Aytys – eki  halyqtyng birinde kezdese bermeytin, qadirleuge túrarlyqtay-aq óner. Ony tipti, әzil-shyny aralas eng bir «demokratiyashyl óner» desek te bolady. Óitkeni, naghyz shynayy da aqiqatshyl qalasa el ishindegi shen-shekpendining ózine shekesinen qaraytyn asau aqyndar aitys kezinde jeme-jemge kelgende altyn qalpaq, jez telpek handardyng ózin tyqsyryp, janyn qoyargha jer taptyrmaydy eken. Al handardyng ózi әlgindey aduyn da asau, aqiqatshyl aqyndardan yghatyn bolghan. Al biz kózimiz kórmesek te Birjan men Saranyn, Shashubay men Ajardyn, Qúlynshaq pen Maylyqojanyn, Baqtybay men Mәikenin, tәuke batyr men Úrqiyanyn, Ábubәkir Kerderi men qyzdyng (aty esimizde joq), Sýiinbay men Tezektin, Janaq pen Týbektin, Shóje men Orynbaydyn, repressiya kezinde atylyp ketken Núrmaghanbet Qosjanúly men Ashubaydyn, Áset pen Kempirbaydyng qaghysuy siyaqty aitystardan habardarmyz.

Biraq búrynghy qazekem dәl býgingi qazekemshilep «Kýnde jiyn, kýnde toy, dumandy elim Qazaqstanym» degendey audan ortalyghynda, oblys ortalyghynda, ananyng 70, 80, mynanyng 90, 100 jyldyghyna, әldebir qalanyng «tughan kýnine» arnap qysy-jazy, «Alaman aitys», «Qayym aitys», «Týre aitys» siyaqty josparly týrde údayy aitys, mýshәira, aty-jóni joq úlan-asyr toy-tomalaq ótkizdi degendi estigen de, oqyghan da emespiz. Búrynghy qazekem múnday әueyilikti «Arsyzgha kýnde meyram» degen. Búl Abaysha aitqanda «beker mal shashpaq». Jogharyda aty atalghan aqyndardyng qay-qaysysy da kózge shúqyp, mandaygha núqyp túryp aityluy kerek aqiqatty da, pendening ghúmyr boyy qos qaptalynda qatar shauyp kele jatatyn sýiinish pen kýiinishti de, tipti el basqarghan basty  kóseminning de bolsa kóregendigin kórkemdep, al  kórgensizdigin  oqtay ótkir tókpe tilmen tógiltip әshkerelep aityp otyrghan. Sondyqtan da aitys óz zamanynyn  ony men terisine  arashashy bolatyn.

Sonda býgingi aitysty aitys emes deging kelip otyr ma dep dýrse qoya beretinder de bar ekenin bilemiz. Olay deuge haqymyz da joq! Aytys  mýlde qajet emes dey qoy da qiyn. Biraq osy kýni ana jerde de, myna jerde de, erteli-kesh teledidarda da kórsetilip jatqan sapyrmay aitystardy jәne onyn  Jýrsin dep atalatyn almaspaytyn «atasyn» qysy-jazy, kýni-týni kóre bergesin amalsyzdan búl netken bas-ayaghy joq aitys dep te qalady ekensin. Álde, osy aitystargha qatysyp jýrgen ólenshilerding basqa júmysy joq pa, әlde aitysker degen mamandyq bar ma olardyng túraqty júmysy osy ma? Álde bú zamanda  aytys pysyqsymaqtardyng kýnkórisine, solardyng ózderin elge tanymal qylatyn qúralyna ainaldy ma? Sondayda kim bergeni beymәlim qazir «aytystyng atasy» atanyp jýrgen Jýrsin Ermanovtyn

