Jýrekte qayrat bolmasa, Úiyqtaghan oidy kim týrtpek?
Aqylgha sәule qonbasa, Hayuansha jýrip kýneltpek.

Abay

Asan qayghy jelmayasymen jeti týnde de toqtamay qazaq ýshin «jer úiyq» izdese, Abay qazaq ýshin qolynan qalamyn esh tastamay kýndiz-týn oy ýstinde tolghatyp «últ baqytyn» izdeuden esh sharshamaghan, óz qiyalyndaghy kemel qazaqty ansaghan anyz túlgha.

Abay qúba shólden su tauyp qatalaghan tuystaryn, óz qazaghyn sol «baqyt suyna» shaqyraghan jangha úqsaydy. Alayda ainalasy, sol qamqor jýrekti týsinuge shamasy jetpeydi... Abaydyng «Mynmen jalghyz alystym...., Qayran sózim qor boldy-au..., Qaranghy qazaq dalasy..., Men ólip qalghan siyaqtymyn...., Men bir júmbaq adammyn..., Ishim tolghan u men órt..., Múndasargha kisi joq sózdi úgharlyq..., Saudasy – ar men imany» - dep últynyng baqyty ýshin ózin qoyargha jer tappaydy. Qanday adam baqytty bolady? Oishyl qiyaldan kemel adam jasaydy, sol kemeldikke qazaqty, tipti adamzatty shyqyrady.... «Jýrekte qayrat bolmasa, Úiyqtaghan oidy kim týrtpek? Aqylgha sәule qonbasa, Hayuansha jýrip kýneltpek». Abaydyng aqyldyng ýstine qondyrghaly jýrgeni qanday sәule?!!! Patsha qúday, syiyndym tura basta Ózine dep Abay sózin bastaydy. «Bizdi joqtan barghyp jaratqan Allanyng kitaby Qúrandy shyn týsinip, Haq payghambar Múhammed(s.gh.u) sýnettin oryndasaq, kórkem minezin, bilimdiligin úghynsaq, shynshyl bolsaq, izgi sóz sóileytin, izgi is isteyin jaqsy adamgha ainalamyz, mine sol adamnyng aqylynyng ýstine sәule qúiylady. Kókirek kózi ashylyp, dana bolady. Solay kemel adam sanatyna jatady»- dep oy qorytady. «Jýrekting kózi ashylsa, Haqtyng týser sәulesi, ishtegi kirdi qashyrsa, adamnnyng hikmet keudesi»- dep ólenmen oy óredi.  Qazaqtyng «kózi soqyrdan kókiregi soqyr jaman, kókirek kózi ashylghan....» - degen sózderining syry osynda. Demek, ózindi Jaratqannyng tyighandarynan shyn tyiylyp, búiyrghandaryn yqylaspen isteseng baqytty bolghanyng deydi Abay. Aqylgha syimas ol Alla. Alla ózgermes, adamzat kýnde ózgerer, Jarlyq berdi Ol sizderge, sózdi úghargha, - dep aqyn tebirene tolghaydy. Búghan jetuding joly jalqaulyqtan, nadandyqtan, zalymdyqtan qútylu. Tereng oigha shomu, kәsip qyp, enbek etu syndy bir-birimen sabaqtas asyl oilardy óleni men qara sózinde kezek-kezek tolghaydy. «Minezderin kórgende qaynaydy qanyn, ashidy janyn», - dep tughan halqyna kýiinedi. Búl qazaqty týzetu ýshin ne asqan bay bolyp ata-anasyn paralap balalaryn oqyugha beru, ne qolynda biylik(zakon tayaghy) bolyp, kýshpen balalaryn ghylymgha beru, - dep keleshek bilimdi qazaqty kóz aldyna elestetedi. Abay keregin týsingen adam alar dep, aq qaghaz ben qara siyany ermek etip jazu stolyna shúqiya otyrady. Bar tirligin toqtatyp, oyau da, úiqyda da halqyn oilaydy...týsinde kóredi....Aqshoqyda aqyn ruhany oy әlemine enedi, biyikke kóteriledi.... «Birindi qazaq biring dos kórmesing isti bәri bos» - dep eldi birlikke shaqyrady. «Tirshilikting nesi sәn, terenge bet qoymasa?» - deydi, mine Abaydyng shyn bolmysy...

