Erlan Qariyn. Tanbaly tas
Shildening ortasynda, kópten kýtken Mongholiyagha saparymyzdyng sәti týsip, Astanadan Óskemenge jol tarttyq. Búl joly saparymyzgha sebep bolghan - elimizding tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray alystaghy qandastarymyzgha «Núr Otan» partiyasy atynan jiberilgen jana kitaptar, әuenderding jinaghy men filimderdi jetkizu mәselelerin ýilestiru.
Óskemennen Bayan Ólgeyge aptasyna eki ret SKAT әuekompaniyasynyng AN-24 úshaghy qatynaydy. Áyteuir, jolymyz bolyp, ýsh biylet qolymyzgha tiydi. Jýk pen adamgha lyq toly úshaq, әuege zorgha kóterilgendey bolsa da, bir jarym saghat ishinde Altay taularyn asyp, Ólgeyge jetkizdi.
Aymaq basshylyghy әuejayda qarsy alyp, júmys mәselelerining birazyn sol jerde talqylap, qalghanyn jergilikti baspasóz ortalyghynyng jetekshisi, belgili ghalym, aqyn Súraghan Rahmetúlynyng ýiine baryp aqyldastyq. Qysqasy, elden jiberilgen kitaptar men basqa da qúndy dýniyeni Ólgeydegi bir Mәdeny ortalyqta shoghyrlandyrmay, aimaq boyynsha ýlestiruge kelistik.
Shildening ortasynda, kópten kýtken Mongholiyagha saparymyzdyng sәti týsip, Astanadan Óskemenge jol tarttyq. Búl joly saparymyzgha sebep bolghan - elimizding tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray alystaghy qandastarymyzgha «Núr Otan» partiyasy atynan jiberilgen jana kitaptar, әuenderding jinaghy men filimderdi jetkizu mәselelerin ýilestiru.
Óskemennen Bayan Ólgeyge aptasyna eki ret SKAT әuekompaniyasynyng AN-24 úshaghy qatynaydy. Áyteuir, jolymyz bolyp, ýsh biylet qolymyzgha tiydi. Jýk pen adamgha lyq toly úshaq, әuege zorgha kóterilgendey bolsa da, bir jarym saghat ishinde Altay taularyn asyp, Ólgeyge jetkizdi.
Aymaq basshylyghy әuejayda qarsy alyp, júmys mәselelerining birazyn sol jerde talqylap, qalghanyn jergilikti baspasóz ortalyghynyng jetekshisi, belgili ghalym, aqyn Súraghan Rahmetúlynyng ýiine baryp aqyldastyq. Qysqasy, elden jiberilgen kitaptar men basqa da qúndy dýniyeni Ólgeydegi bir Mәdeny ortalyqta shoghyrlandyrmay, aimaq boyynsha ýlestiruge kelistik.
Saparymyzdyng ekinshi maqsaty - aimaqtaghy balbal tastardy foto jәne viydeoapparatqa týsiru. Uaqyt azdyghynan jolgha týni boyy jýrip otyrsaq ta keshke shyghatyn boldyq, sebebi balbaldardyng barlyghy shyghysqa qaray ornalasqan, sondyqtan fotogha týsiruge eng ynghayly uaqyt tanghy saghat 4 pen 9-dyng arasy.
Jolda Úlanqús - qazaqsha Qyzyqayyn eldi mekenine kirip, kóligimizge janarmay qúiyp aldyq.
Jol boyy, bizdi ertip kele jatqan Janarbek Aqybiyúly jergilikti jerge qatysty týrli anyz-әngimelermen, qyzyqty hikayalardy aityp, diktofonymyz tynymsyz 5-6 saghat jazyp keldi. Sonyng arqasynda joldyng auyrlyghyn da, týrli qauipti kedergilerdi de sezbey, týngi 3-te Jebet Qayyrqan degen jerge jettik. Aldyn ala jinaghan derekke sәikes búl jerde ýsh balbal tas bar kórinedi.
Tanghy 5-te Janarbek ekuimiz túryp alyp, Aqqol ózenin keship, әlgi tastardy suretke týsire bastadyq.
Balbaldar negizi jaqsy saqtalghan eken. Manayda auyl da, jayylghan mal da kórinbeydi, mýmkin sonyng arqasynda da shyghar.
