Senbi, 23 Qarasha 2024
2653 0 pikir 21 Tamyz, 2019 saghat 14:22

Jas ana memlekettik “Enbek” baghdarlamasynyng ayasynda óz kәsibin ashty

Qazir elimizde kәsipkerlikpen ainalysugha jan-jaqty jaghdaylar jasalghan. Búl – Elbasy, Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng bes әleumettik bastamasynyng tórtinshi baghytynda aiqyn aitylghan bolatyn. Osy baghyt negizinde qazir kәsipkerlikpen ainalysatyn әielderding sany artqan.

Jalpy, býgingi tanda qoghamnyng әr salasynda nәzik jandylardyng ýlesi artyp kele jatqany ras. Mәselen, elimizdegi eng irgeli “NúrOtan” sayasy partiyasynyng 56 % in әiel adamdar qúraydy. Al, jalpy basshylyq qyzmette jýrgen әr saladaghy nәzik jandylardyng ýlesi jyl ótken sayyn artyp keledi. Mәselen, býginde memleketke alaqan jaymay, óz kәsibin dóngeletip jýrgen әielder barshylyq. Nәzik jandylar ýshin mektepke deyingi bilim beru salasy, meyramhana biznesi taghy basqa salalar óz kәsibin jýrgizuge qolayly eken.

Sol salalardyng birin óz kәsibine ainaldyrghandardyng biri – Ásel Rahymjanova. Ol birinshiden jas ana. Balalaryn tәrbiyeley jýrip, óz kәsibin dóngeletip otyr. Alayda, ol kәsip jolynda sol salanyng barlyq qiyndyghyn kórgen dep aitugha bolady. Kәsipkerlikting әr salasynda baghyn synap kórgen onyng eng songhy jobasy – Ekibastúz qalasyndaghy arnayy maqsatta ashylghan mektepke deyingi bilim beru mekemesi bolatyn.

Áselding aituynsha, onyng balabaqshasynyng memlekettik balabaqshalardan  ereksheligi – onda ýsh jasqa deyingi býldirshinder qabyldanatyn kórinedi.

-Bizding balabaqshagha bir jas eki aidan bastap ýsh jasqa deyingi býldirshinder qabyldanady. Búl jastaghy býldirshinderdi memlekettik balabaqshalar qabyldamaydy, al ata-analar júmys isteui kerek. Onyng ýstine, men túratyn eldi mekende tek bir ghana memlekettik balabaqsha bar, al oghan balasyn ornalastyru ýshin ata-analar úzyn-sonar kezekke túrugha mәjbýr, – deydi Áselding ózi.

Ayta keteyik, Ásel siyaqty óz kәsibin dóngeletemin degen jandar ýshin memleket tarapynan arnayy “Enbek” baghdarlamasy iske qosylghan bolatyn. Atalghan baghdarlama – jeke kәsibin bastap, jan-jaqty damytamyn degen jandar ýshin tiyimdi nesie algha mýmkindik beredi. Sonday-aq, atalghan jobany iske asyru barysynda tiyisti qújattardy da dayyndaugha kómek beriledi.
Al, Ásel búl baghdarlama turaly alghash estigen son, baghdarlama turaly baghyt-baghdar alyp, óz baghyn synap kórudi úigharghan. Óitkeni, atalghan baghdarlamada jeke kәsipkerler ýshin atalghan nesiyeni bankterdegidey emes, payyzy tómen mólsherlememen tóleuge bolatynyn bilgen. Sóitip, baghyn synap kóredi.

Ayta keteyik, búl nesie boyynsha berilgen qaryzdyng negizgi maqsaty – kәsipkerlik jobalaryn iske syru ýshin jeke kәsipkerlerding bizneske qajetti jabdyqtaryn satyp alua negizdeu bolyp tabylady.

Al, Ásel de osy memlekettik “Enbek” baghdarlamasynyng negizinde ekinshi baghyty boyynsha 7 million tenge kóleminde nesie alghan.

– Búl mektepke deyingi bilim beru mekemesi osy jyldyng qantar aiynan bastap júmysyn bastaghan bolatyn.Resmy ashyluynan búryn, men balalargha qajetti jihazdar, tósek-oryn men oiygshyqtar alyp,ýi-jaydy jabdyqtadym. Múnyng barlyghy da memleketten alghan nesiyening arqasynda jýzege asty, - deydi kәsipkerding ózi.