Abaydyn  ong qúlaghyna azan shaqyryp, sol qúlaghyna hamat týsirip qoyghan shyn aty Ibrahiym. Adamnyng aty onyng bolmysynan habar beredi. Ákesi, kókesi, әjesi taghy basqa bilgish tuysy atyn qoydy degen kýnning ózinde de adam әuelde Álmisaqta tozang retinde Alla aldynda jaratylghanda aty beriledi. Tek sәby dýniyege kelgende adamdar sol atty izdep tabady. Demek, Abaydyng shyn bolmysy atynan kórinedi. Jalpy, myng jyldyqtarda singen qazaq bolmysyn islamnan bólip qarastyru qanshalyq qatelestirse, Abaydyda islamnan bólek zerdeleu mýlde basqa baghytqa alyp keteri haq. Abay Qúnanbayday agha súltannyng otbasynda dýniyege keldi. «Jeti jarghymen» qarulanghan Abay әkesi últynyng qamyn jegen, din islamdy myqty ústaghan zanghar túlgha ekeni barshagha ayan. Onyng qajygha barghany, odan keyingi taqualyqty tu etken ómirin kóz aldymyzdan az ótkizsek Abaygha jaqynday bastaymyz. IYә, Abay kishkene kezinde Semeydegi Ahmet Riza medresesinde bilim aldy, sol jerde sauatyn ashyp arab, parsy bildi. Qúran, sýnnet, usul, fiyh, aqida ghylymdaryn tereng mengerdi, keyin kele shyghys aqyndaryn qúnygha oqydy. Onymen toqtamay orys klassik әdebiyetining dәmin tatty. Abay tanuda onyng biyik te qatpary qalyng dýne tanymyna boylaghanda, adamgershiliktin, imandylyqtyng tamasha ýlgisin kóremiz.

Payda oilama, ar oila,

Talap qyl artyq biluge.

Artyq ghylym kitapta,

Erinbey oqyp kóruge.

Abay bilimin óz ortasynda, qazaq dalasynda praktikadan ótkizip, iman kózimen, aqyl tezimen zerdeley bastady. Shyn aqyldyq tanymgha sonda kóterildi. «Allanyng ózi de ras, sózi de ras, Ras sóz esh uaqytta jalghan bolmas»- degen Abay  Alla haq, Payghabar shyn, Iman kәmil, ghibadat paryz ekenin shyn bilgen naghyz mýmin. Abay óz biygine shyqty, adamzattyq bilim Abaydyng ruhyna sindi, aitar sózin jýrekting sýzgisinen ótkizip, qaghazgha týsirdi. Eki ghasyrdy artqa tastap bizdi tanghaldyryp otyrghan asyl sóz esh uaqytta sónbey jarqyray beredi, jarqyray beredi...

Liahy ilimder әueli adamnyng ruhyna sinedi, sosyn baryp ol tәnde (boyynda) kórinis beredi. Auzynda qansha jerden ilimi bolyp, is-әreketinde Qúrangha beriktik, imandylyq, mәdeniyettilik, izettilik, úyat, namys, jauapkershilik t.b qúndylyqtar bolmasa, ony kim deymiz? Demek, bilim adam boyynda kórinui  kerek, sonda ghana ol shynayy bilimdi bolady. Qazaqtyng iman jýzdi degen sózi sodan qalghan. Iman jýzdi Abaygha Alla Taghala «sóz» berdi. Sol sózben qalam kýresin jýrgizdi, ol qazaqqa ghana emes, jalpy adamzatqa ýn qatty:

Mahabbatpen jaratqan adamzatty,

 Sen de sýy Ol Allany jannan tәtti.

Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep,

Jәne Haq joly osy dep әdiletti.

Abaydyng qara sózderine zer salsa 7, 17,19, 25, 31, 32, 43-shi qara sózderinde jas úrpaqty, jalpy qazaqty ghylym-bilimge shaqyrady, sonyng jolyn ýiretedi. Nadandyq- adamzattyng qas jauy ekenin aitady. «Ózing bilme, bilgenning tilin alma» - degennen saqtandyrady. Búl Abaydyng aghartushylyq, oishyldyq qyry, ol óz aldyna ýlken әngime.

Abay óz últyna baqyttyng jolyn núsqady. Óz ortasynan jandy mysaldar berip, kóz aldynda jýrgen adamdardy óz tilimen surettedi. Jamandyqty soqyrgha tayaq ústanqanday kórsetti. Qazaq ýshin Abaydyng Abaylyghy osy.

Aqyn dәuir biyiginde túryp, óz zamandastarynan bastap, zaman aqyrda keletin eng songhy qazaqqa deyin baqytqa shaqyrdy. Qazaqty janynan artyq jaqsy kórdi. Óz últynyng kemistigin termeshtey otyryp, ashyna jazghanyna qarap ol qazaqty sonsha jek kórgen be dep oilasaq qatty qatelesemiz. Abay atamyz 29-shy qara sózining bәrinde derlik, qazaq minezine, psihologiyasyna, últ bolmysyna,  qazaq ómir- saltyna, qoghamyna zertteu jýrgizedi. Ózi aitqanday alys-jaqyn qazaqtyng bәrin kórdim dep taqyrypqa dendep kiredi, qazaqtanu ghylymyn jasaydy. Últynyng auruyn kórstedi jәne ony emdeuding jolyn islam qúndylyqtaryn “tez” (kórsetkish) etip soghan salyp týzeuge shaqyrady.