Al myna tas - tipti ózgeshe kórindi. Eng aldymen, ónimen. Basqa balbaldargha qaraghanda qaratastan jasalghan eken.
Myna suretti Feysbukke ilgenimde, astyna bylay dep jazdym: Kóktýrikting qasyndaghy kókbóri. Janarbek belgili blogshy, laqap aty - Kókbóri.
Tastardy týsirip bolyp, endi jinalyp jatqan sәtte Janarbek qarsy taudyng etegindegi tastaghy suretterdi qarap qaytayyq degen úsynys jasady. Sóitip, "mine ghana túr" degen jerine 7 shaqyrymday jayau órmeledik. Biraq, esesine shynymen de tanqaldyratynday tastaghy ejelgi suretshilerding gallereyasyna keziktik.
Mysaly, myna bir jarym metrdey tastaghy alyp suret.
Nemese qodastyng sureti.
Aybalta ústaghan jauynger
Attardyng әsemdelgeni de anghartty bizdi.
Janarbek ekeuimiz tastaghy suretterdi sartyldata kelip týsire bastadyq.
Myna búghynyng sureti erekshe әdemi bolghany bir bólek, ekinshi jaghynan mazmúny da kýrdeli - aldynda shauyp bara jatqan ya iyt, ya qasqyr, jәne sadaq tartyp, kózdep túrghan anshynyng beynesi.
Óz basym, meni erekshe tanqaldyrghan suret - búl barystyng sureti.
Barystyng taueshkilermen birge taghy bir sureti.
Shiybóri
Jebet Qayyrhan teniz dengeyinen 3600 metr joghary ornalasqan. Búl jerde tórt memleketting shekarasy qiylysady - Mongholiya, Qazaqstan, Qytay jәne Resey.
Tastaghy suretterdi tamashalap jýrip, uaqyttyng da tez ótkenin bayqamay qalyppyz. Lagerige qaytyp kelip, búlaqtaghy sumen shәidi qaynatyp alyp, tanghy asymyzdy iship, qayta jolgha shyqtyq.
Taudyng arasynda sputnik baylanysynyng ózi de dúrys ústamaydy. Erkin Saylauúly sputnik telefonynyng antennasyn Ýndi múhitynyng baghytyn aulap baylanys qúrmaqshy.
Kýndiz jýrisimiz jyldam - eki saghattyng ishinde Qara jamaty degen jerdegi balbalgha da jettik.
Mening maqsatym - taltýske deyin fotoapparatqa týsirip ýlgeru.
Búl tastyng ereksheligi - balbaldyng ýstindegi suretter
Biraq qayqayghan múrty men saqalynyng ózi de erekshe
Ekspedisiya mýsheleri
Qara jamatydan birden Ólgeyge qaytyp oraldyq. Aymaq basshylyghymen kezdesuden basqa Sәrsen Amanjolov atyndaghy Shyghys Qazaqstan uniyversiytetining Bayan Ólgeydegi filialynyng qyzmetkerlerimen kezdesu, jergilikti radiogha súhbat beru josparlanghan bolatyn.
Ólgeyde әr kelgen sayyn Súreke aulasyna kiyiz ýy tigip qarsy alady, búl joly da sol ýide jattyq. Búryn kelgende angharmay, tek osy rette ghana ilingen týskiyizderge kózim týsti.
Súrastyrsaq, onyng barlyghyn jengemiz Raushan Bazarhanqyzy óz qolymen jasaghan eken.
Qaytar kýni Súrekeng bir anshynyng ýiine aparmaq bolyp edi, biraq aqsaqaldy keziktire almadyq. Jazydaghy suret eriksiz ózine nazar audartty.
Aulada - ýishikte qasqyrdyng bóltirigi, janynda býrkit.
Ýlkeygesin, qasqyrdy atyp terisin alady nemese býrkitshiler jarysy kezinde býrkitin salady.
Qasymyzdaghy Ánuar aqyn birden - "ajaly men jemi qatar jatyr eken" dep diktofonyna dauystap ertengi jol kýndeligine týrtip qoydy.
Sondyqtan, búl shaghyn fotoreportaj biylghy Mongholiyagha saparymyzdyng tek shaghyn surettemesi ghana, amandyq bolsa, tolyq núsqasyn juyrda bir basylymdarda jariyalaymyz.