Til ajaly
Avtor turaly qysqasha týsinik. D.Kristal 1987 jyly «Tilderding Kembridj ensiklopediyasyn», 1995 jyly «Aghylshyn tilining Kembridj ensiklopediyasyn» shygharghan. 1997 jyly «Aghylshyn tili - әlemdik til» degen enbegi jaryq kórdi.
D.Kristal - jazushy, jurnalist, lektor, professor, Britaniyanyng Uels aimaghynyng azamaty, onyng tól tili de joyylyp bara jatqan tilder sanatyna jatady.
Búl - atalmysh kitaptyng «Ana tili» gazetinde (18.11.04) jariyalanghan núsqasynan ýzindi.
... Álemde 6000-nan astam til bolsa, solardyng 600-ne ghana joyylu qaupi tónbeydi eken (2700 - negizgi til, 4000-gha juyghy - sol tilderding dialektisi). Keybir boljamdar boyynsha XXI ghasyrdyng ayaghyna taman ýrkerdey top - negizgi tilder ghana qalyp, qalghandary joyylyp ketpek.
... Birde-bir adam sóilemeytin til ólgen til bolyp sanalady. 1990 jyldardyng ortasynda Kamerun degen elding Adamaviya ólkesinde mynaday oqigha boldy. Ony Angliyanyng qater tóngen tilder qorynyng mýshesi Brus Kondeli әngimelep berdi. Onyng aituynsha, 1995 jyly qarashanyng 5-i kýni Mombila audanynda kasaba tilinde sóileytin eng songhy Bogon esimdi azamat dýniyeden ótken. Qarashanyng 4-i kýni kasaba tili tiri bolsa, qarashanyng 5-i kýni ol til óldi.
Avtor turaly qysqasha týsinik. D.Kristal 1987 jyly «Tilderding Kembridj ensiklopediyasyn», 1995 jyly «Aghylshyn tilining Kembridj ensiklopediyasyn» shygharghan. 1997 jyly «Aghylshyn tili - әlemdik til» degen enbegi jaryq kórdi.
D.Kristal - jazushy, jurnalist, lektor, professor, Britaniyanyng Uels aimaghynyng azamaty, onyng tól tili de joyylyp bara jatqan tilder sanatyna jatady.
Búl - atalmysh kitaptyng «Ana tili» gazetinde (18.11.04) jariyalanghan núsqasynan ýzindi.
... Álemde 6000-nan astam til bolsa, solardyng 600-ne ghana joyylu qaupi tónbeydi eken (2700 - negizgi til, 4000-gha juyghy - sol tilderding dialektisi). Keybir boljamdar boyynsha XXI ghasyrdyng ayaghyna taman ýrkerdey top - negizgi tilder ghana qalyp, qalghandary joyylyp ketpek.
... Birde-bir adam sóilemeytin til ólgen til bolyp sanalady. 1990 jyldardyng ortasynda Kamerun degen elding Adamaviya ólkesinde mynaday oqigha boldy. Ony Angliyanyng qater tóngen tilder qorynyng mýshesi Brus Kondeli әngimelep berdi. Onyng aituynsha, 1995 jyly qarashanyng 5-i kýni Mombila audanynda kasaba tilinde sóileytin eng songhy Bogon esimdi azamat dýniyeden ótken. Qarashanyng 4-i kýni kasaba tili tiri bolsa, qarashanyng 5-i kýni ol til óldi.
Qater tóngen tilder qorynyn Angliyanyng Edinburg qalasynda ótken II konferensiyasynda (1998 jyl) Ole Stiv Andersen degen lingvist 1992 jyly qarashanyng 8-inde Batys Kavkazdaghy obuh tilinde sóilegen eng songhy adam Teflik Esensh dýnie salghanda, obuh tili de birge ólgenin aitady. Tilshi obuh tilin jazyp alugha 2-aq saghat ýlgermey qalypty. Sebebi, ol sol auylgha jetkende Teflik eki saghat búryn dýniyeden ótip ketken eken. Sonymen siz óz tilinizding eng songhy ókili, yaghny sóileushisi bolsanyz, onda tiliniz óldi dep eseptey beriniz.
