Beysenbi, 3 Sәuir 2025
Janalyqtar 3249 0 pikir 18 Mamyr, 2009 saghat 06:09

Tabakov bizge tabaq tartty

Osy aptada T.Jýrgenov atyndaghy QazÚÓA-da KSRO Halyq artiysi, KSRO jәne RF Memlekettik syilyqtarynyng iyegeri, A.Chehov atyndaghy MKT-nyng kórkemdik jetekshisi Oleg Tabakov sheberlik synyptaryn ótkizdi.
Orys ónerining maytalmany O.Tabakov býgingi tanda alys-jaqyn shetelderde akter dayyndap jýrgen maytalman. Onyng 1990 jyly Boston uniyversiytetinde (AQSh) “Russian - American Performing Arts Center” atty ortalyqtyng negizin qalaghany esimizde. Jasy birazgha kelse de Tabakov myrza kinofilimderge týsuin de jalghastyryp jýr. Ózining «Oleg Tabakov jetekshiligindegi Teatr-studiyasyndaghy» spektakliderde de óner kórsetip keledi. Akterligin rejissuramen úshtastyryp, әri produserlikpen de ainalysyp jýrgen ol  «Akterlik obraz jasaudyng negizderi», «Obrazben júmys: kezenderi men negizgi prinsipteri», «Býgingi orys teatrynyng damu erekshelikteri: repertuar mәselesi, rejissuradaghy jana esimder», «Akterlik óner: úrpaqtar sabaqtastyghy», «býgingi tandaghy Chehov atyndaghy MKT», «Reseydegi býgingi teatrlyq bilim» taqyryptaryndaghy sheberlik synyptaryn jogharghy dengeyde ótkizdi.
Gastrolidik saparlar sayabyrsyp, shygharmashylyq baylanystar әlsiregen sәtte osynday sheberlermen kózbe-kóz tildesip, pikir alysu studentter ýshin, әriyne, jaqsy bastama. Eki kýnge sozylghan Tabakov dәristeri akademiyada bilim alyp jatqan bolashaq teatr jәne kino mamandary ýshin biraz sabaq bolghany anyq.

Osy aptada T.Jýrgenov atyndaghy QazÚÓA-da KSRO Halyq artiysi, KSRO jәne RF Memlekettik syilyqtarynyng iyegeri, A.Chehov atyndaghy MKT-nyng kórkemdik jetekshisi Oleg Tabakov sheberlik synyptaryn ótkizdi.
Orys ónerining maytalmany O.Tabakov býgingi tanda alys-jaqyn shetelderde akter dayyndap jýrgen maytalman. Onyng 1990 jyly Boston uniyversiytetinde (AQSh) “Russian - American Performing Arts Center” atty ortalyqtyng negizin qalaghany esimizde. Jasy birazgha kelse de Tabakov myrza kinofilimderge týsuin de jalghastyryp jýr. Ózining «Oleg Tabakov jetekshiligindegi Teatr-studiyasyndaghy» spektakliderde de óner kórsetip keledi. Akterligin rejissuramen úshtastyryp, әri produserlikpen de ainalysyp jýrgen ol  «Akterlik obraz jasaudyng negizderi», «Obrazben júmys: kezenderi men negizgi prinsipteri», «Býgingi orys teatrynyng damu erekshelikteri: repertuar mәselesi, rejissuradaghy jana esimder», «Akterlik óner: úrpaqtar sabaqtastyghy», «býgingi tandaghy Chehov atyndaghy MKT», «Reseydegi býgingi teatrlyq bilim» taqyryptaryndaghy sheberlik synyptaryn jogharghy dengeyde ótkizdi.
Gastrolidik saparlar sayabyrsyp, shygharmashylyq baylanystar әlsiregen sәtte osynday sheberlermen kózbe-kóz tildesip, pikir alysu studentter ýshin, әriyne, jaqsy bastama. Eki kýnge sozylghan Tabakov dәristeri akademiyada bilim alyp jatqan bolashaq teatr jәne kino mamandary ýshin biraz sabaq bolghany anyq.
Mashkov, Bezrukov, Mironov syndy birqatar júldyzdy akterlerdi tәrbiyelegen ústazgha studentter «Siz akterlerdi qalay dayarlaysyz» degen saual qoydy.  «Men eng birinshi studentting talantyn baghalaymyn, - dep jauap berdi O.Tabakov. -  Talantty studentten naghyz akter shyghady. Men talapkerlerdi erinbey-jalyqpay úzaq tandaymyn. Bir jyldary 3000 talapkerding ishinen 49 adamdy iriktep alghan kezim bolghan. Osylardyng tek segizi ghana diplom alyp shyqty».
Osy sózderden-aq akterlik mamandyqqa kez-kelgen adamnyng tisi batpaytynyn angharugha bolady. Sonymen qosa, tandap alghan shәkirtterining jan-jaqty dayarlanyp, óz ónerin úshtauyna tikeley pedagogtyng ýlken yqpal jasaytynyna da anyq boldy. Sonday-aq qazirgi teatrdyng mindeti men maqsatynyng ózgergenin aitqan O.Tabakov «teatr óneri uaqyt talabyna say, kórermenderding estetikalyq talap-tilekterine jauap beretindey repertuar qúrugha basa nazar audaru kerek» dedi.

N.ESKENDIROV,
QazÚÓA-nyng magistranty

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1156
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 3702
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 3655
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 2646