Aytys ýshin – jylpospyn men, eptimin,

Aytys dese – tau jygharday ekpinim, - degeni eske týsedi de shynynda da búl aitys degening  jylpostar men eptilerding mamandyghyna ainalyp ketkeni ras bolghany ma degen oy keledi. Útyry kelgende aita keteyik, qazaqtyng aitys ónerin keshegi Kenes zamanynda alghash últtyq óner taqyrybynda qozghap, ghylymy zertteuler maqalalar jazghan, onyng qoghamdaghy alar ornyn, ony janghyrtudy qolgha alghan arjaghy Álkey Marghúlan, Múhtar Áuezov berjaghy Mardan Baydildaevtar bolatyn. «Aytystyng atasy» degen ataq solargha berilui kerek-ti. Eger inabat, iba, sypayylyq, kishipeyildilik, ar-úyat mәdeniyettilik degen óte bir tazayyn sezimderdi úmytyp ketpegen bolsa múny biz emes Jýrsinning ózi aitugha tiyisti edi. Amal ne, ol onyng ornyna ózin bireuler ne bilmestikpen, ne әdeyi kópshik qoyyp, «aytystyng atasy» dep jatsa da, jәy ólenshilerdi «Jýrsinning jýirikteri» dep enshilep berip jatsa da sәl ynghaysyzdanghan ne olay demender degen bir keyip bayqatqan emes. Maqúl, búl da myna zamannyng kóp qyrsaulyghynyng biri shyghar.

Qazirgi aitys turaly әngimelegende  әnebir jyldary aitys degennen góri Parijde ótken bir sauyq keshi deuge layyqtau bir is-shara haqynda oqyghanym esten ketpeydi. Ol turaly mening Kópen kurstasym Parijde jusan iysi búrqyraghan aitys ótti dep madaq-maqala jariyalady. Sonymen әngime sol «jusan iysi anqyghan» bir ghana aitys turaly. Balghynbek Imashev degen aitysushy aitqanday ol «Aytystyng taqyryby mesenattar» eken. Bir kezde Otan soghysy taqyrybyna, auyl taqyrybyna, júmysshy taqyrybyna, internasionalizm taqyrybyna arnalghan әdebiyet degen boldy. Mine, sol Balghynbek aitpaqshy, qazirgi aitys ta solardyng bir izbasaryna taqyryptyq aitysqa ainaldyryldy. Ánebir kezde «Tәuelsizdikke tәube» degen «kóp seriyaly aitys» ótkizilgende biraz tosyrqaghanymyz ras. Ol da negizinen belgili-belgili birsypyra memleket qayratkerlerin madaqtaumen, aityla-aytyla әbden qasang bolghan «ólgenimiz tirilip, óshkenimiz janghany» turaly úrandaudyng jana bir núsqasy deuge bolatyn edi. Onda kórkemdik, shynayylyq jәne poeziya  ataulygha qoyylatyn ózge de talaptar oryndaldy ma ol óz aldyna bir әngime. Búl  aytys әp degennen Jýrsyn Ermanovty maqtaudan, sosyn ózderin «jýirikter» dep ataudan bastaldy:

...Jýrsinning jýirikteri adam emes

Shashasyna shang júqpas ónsheng attar.

Jalghyz ghana Jýkene alghys aitar

Aytysqa san myndaghan kelse hattar

Qazirgi aitys aqyndary qashanda aqiqatty ashyq aitpay, ne tym kýngirttendirip, tym búldyrlandyryp, ne mýlde búrmalap aitatynyn kórip jýrgen edik. Oghan olardy jan baylyghynan góri mal baylyghyn dәripteuge mәjbýrlep qoyghan myna qogham kinәli shyghar jәne keybir aitysushylyq  býkil maqsat-mýddesi aitysqa tigilgen kólikke auyp ketken ruhany mýgedektigi, oiyn ashyq aita almaytyn alakónildigi, ne kemtalanttyghy sebep te shyghar deytinbiz. Biraq ózderin-ózderi «adam emes» kórsetem dep «Jýrsinning jýirikteri adam emes, ónsheng attargha» tenegeni naghyz qylqymay qyzyqtyng ózi boldy. Shaytany týspegirding adamdy aqyl-esinen aiyra saluy әp-sәtte eken-au. Áytpese, atam qazaq ot auyzdy, oraq tildi sheshenderinin, aqyn-shayyrlarynyng sheberligine tandanghanda «naghyz jampoz eken», «has túlpar», «has arghymaq eken», «ertege salsa týske ozghan, týske salsa keshke ozghan dýldýl eken» dep jatatyn edi. Biraq bizding eramyzgha  deyin de, odan keyin de Balghynbek Imashevtan basqa qazaqtyn  maqtaghysy kelgen adamyn «ónsheng attar» degenin estigen adam balasy joq shyghar. Qazaq túqym taratugha jaramsyz yaghny bas, baytal siyaqty úrghashy jylqygha artyludan qalghan aighyrdy pishtirip, jynystyq mýshesin sylyp tastaydy da ony at dep ataydy. Ony endi tek miniske, soghymgha soygha ghana paydalanady. Al Balghynbek Imashev aitqan «Jýrsinning ónsheng attaryn» ne bitirip jýrgen attar ekenin Qúdayym bilsin. Ózderin osylay masqaralap bolyp búl jigit osy joly Jýrsindi ýlgi tútarlyq nebir maqtau sózderdi mise tútpay,