Al Abaydyng ishki әlemi 12, 13, 16, 27, 28, 34, 35, 38, 45-shi qara sózinen anyq bayqalady. Onda oishyl tereng oigha shomyp, Allagha jaqyn bolghany kórinedi.

Abay atamyz 12-shi qara sózinde: Shala sauat adamnyng imany óte әlsiz bolatynyna toqtalady. Adam senim jәne ghibadatqa qatysty bilui qajet bolghan mәselelerdi bilmey tolyq músylman bola almaydy. Namazdyng rýkinderi men qúlshylyqtaghy paryz, uәjip, sýnetti habary joq adam, qay jerde dәret, qay jerde namaz, qay kezde oraza búzylghanyn bilmey jasaghan qúlshylyghy obal ketedi.... Abay soghan kýiinedi. Payghambaryzdyng Alla Taghala qanday da bir adamnyng qanday da bir iste maman bolghandy jaqsy kóredi degen hadiysin ashyqtay týsedi. Sauatsyz, bilimsizding shaytannyng mazaghyna ainalatynyn eskertedi. Dýnie jәne aqyret baqytyna jetu ýshin әriyne bilim kerek dep týiedi. Bilim alu er-әiel músylmangha paryz ekenin eske salady.

13-shi qara sózinde: Iman turaly ashyp kórsetedi. Bilimi arqyly tanyp, syryna ýnilgen tereng iman jәne atadan kele jatqan (óltirem desede óz imanyn joghaltpaytyn) kýshti, senimdi imannyng qay kezde de berik bolatynyn aitady. Ne bilimi joq, ne senimi joq adamnyng imany әlsiz, jarty ekenin, ondaydyng tek payda ýshin aqty qara dep, qarany aq dep kez-kelgen uaqytta dinin satyp kete beretinin ashyna aitady.

16-shy qara sózinde: «Qazaq qúlshylyghym Qúdaygha layqty bolsa eken dep qam jemeydi» - dep bastaydy sózin oishyl. Qazaqtyng enjar, salghyrttyghyn Alla isine aralastyryp, «tilim kelmeydi» dep otyrghan beyshara haline kýiinedi...Qúddy aqshasyn súrap kelgen saudagerge «barym osy» dep songhy sózin aitqanday kýy keshken qazaqy jalqaulyqty syndaydy. Barlyq nәrsening óz shenberi bolatynyn ashyq úghyndyrady. Relisten shyqsa ot arbanyng (poezdin) qúlap qalatynyn eske salady.

27-shi qara sózinde Abay atamyz Sokrat pen Aristotildi sóilestirip Kәlamdaghy tauhiyd( Alla úly, Alla jalghyz) ilimin óte joghary dengeyde keninen taratady, oqyrmangha ashyqtap týsindirip beredi.

28-shi qara sózinde: Eng bir kýrdeli úghym taghdyr mәselisine kiredi. Adamnyng erik qalauyna toqtalady. Kólikke otyryp róldi qalay búrsan, solay ketetini siyaqty sening de jaqsylyq ne jamandyqqa ketuine erking bar. Alla Taghala saghan erik berip synaydy, aqyl berip synaydy, baylyq berip synaydy.... Aqidan(baghytyn) dúrys bolmay, aqylyn, biliming jetpey jasaghan ghibadattyng shiyki ekenin aitady. Balana tәrbie beruing ýshin de bilim kerek bolatyny siyaqty, barlyq isti jýrekpen sezinu, bilu talap etiledi. Bilimindi molayt, Ilahy ilim sen oilaghanday tómen emes, (meta fizikalyq ilim) naghyz bilimning biyik shyny dep oqyrmandy úiqysynan oyatady. Aq iyq aqyn Múqaghalidyng «Din ghylymnyng atasy» - degeni eske týsedi osy jerde.

34-shi qara sózinde: Ólim turaly oy qozghap, qazaqtyng ólim kelgende amalsyz Allagha senetinin aitady. Barsha әlemderding Rabbysy Alla Taghala aqyrette súraq alady, jaqsylyq, jamadyqtyng siyn ne jazasyn beredi. Kez-kelgen adam alty iman shartqa (Allagha, perishtelerge, kitaptargha, payghambarlargha, taghdyrgha, aqyret kýnine,) tolyq senbese, ol adam músylman bolmaytynyn aitady. Qazaqtyng  aqyretke tolyq senetinine senbeymin, - dep Abay oiyn sabaqtap sózin dәleldeydi. Key qazaqtyng qay jaqta payda bar sol jaqta jýretinin synaydy. «Adam bir sәtte eki nәrseni birge ústay almaydy. Eki nәrse bar bolyp, onyng biri aqyretke kerekti, bir osy dýniyede kerekti dese, qazaq aqyretti barghanda kórem dep osy dýniyege kerektini alady» - deydi. Aqyretke sengen adamda kýndestik, baqastyq bola ma dep salghastyrmaly taldau jasaydy.

