Maqalamdy qazaqtyng kórnekti jazushysy Iliyas Esenberlinning myna sózimen bastaghandy jón kórdim: «Halqymnyng qiyn da erlikke toly tarihyn suretteu mindeti ómirimning mәnine ainaldy. Elimning ótkenin әngimeleu ómirimning basty maqsaty boldy. Memlekettik jәne últtyq tútastyqtyng ómirshendigi men ony saqtap qalu ýshin bolghan kýres turaly shynayy tarihty kórsetu. «Kóshpendilerde» jәne «Altyn Orda» trilogiyasynda men osy turaly aitqym keldi».

Altyn Orda tónireginde últtyq tarihymyzda qazir bolyp otyrghan ózgeristerdi týsinu ýshin ótken kýndi bir sholyp shyghu qajet.

Tónkeriske deyingi tarihshy ataulynyng barlyghy qazaqtardy Altyn Ordanyng múrageri dep tanydy. Mәselen, Shoqan Uәlihanov qazaqtar ózderin Altyn Orda halqynyng úrpaghy dep sanaytynyn jazdy. Dәl osy ghylymy konsensus Qazan tónkerisinen keyin de 20 jyl boyy saqtaldy.

1937 jyly B.D. Grekov pen A. Yakubovskiyding ghylymy monografiyasy jaryq kórgen song bәri de týbirinen ózgere bastady. Boris Dmitriyevich Grekov sonyng az-aq aldynda SSSR Ghylym akademiyasynyng akademiygi bolghan edi, al artynsha Stalin syilyghyn aldy. Onyng sózi Qazaqstan tarih ghylymyna aitylghan resmy ýkimge ainaldy da qaldy: Qazaq handyghy «Altyn Orda múragerlerinin» qúramynan resmy týrde shygharyldy. 1937 jylghy repressiyadan keyin tarihshy atauly ýreymen ómir sýrdi. 1937 jyly atylyp ketken Sanjar Asfendiyarovtyng ólimi Qazaqstannyng tarihshylarynyng kóz aldynan ketpey qoydy. «1937 jyldyn  29 qyrkýieginde «Kazahstanskaya pravda» Qazaq marksizm-leninizm instituty studentterining «Tarihshy atyn jamylghan japon shpiony» atty maqalasyn jariyalady. Onda Sanjar Asfandiyarovqa «handardy maqtap, qazaq halqynyng tarihyna qiyanat jasady» degen aiyp taghyldy.

Qazaqstannyng tarihshylary men iydeologtary partiyanyng jana ústanymyna beyimdelumen birge, «Altyn orda múrasynyn» júrnaghyn bolsa da saqtap qalugha tyrysty. Qazaq aqyn-jazushylary, tarihshylarynyng barlyghy Altyn orda knyazi Edigeni Qazaq tarihynyng basty últtyq batyrlarynyng biri dep jyrlay bastady.

1940-jyldary qazaq jazushysy, әdebiyettanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory Qajym Júmaliyev Edige piesasyn qoydy. Onyng 1942 jyly jaryq kórgen «Qazaq әdebiyeti» kitabynda (orta mektepterding 8-synybyna arnalghan oqulyq)  Edige Qazaq halqynyng negizgi batyrlarynyng biri delingen. Sәbit Múqanov sol 1942 jyly shyqqan «XVIII — XIX ghgh. qazaq әdebiyeti tarihynyng ocherkteri» kitabynda: «Tughan halqynyng tәuelsizdigi ýshin kýres Edige syndy tarihy batyrlardy dýniyege әkeldi», — dep jazdy. Yaghni, Sәbit Múqanov qazaq batyrlarynyng arasynan birinshi oryndy Edigege berdi. Odan әri jazady: «Mongholdyng Shyghys pen Orta Aziyany týgel biylegen Shynghys hany qaytys bolghan son, túnghysh úly Edil jaghasynda «Altyn Orda» memleketining negizin qalady. Memleket 300 jyl boyy dәuirledi. Ony basqarugha, qorghaugha Edige, Qobylandy, Shora, Syrym, Mamay, Qaztughan, Shalkiyiz syndy qazaq batyrlary da atsalysyp, danqqa ie boldy. Osynau tarihy túlghalardyng jerin syrtqy jaudan qorghaghan halyq batyrlary retinde tarihta aty qaldy». Osy jerde jazushy Edigeni qazaqtyng batyry dep ashyq-ayqyn jazyp túr.