Aytys ýshin saytannyng tilin tapqan

Jýrsin ghana saytangha satylmady,-dep Jýrsyn «atasyn» saytandarmen sybaylas qyp qoydy. Mine, qazaq poeziyasynyng aitys atty kiyeli ónerin aitysker dep atalatyn eptiler osynday kýige týsirdi býginde. Halyqtyng talap-talghamy qúldyrady ma, әlde kónil jyqpastyq pa, qaydam, osynday, osynday sandalma sózderdi óleng qyp dombyrasyn tarta almasa da sabalap otyratyn osyndaylargha zalda otyrghan talay qazekemder  alaqan soghyp jatady.  Búl az bolghanday sol jolghy aitystyng qarajatyn kóterip otyrghan Sәrsenov Ómirzaq pen Amangeldi  Ermegiyaev aman bolsa, «basqasy bizderge zachem nado» deuge deyin bardy. Onyng ústazy Jýrsin de sonau bir kezde:

Ómir degen – tartys

Keyde tóbeles,

Tauqymetin ayamady menen esh.

Ras, talay súrap aldym mashina

Tartyp alghan kezderim de joq emes,-dep ózining aqyndyghy bar bolghany aitys dengeyinde ghana ekenin kórsetip alghany bar. Jýrsekeng onysymen qoymay kónili qalaghan nәrsesin «berse – qolynan, bermese – jolynan» alugha beyim ekenin aitsa, onyng Balghynbek Imashev degen «jýirik aty» әlgi atalmysh eki baydan basqasy «zachem nado» dep ústazynan da asyp týsti. Óz basym әsirese, Parijde ótken sol aitys eng bir pәkizat qyzday poeziya súludy, qasiyetti nazymsózdi qorlau emes pe dep qaldym. Nege deseniz, poeziyada aqyn adam mysqalday bolsa da danalyq oy týiip, ne adam balasyna ghana tәn әldebir sezim turaly úghym, ne dini, ne dәstýrlik berik bir ústanym aitpasa ol aqyn emes, poeziya da emes. Poeziya degenimiz kirshiksiz ar-ojdan tazalyghynyn, adamgershiliktin, azamattyqtyn, halyqtyng sózin ghana sóileytin janr. Biz býgingi aitys poeziyany lastap, bylapytqa ainaldyrdy degende onyng osynau asyl qasiyetterdi janaghyday ayaqasty etkenin aitamyz. Ony ótirik maqtaudan, qaltaly qorjyndylargha jaghympazdanudan arashalayyq deymiz! Aytysty qazir bireuler kәsipke, bizneske, kýnkóriske, K.Marks aitqanday «qajettilik patshalyghyna» ainaldyryp alghanyn aitamyz. IYә, aitys atty qasiyetti ónerdi azghyndatatyn әlgindey sandyraqtardy keybir aitysker dep atalatyndar  sahnada súnqyldatyp  jatqanda zaldaghy kóp qazekem mәz bolyp qol shapalaqtap otyrghanyn kórgende apyr-ay, zaman azdy ma, әlde adamdardyng ónerge degen talgham-talaby azdy ma dep óz-ózinnen týnilip kete jazdaysyn.

IYә, atam qazaq býgingidey josparly, jýieli týrde aitys ótkizip, ony ýgit-nasihat júmysyna ainaldyrghan emes. Aytys ótkizilsin, biraq...      Biraq mening Kópen kurstasym (bayaghyda qúrdasym, zamandasym deytin edi-au ә?) aitqanday shynynda da Parijde jusan iysi búrqyraghan aitys ótse ne ókpe bar?! Átten, ol kerisinshe

«Mesenattar ishinde múnaraday

Ómirzaq degen biyik enseli at bar!

nemese Rinat Zayytov degen ekinshi ólenshi aitqanday:

Ómirzaq Sәrsenovty «Óz әkemdey maqtay alam», «El maqtaytyn Ábekendey (A.Ermegiyaevti aityp otyr!-M.K.) úldy aitamyn», «Amangeldi Ermegiyaev myng jasaghyr», «Qúrylystyn  búrymyn órip jatyr», «Sonyng qyzyghyn aqyndar kórip jatyr» degen siyaqty oidan, týisik-týsinikten júrday ne óleng emes, ne óner emes óte bir jaghympazdyqqa, jiyrenishti jaramsaqtyqqa,  baylar ne berer eken dep mýlәiimsu, dәmetu janryna ainalyp ketkenine ishin-bauyryng uyljidy. Eger osy aitysshylar ózderi maqtap otyrghan osy eki bay sonshama baylyqty, qyruar qarjyny, syigha tartyp jatqan qymbat-qymbat mashinalardy qaydan alyp jýr, sonsha baylyq, sonshama gektar jer-sudy qalay aldy degen saual tónireginde oy qozghasa, Qúday aldynda da, halyq aldynda da ary taza, adamgershiligi taza azamattar eken der edik qoy. Onda aitys azghyndady dep nemiz bar? Amal ne, olar da, olardyng ústazy Jýrsin de, mening Kópen dosym da búl jerde múnday kiyeli úghymdardy oraghytyp ótti. Oilap otyrsaq, osy kýni ekining biri jarysa jamanday jóneletin Kenes Odaghy kezinde de әdebiyet pen ónerde múnday jaghympazdyq, múnday jaramsaqtyq, múnday jelsózdilik bolghan emes. KSRO-nyng Leniyni men Staliyni Jýrsinning jýirikterining Ermegiyaevy men Sәrsenovynyng qolyna su qúnggha jaramay qaldy.

Býgingi aityskerler «Aytysqa» tigilgen bәigiden qúr qalmau ýshin ar-namys degen qasiyetti úghymdardy jinap qoyghan jәne mynau ne dep túghyrdy kórsetseng – túlpar dep, qarghany kórsetseng – súnqar deuden de tayynbaytyndar ma dep qalasyn. Osynyng aldyndaghy bir aitysta «Jýrsinning jýirikteri» aitysqa mashina bergen «Qazaqmystyn» «jomarttaryn» jarysyp maqtaghanyn estip edik. Sonda bir-eki belgili aqynnyng myna aitysshylar aitysty bizneske ainaldyryp, poeziyany lastaghanymen túrmay, býite berse jazba aqyndardy da namyssyzdyqqa jetelep ketpes pe eken dep uayymdaghanyn da kórdik. Bayqap otyrsanyz, býginde «Aytysqa» bagha berushiler de, ol turaly jazatyndar da poeziyagha qoyylatyn talaptar turaly aita bermeydi. Óitkeni, býginde «aytysty» qyzyqtaytyn kórermenning kópshiligi onday talap-talgham degendermen «sharuasy joq» ekeni aitys kezindegi zalda otyrghandardyng mәz-mәiram keypinen-aq, arzanqol әjuagha mәz bop duyldap qol soqqandarynan-aq bayqalyp túrady. Sondyqtan ondayda olargha da aitysushylargha da tipti, ólenning yrghaq, buyn,úiqas siyaqty óte qarapayym sharttaryn  saqtau turaly da sóz qozghau mýmkin emes. Jaman sóz estip qaluynyz da mýmkin! Óziniz qarap kóriniz. Jogharyda ózimiz úyala-úyala otyryp, lajsyzdan keltirgen óleng joldardan nemese «jýirik» atanyp jýrgen Rinat degen jigittin

«Búl Bәkeng bir halyqty tauypty alyp»,

«Aytyspenen jasayyn «Aliyk-Maliyk» nemese

Bir alsa búl Balghynbek mol alady

Bolghan song aqyndardyng domalaghy,

At ainalyp qazyghyn tabady» degen

Ol-daghy әli aitysqa oralady-degen joldaryn shyn zerdege salyp kórinizshi. Solardyng bәrin qosyp eseptegende ishinen oy men sezimning birligi, kórkemdik pen shyndyqtyn  qiysuy degenning bir mysqalyn taba alasyz ba? Óleng ataulygha jan beretin kórkem oidyng quaty qayda? Shinkildek dombyrasynyng shireden jasalghan shanaghyn sabalap otyrghan, últtyq kiyimmen dekorativtelip jan bitirip sahnagha otyrghyzyp qoyghan tiri quyrshaqtay jeldirmeshilerdin, osynday talaptan habary bar ma? Habary bolsa, olar múny sәl de bolsa nege eskermeydi? Olardyng ólenderi maghynasyz jel sózden, jalghan shabyttanudan, olaq qúrylghan sóz tirkesterinen, oryndy-orynsyz tyqpalanghan sózder jiyntyghynan (nabor slov) túratyny nesi? Búl ózi últtyq dәstýrli ónerimizdi azghyndatu, jenil-jelpi kýlkige ainaldyru emes pe? Bizdi qinaytyny da osy.

