauynda qazaq tilining últaralyq til bolatyn mezgili jetti degen oy aityldy. Sol oy býgingi konferensiya taqyrybyna shygharylyp otyr. Biraq, moyyndau abzal, osynau tamasha niyetty jýzege asyrugha qyzmet etetin shara – el ishinde soghan naqty qajettilik, mәjbýrlik ahual jasau jayy núsqalmaghandyqtan, әzirge konstitusiyalyq mәrtebesi joq últaralyq til turaly preziydenttik oy osy uaqytqa deyin aitylyp kelgen әdemi sózderding keypin kiyip qala berui ghajap emes. Áueli konstitusiyalyq mәrtebesi bar memlekettik tildi óz ornyna qoidy jýzege asyru kerek, sonda ol óz-ózinen últaralyq til qyzmetin atqaryp jýre beredi. Til tuynyng túghyry bop túrghan Ahannyng bazalyq úghymyn damyta qarap, últtyq memleketting shyndap ornauyn talap etudi jәne onyng qúryluyna da, «saqtaluyna da, joghaluyna da sebep bolatyn nәrsening eng quattysy – til» ekenin esten shygharmauymyz kerek.

Sovet ókimetining kýlli respublikalargha kirilisany bir pәrmenmen kýshtep engizuining astarynda halyqtardy bólshektep biyleu, últ tilderin bir-birinen alshaqtata týsu maqsaty jatqany býginde barshagha mәlim. Kirilisany әr júrt óz dybys ereksheligine qaray ózinshe reformalap alghandyqtan, basqany bylay qoyghanda, sóileskende týsinise ketetin týrki halyqtarynyng ókilderi birin biri oqy almady. Búl kelensizdikti tәuelsizdik ornaghan alghashqy jyldarda barsha ghalymdar týrki halyqtaryna ortaq әlipby jasau arqyly sheshkendey edi. Alayda bizding qazirgi tandaghy tәjiriybe latyn әripterin taghy da óz betimizshe reformalaghandyqtan, qaytadan kirilisa dәuirindegidey kýige týsiretindey, yaghny jana әlipbiyimiz basqa qandastarymyzben jaqyndasugha mýmkindik bermeytin tәrizdi.

Búdan da ótken bir qater bary jayynda aitpay ketuge bolmaytyn siyaqty: memlekettik til barshagha mindetti bolmay túrghan qazirgi jaghdayda latyn grafikasy negizinde jasalghan әlipbiyge kóshuding halyqty qaq jararlyqtay teris nәtiyje berui yqtimal. Osy uaqytqa deyin estip jýrgen «latyn әlipbii tek qazaqtar ýshin jasaluda» degen «erejeden» boydy batyl aulaq saluymyz kerek. Jana әlipbiyge býkil memlekettik jýie, kýlli oqu oryndary, barsha qazaqstandyq tútastay kóshuge tiyis. Ahang soqqan túghyrdan jelbiregen til tuy bizdi osynday kózqarasta túrugha shaqyrady.  Memlekettik til mәrtebesin qúr qyzyl sóz emes, naqty is arqyly óz dengeyine kóterip, shyn mәnindegi qazaqtyng zamanauy últtyq memleketin jasaugha kýsh salu – barshamyzdyng perzenttik paryzymyz.

Beybit Qoyshybaev,

«Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty 

Abai.kz