1943 jyly shyqqan «Qazaq SSR tarihynyn» avtorlary da Edigeni Qazaqstannyng orta ghasyrlar tarihyndaghy basty qaharmandardyng biri dep sanady. 1945 jyly Qazaqstan Kommunistik partiyasy Ortalyq komiytetining ekinshi hatshysy Júmabay Shayahmetov «Qazaq SSR tarihy» kitabynyng ekinshi basyluyn әzirleu turaly» qaulynyng jobasy talqylanghan kezde «Edige qazaq arasynda kópshilik tanidy, balalaryna Edige dep at qoyyp jýr, qarttar da balasyn Edige dep madaqtaydy», — dedi.

1944 jyly Álkey Marghúlan Edigening ómirine arnalghan «Ertegidegi Edige men tarihtaghy Edige» ghylymy monografiyasyn jazyp  shyqty. Qazir osy kitaptyng birde-bir núsqasy saqtalmaghan. Búghan eki týrli túspal bar. Birinde osy kitapta Edige beynesin úlyqtaghany ýshin Álkey Marghúlannyng ózi qudalana bastady, sondyqtan repressiyagha úshyraudan qorqyp, kitaptyng býkil taralymyn óz qolymen joydy degen joramal aitylsa, ekinshisinde kenesting qúqyq qorghau organdary Edige jayyndaghy kitaptyng bәrin joydy dep aitylady. Ár múnyng negizi bar siyaqtanady. Edige tóniregindegi osy oqighadan keyin Álkey Marghúlan Altyn Orda jәne qazaq auyz әdebiyetin zertteuden qauipsizdeu arheologiya salasyna ketip qútyldy. Álkey Marghúlan qudalanugha deyin-aq Edige turaly: «Edige — Altyn Orda dәuirindegi eng erekshe túlghalardyng biri. Edige býkil ómirin Otanyna arnaghan. Sondyqtan onyng esimi qansha ghasyr ótse de, úmytylmay keledi», — dep jazghan bolatyn.

Biraq ortalyqtyng qyspaqqa aluymen Edigeni zertteuge tyiym salynyp, onyng beynesi «Qazaq halqynyng ata-babalarynyng esimderi tizbeginen» syzyp tastaldy.

1944 jyly BKP (b) OK 1944 jylghy 9 tamyzdaghy «Tatar partiya úiymynda búqaralyq sayasy jәne iydeologiyalyq júmystardyng jay-kýii jәne ony jaqsartu sharalary» qaulysynda berilgen Edige turaly epostyng handyq-feodaldyq mәni turaly núsqau shyghardy. Sodan keyin SSSR-de Altyn ordanyng tarihyn zerttegen ghalymdar da, Edigening ómirin zerttegender de qudalana bastady. Sol tústa «Institut «Edige» eposynda SSSR halyqtarynyng barlyghyna jat últtyq iydeyalar (orys halqyn jek kórushilik jәne oghan qarsy kýres, býkil Deshti Qypshaq dalasyndaghy tatar taypalarynyng basyn qosu iydeyasy) aitylghanyn eskermegen» degen oilar aityldy. Altyn Ordany zertteushiler «Edige» eposy pantýrkizm jәne últshyldyq iydeyalaryna toly», búl «halyqtyng emes, handar men feodaldardyng eposy» dep aiyptaldy.