Sonymen qatar, memleketting “Enbek” baghdarlamasy arqyly 505 myng tengege deyingi mólsherde grant alugha da mýmkindikter qarastyrylghan. Múnday memlekettik grantqa negizinen “Bastau-Biznes” jobasy boyynsha nemese memlekettik baghdarlamanyng birinshi baghyty negizinde oqudan ótken azamattar ýmitker bola alady.

Al, kәsibining nәsibin kórip otyrghan Ásel óz isin endi bastap jatqan kәsipkerlerge bastapqyda nesie shyqpasa da alghan baghyttan qaytpaugha kenes beredi:
-Óz isin janadan ashyp jatqan kәsipkerlerge ә degennen nesie shyqpasa da, tauy shaghylmauy kerek ekenin aitqym keledi. Men grant alu konkursyna eki ret baq synap, ekeuinde de mýmkindigimdi jiberip aldym. Sonda da salym sugha ketken joq. Baghymdy taghy bir mәrte synap kórdim, tyrystym, nәtiyjesinde tiyimdi nesie alu mýmkindigine ie boldym, – deydi ol.

Al, qazirgi kezende Ásel jobalyq quaty 50 balagha arnalghan «Sәby city» balabaqshasyn ashyp, atalghan mekeme Ekibastúz túrghyndarynyng arasynda zor súranysqa ie bolghan. Kәsipker keleshekte de  tabys kózine ainalghan búl jobany jandandyrudy, eng bastysy, qala túrghyndary ýshin paydaly da tiyimdi isting auqymyn keneytudi josparlap otyrghan kórinedi.

Ayta keteyik, býgingi tanda kәsipkerlik salasynda әielderding belsendiligi artyp keledi. Mәselen, osy jyldyng basynda kәsipkerlikti damytugha qatysushylardyng 21% in әielder qúraghan. Yaghni, 3033 әiel óz kәsibin bastau ýshin shaghyn nesie alghan. Olardyng eki myngha juyghy túnghysh ret jeke kәsibin bastady.

Al, jogharydaghy keyipker mysalgha keltirip otyrghan “Bastau-Biznes” jobasynyng negizinde ótken jyly 28,3 myng adam biznesting alghashqy dәristerin alghan. Olardyng arasynan 19,4 myng qatysushy biznes-jobalaryn sәtti qorghasa, 7,7 myng adam jeke kәsibin ashu ýshin shaghyn nesie alghan. Al, atalghan joba Atameken Últtyq kәsipkerler palatasymen birlese jýzege asyrylghan.

El ekonomikasyna serpin berer múnday irgeli ister aldaghy uaqytta da óz jalghasyn tappaq. Al, múnday iri jobalardaghy әiel adamdardyng ýlesi endigi kezekte qarqyn almasa bәsendemek emes. Sebebi, býgingi kezeng – bireuge alaqan jayyp, kómektes dep otyratyn kez emes.Múny әr adam týsinedi. Sondyqtan da nәzik jandylardyng er eadamdarmen iyq tirese jýrip, osynday batyl qadamdargha baruy kónil quantady. Sәikesinshe, múnday bastamalardy memlekette barynsha qoldap, jan-jaqty kómek berude. Memleketten alghan shaghyn nesiyening nәtiyjesinde, ýide otyryp kәsibin dóngeletip otyghan әielder qanshama.

Al, múnday irgeli ister aldaghy uaqytta da jalghasyn taba bermek. Sebebi, tәuelsizdik alghashqy jyldardan beri Elbasy Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng qoghamdaghy әiel adamdardy qoghamnyng әr salasynda qoldau bildiru ýshin genderlik sayasat tújyrymdamasyn qabyldaghan bolatyn. Elbasynyng osy sayasy sheshimi býginde ong nәtiyjesin berip otyr. Yaghni, kәsipkerlik deytin tәuekeli mol salada er adamdarmen iyq tirestire nәzik jandylar da óz ornyn oiyp túryp aluda. Búl damudyng danghyl jolyna týsken memleketimiz ýshin ýlken jetistik dep bilemiz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5449