... 1980 jylghy esep boyynsha, tiri tilderding sany 6000-men 7000-nyng aralyghynda. 1992 jyly shyqqan halyqaralyq lingvistikalyq ensiklopediyanyng mәlimetine sensek, 6300 tiri til bar dep jazylghan. «Álem tilderining jartysy óledi» degen tújyrym dúrys bolsa, ol - 3000 tilding ajaly degen sóz.
Tildi ajal auzynda dep qay kezde aitugha bolady? Sol tilde sóileytin jas úrpaq odan bezingen kezde. «Al ony ólimnen saqtau ýshin neshe adam ol tilde sóileui kerek?» degen saualgha, tipti 500 adam sóilese de, ol tildi ajal auzynan aman alyp qalugha bolady dep jauap bergen bolar edim.
«Qay tilde qansha adam sóileydi?» degen kestege nazar salyp kórelik.
Álemde 100 millionnan astam sóileushisi bar 8 iri til bar. Olar - qytay, ispan, aghylshyn, bengal, hindi, portugal, orys, japon tilderi. Osy 8 tilde 2 milliard 400 million adam sóileydi. Alayda osy 8 tilding qataryna 12 tildi qosyp, 20 tildi «iri til» dep atasa, sol 20 tilde býginde 3 milliard 200 million adam sóileydi eken. Yaghni, jer betindegi halyqtyng jartysynan kóbi.
Býginde jer betindegi «tiri tilderdin» 4 payyzynda әlem halyqtarynyng 96 payyzy sóileydi eken. Sóileushileri 10000-nan aspaytyn tilderding sany 6000 bolsa, onyng jartysynyng 1000-nan aspaytyn ghana sóileushisi bar. Mәselen, 500 tilding әrqaysysynyng nebәri 100 adamnan, 1500 tilding sóileushisi 1000 adamnan az. Sóileushisi 10000-gha jetpeytin tilder - 3340 eken.
20000 sóileushisi ghana qalghan tilderdi qater tóngen tilder dep atasaq, dәl qazir әlemning 4000 tiline tikeley qara búlt ýiirilip túr. Sonyng ishindegi 51 tilde tek bir-bir adam ghana sóileydi.
Onyng 28-i - Avstraliyada, 8-i - Amerikada, 3-eui - Ontýstik Amerikada, 3-eui - Afrikada, 6-uy - Aziyada, 3-eui Tynyq múhit araldarynda eken.
Lingvist Maykl Kraustyng pikirinshe, adamzat tilining 90%-y óledi. Álemde 600 til qalady. Al osy ghasyrda tilderding 50%-y ghana qalmaq. 3000 til ómir sýruin jalghastyrady. Onyng aituynsha, 100 jylda 1200 ay bolsa, әr aida 2 til óledi eken. Kraus: «Soltýstik Amerikada 187 jergilikti til bar. Sol 187 tilding bәrine qazir aghylshyn tili qauip tóndirude. Yaghny olar joyylghaly túr» deydi.
Joyylu qaupi tóngen tilderdi Kraus 5 sanatqa bóledi. Birinshisi, qauip tóne bastaghan tilder. Olar әleumettik jәne ekonomikalyq túrghydan qajetsiz dep tabylghan, ýlken tilderding qyspaghyna týsken tilder. Basty belgisi - aldymen búl tilderde sóileytin jastar azaya bastaydy.
Ekinshisi, qauip-qater tóngen tilder. Búl halyqtyng jas úrpaghy óz tilinde sóilegisi kelmese, onda oghan qater tóndi dep eseptey beriniz.
Ýshinshisi, qater tym tóngen tilder. Búl tilde jaqsy sóileytinder - jasy eluden asqandar.
Tórtinshisi, óle bastaghan tilder. Búl tilde tek qartayghan adamdar sóileydi.
Besinshisi, joyylghan tilder. Búl sol tilde sóileytin birde-bir adam qalmaghan til.
...Álemdegi 5 myng tiri tilding ay sayyn 2-eui óledi.
Qauip qaydan deme...
Oylaudyng ózi qorqynyshty
Álemdegi tilderding damu prosesin qadaghalap otyratyn Halyqaralyq tilder instituty ýstimizdegi ghasyrda dýnie jýzindegi tilderding 90 prosenti baqilyq bolady dep boljam jasapty. Derekterinde dýnie jýzi boyynsha býginde 6 myng tilding taghdyry qalt-qúlt etip túrsa, jyl sayyn 10 tilding óli tilge ainaluy dәstýrge úlasypty.