Osylaysha, kenestik kezende 1944 jyldan bastap Altyn Ordany zertteuge tyiym salynyp, Altyn Orda atauynyng ózi jek kórinishti etildi. Qazaqstannyng resmy tarih ghylymynda Altyn Orda «qazaqtardyng ata-babalarynyng (qypshaqtar) jerin jaulap alghan jat memleketke» ainaldy.

Keyinirekte, Altyn Orda taqyrybyn zerttegeni ýshin qazaqtyng birtuar ghalymy Qanysh Imantayúly Sәtbaev ta japa shekti. Ghalym Edige eposyn zerttegeni ýshin qudalandy. Sonyng saldarynan Qanysh Sәtbaev 1951 jyly Qazaqstan KP (b) OK hatshysy J. Shayahmetovke, BKP (b) OK hatshysy M.A. Suslovqa «ókinishke toly hattar» jazyp jýrip, respublika jәne býkilodaq biyligining aldynda aqtaluyna tura keldi.

Osylaysha, 1950-jyldary kenester biyligi «Altyn Orda» konseptisine týbegeyli jat tanbasyn basyp, «Qazaqstannyng últtyq tarihynan» shygharyp tastady. 1980-jyldary jylymyq kezeng qylang bere bastady. 1983 jyly Iliyas Esenberlin «Altyn Orda» trilogiyasyn ayaqtady. Jazushy osy shygharmasynda Altyn Ordany Qazaq handyghynyng atasy retinde surettedi. Alayda kenestik senzuranyng búrynghy ekpinine baylanysty, qalamgerding osy tuyndysy «Kóshpendilerge» qaraghanda qazaq oqyrmanynyng arasynda aitarlyqtay tanymal bola qoyghan joq. Sonda da Iliyas Esenberlin Altyn Ordany jekkórinishti qylghan búrynghy kózqarasqa batyl qarsy bardy. Jazushynyng osynau batyl qimyly basyna bәle boluy da mýmkin edi. Biraq kitap o basta qazaq tilinde jazylghandyqtan, onyng ýstine kenes sayasy jýiesining birtindep jiby bastauynyng arqasynda Iliya Esenberlin aman qaldy.

Sonymen qatar Qazaqstannyng kórnekti tarihshysy Veniamin Yudin de Altyn Ordany ghylymy túrghyda «aqtaugha» qol jetkize bastap edi. Onyng 1983 jyly az taralymmen shygharghan birneshe ghylymy maqalasy Altyn Ordany zertteuding jana konsepsiyasyna negiz boldy. Dәl osy konsepsiya Qazaqstanda qazir de basshylyqqa alynady. Ókinishke qaray, Veniamin Petrovich Yudinning ólimi onyng iydeyalaryna balta shapty. Degenmen, onyng júmystary jayly aitylghan pikirler arqyly, ghalymnyng konsepsiyasy uaqyt tezinen ótip, 2010-jyldardyng basynda moyyndala bastady.

Týiindey kele, kenestik kezende, 1937 jyldan bastap «Altyn Orda múrasy» «últtyq tarihtan» júlyp alyndy deuge bolady. 1944 jyly sol prosess ayaqtaldy. Sodan 1980-jyldargha deyin «Altyn Orda» konseptisine qatang tyiym salyndy. 1983 jyly jazushylar da (Iliyas Esenberliyn), ghalymdar da (Veniamin Yudiyn) Altyn Ordany aqtaugha kiristi. Altyn Ordany aqtau ýderisine 2013-2014 jyldary Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev pen Múrat Múhanbetqazyúly Tәjin «Qazaq handyghy Altyn Ordanyng zandy múragerlerining biri» degen bekem tezisti aituy nýkte qoydy. Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng 2019 jylghy Joldauy «Qazaqstannyng últtyq tarihynyn» jana paradigmasyn qalyptastyrugha tyng serpin bere otyryp, osy taqyryptyng ózektiligin arttyra týsti.

Jaqsylyq Sәbitov

Túnghysh Preziydent Qory janyndaghy ÁESY sarapshysy

Abai.kz