35-shi qara sózinde: «Alla Taghala maqshargha barghan qajy, molda, sopy, jomart, sheyitterdi qatar qoyyp súrar» - dep sózin bastap, barlyq amaldyng niyetke, yqylasqa baylanysty ekenin ashyqtay týsedi. Qazaqtyng niyeting joldasyng degen sózin odan ary rastaydy.

38-shi qara sózinde: «Áueli adam bir nәrseni jaqsy kórui kerek, jaqsy  kóru ýshin adamda adamgershilik, aqyl, ghylym boluy shart. Al búlargha jetu ýshin adam boyynda jaqsy qasiyettermen birge deni sau bolu. Búghan taghy ortanyn(ot basy, qogham, dos) әserin qosady. Adamnyng ghylym-bilimge mahabbaty oyansa, sol adam bolady, sodan song Allany tanidy, ózin tanidy, ainalasyn tanidy, jaqsy men jamandy ajyratady. Áueli balany bastan dúrys tәrbiyeleu kerek, bolmasa ol bala jarym adamgha, jarym músylmangha ainalady. Onday baladan kemel adam shyqpaydy. Alla Haqiqat, Oghan tek adam shynaylyqpen jaqyndaydy. Adam ghylymy-bilimi arqyly әr nәrsening ishki syryn biluge, haqiqatqa, shyndyqqa úmtyluy kerek. Ghylym Allanyng bir sipaty әitse ghalym adam Allagha ghashyq boluy kerek, shynayy ghylymdy izdegen adam dýniye-mýlik, mansaptan, aqshadan boyyn aulaq ústay alady, sonda ghana ol shyn ghalymgha ainalady. Sonyn namaz oqudyng tolyq barysyn ishki mәnin asha týsindirumen ayaqtaghan. 38-shi sóz Abaydyng bar bolmysyn kórsetin erekshe tolghanysynan shyqqan kesek tuyndysy. Kezinde osy sózge bólek bir maqala arnaghamyz (Abayda qaytatanu haqynda" 29,11,2017j).

45-shi qara sózinde: Allany barlyghyna, birligine toqtalady. Jer betinde qanday adam bolmasyn birdenege qúl bolady, ne aqshagha, ne Alla jaratqan tabighatqa, ne angha, qúsqa, әieline, kóligine, aiteuir adam bir nәrsege. Sony jaqsy kóredi, soghan jaqyn bolady... kim Allagha jaqyn bolsa sol kisi ghalym, danyshpan ham baqytty. Eshqanday ghalym janynan ghylym shyghara almaydy, tek Jaratqannyng jaratqan, jasap qoyghan nәrselerin sezu, kóru, aqylmen taldau arqyly, - dep sózin dogharady danyshpan.

Abay qolyna qalam alarda bylay dep tolghaydy:

Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin,

Joq-bardy, ertegini termek ýshin.

Kókiregi sezimdi, tili oramdy,

Jazdym ýlgi jastargha bermek ýshin.

Búl sózdi tasyr úqpas, talapty úghar,

Kónilining kózi ashyq, sergek ýshin.

Týzu kel, qisyq-qynyr, qyryn kelmey,

Syrtyn tanyp is bitpes, syryn kórmey.  

Oyshyl meni tanu ýshin kir izdemey taza kónilmen kelip ishime ýnil dep eskertedi. Bireudi syrtynan estip, jek kórip barsang әngimenning esh jaraspaytyny siyaqty, býginde jazghandy oqymay jatyp, oqysada ishine ýnilmey jatyp, ne týsip qalghan bir әripke, ne auysyp qoyylghan bir ýtirge syn aitatyndar bar. «Tyndaghysh qansha kóp bolsa, sóz úgharlyq kem kisi»- deydi Abay, osy arada bizge ishki mәnige ýnilu qaghidasyn aityp ketkendey. Demek, Abaydyng әr sózi әr zamangha qaray talday alsang taldana beretin. Uaqyt, meken kenisitiginen shyghyp ketken dýr sózder. «Arghyn, Nayman jiylsa, tanyrqaghan sózime» - dep ózi jazyp ketkendey aqynnyng әr sózinde at kótere almas atan týiening jýgi bar.

Núrhalyq Abdyraqyn
Ál-Faraby atyndaghy QazÚU PhD doktory

Abai.kz