Jaghrafiyalyq jaghdayyna baylanysty jiktep aitatyn bolsaq, Europanyng ózinde 123 tilding 9-yna qúryp ketu qaupi tónse, 26-sy shalajansar, 38-i meshel kýide bolsa, Ontýstik Aziyada 700 tilding 40-y ghana aman-sau qalu mýmkindigine iye. Al Soltýstik Shyghys Aziyada 47 tilding tek 6-y orys tilining qyspaghyna tótep berer halde bolsa, 20-sy janazasyn kýtip otyr. Qalghan 21-i aiyqpas dert ýstinde. Al Orta Aziyanyn, onyng ishinde óz ana tilimizding hal-jaghdayynyng mәz emestigi ózimizge ayan.
Múnday keseldin, negizinen, otarlau sayasatynyng saldarynan tuyndaytyndyghy belgili. Tarih betin paraqtasaq, XVIII ghasyrdan beri Avstraliya qúrlyghynda 250 tilding 20-sy ghana qalghan. XVI ghasyrda Braziliyany Portugaliya jaulap alghaly 540 til joyylyp ketken...
Aghylshyn tili kompiuterlik, elektrondyq baylanys jýiesi damyghan uaqytynda әlemge keng qanat jayyp, alys-beris, qarym-qatynas úlghayghan zamanda ensesin kótermek bolghan tilderge qiyndyq tughyzuda. Tipti Internet jýiesinde qoldanylmaytyn tilderdi óli tilder qataryna qosyp ta qoyghan.
Sonymen birge til sayasatyn mәjbýrlikten nemese qabiletsizdikten dúrys jýrgize almau saldarynan birneshe tilder ózara bәseke kezinde ózge bir tilding jergilikti tilderge ýstemdik jasauy ekinshi nemese ýshinshi tilderding joyylyp ketuine sebepker bolady. Mysaly, 1600 tuys tilder ókilderi túrghan Ýndistanda memlekettik til hindy men aghylshyn tilderi. Eger kezinde Ýndistandaghy tuys tilder ózara talas-tartysqa týspey, arab elderi sekildi birigip, til sayasatyn dúrys qolgha alghan bolsa, býgingidey aghylshyn tiline ýstemdik bolmas edi. Aghylshyn tilining esikten úrlana kirip, tórden oryn aluyna kishi-gshirim tilder ghana emes, taralymy jaghynan tynysy keng tilderding ózi alandaushylyq tanytuda. Fransiyanyng ózi arab elderi sekildi fransuz tilinde sóileytin 50-dey eldi biriktirip, osy tilde sóileushilerding sanyn 500 milliongha jetkizgenimen әlemdegi dengeyin әren-әreng ústap otyr.
«Bólinip, bórige jem bolmayyq» degen niyetpen 1992 jyly týrki tildes elderding týrki tilderin qorghau assambleyasy ótti. Búl basqosu jalpy týrik elderining mýddesin qorghaghanymen, jekelegen tilderding mýddesin qorghay almaydy. Osyghan oray dýiim týrki halqyna ortaq til oilap shygharayyq degen úsynystar da bolypty. Áriyne, búl - jýzege aspaytyn úsynys. Demek, óz tilimizdi aman-esen alyp qalu ózimizding ghana qolymyzda.
Qazaqta «Kósh jýre týzeledi» degen sóz bar. Eger biz otarshyl tilder ýstemdigine tótep berip, internet jýiesine tilimizdi qosyp, zaman aghymyna, zaman kóshine qosyla alsaq, kóshpen birge jýrip, bәlkim, týzelip te keter edik. Ázirge asyqpaghan arbamen qoyan quyp jetetin zaman emes ekendigin eskerip, til sayasatyn naqty qolgha alyp, jýrisimizdi jyldamdatpasaq, әlipting arty nege ainalatyndyghyn oilaudyng ózi qorqynyshty.
(«ngNESKO jarshysy» jurnalynan).
Dayyndaghan Sergek Ersayyn
«Abay-aqparat»