Keyde býgingi «Aytystyn» mәdeniyet pen ónerdegi últtyq etikany, últtyq salt-sanany jeksúryndandyrghan túsy da az emes. Búl sókettik әsirese, aitysushynyng biri – erkek, ekinshisi – әiel jynysty bolsa úshynyp túrady. Ádette әlgi er adam qarsylasyna qaljyndap neshe bala tudyn, ózing bir әp-әdemi kelinshek ekensing dep bastaydy. Sosyn onyng sony býgin meymanhanagha barghasyn nemese osy joly seni bir kórip alayynshy degenge úlasady. Búl kezde sahnada әlgi aitysushy jigit pen qyzdyng әkesindey, anasynday, atasy men әjesindey kisiler, boyjetip kele jatqan sinlileri men qaryndastary otyr-au degen oy qaperge de alynbaydy. Taza paryqsyzdyq! Keyde aitysushy qyzdyng ne kelinshekting ózi qarsylas er azamatty shabynan týrtedi yaghni, «povod beredi». Mysaly, Aynúr Túrsynbaeva degen aitysshynyng «Úlytaugha aparyp qydyrtayyn» degen jigitke «Sosyn ne bolmaq», ananyng «Ne bolushy edi?» «Kýn batady»-degenine, «Sosyn ne isteymiz» dep ótirik anqausuy qazaq qyzyna tәn әdeptilikke, ibalylyqqa  qanday jat qylyq desenshi?!

Býgingi aitysty aitystan góri salghylasu dep ataugha kelinkireytin túsy da kóp. Bir ghana mysal: biz әngimelep otyrghan aitysta  Balghynbek Imashev qarsylasy Rinatqa

Biraq, biraq Semeyden kelgennen son

Sabiliyanovtan basqa sen kimdi aitasyn?»-dedi. Búl joldardyng poetikalyq әsemdikten góri jәy әieldershe salghylasyp deputat Núrtay Sabiliyanovty bir núqyp ótse, qarsylasy sózding kelejaghynda

At ainalyp qazyghyn tabar degen,

Ol daghy aitysqa әli oralady,-dep  jerlesin juyp-shayghan boldy. Al aitysty  adamnyng ainalyp tabar qazyghy deu qanday orynsyz sóz. Búl dúrys joldan tayyp, teris baghytqa týsip ketip, jalpaq tilmen aitqanda keyin «esin jinaghan adamgha qarata aitylatyn sóz. Al әldebir sebeppen aitystan at qúiryghyn ýzip ketken adamdy aitysqa qaytyp kelse «qazyghyn tabar» deu  tym ersi.

Jalpy «aytysty» Parijge alyp barudyng býgingi ónerimizding óresi ósip, bú jaqtaghy qazaqty aitpaghanda o jaqtaghy qazaqqa kelgen bir ruhany payda boldy ma? Ras, búl jaqtaghy birneshe bayshykeshter men olardyng ynyrsyghan bәibishelerine Parijdi  kórsetip qaytty. Olar erten, әri ketkende pәlenshekenning kózi tirisinde Europagha sapary turaly estelik jazar, ony kitap qyp shygharar. Odan әdebiyetimiz ben ónerimizding jotasy jogharylay ma? Al o jaqtaghy qazaqtar she? Olardyng ata-analary búl elden qara ýzip ketkenine qazir bir ghasyrdyng jýzi boldy. Olardyng qazaqshasynan góri týrikshesi basym, al nemisshe, aghylshynsha, fransuzsha aralastyryp sóileytin balalarynyng ózi 60-70-te desek, 20-30-daghy nemereleri sening Amangeldi Ermegiyaev « qúrylystyng búrymyn órip jatyr» degening týgil «Áyelimen ekeui osynda kelip jatyr» deseng de týsinbeui mýmkin. Olardyng bireuine «Qazaqsha nege sóiley almaysyn?»-desen, «Se lya vi» dese qaytesin? Ári-beri desin sol Fransiyadaghy, Norvegiyadaghy, Germaniyadaghy qazaqtardyng ishinen bir әdebiyet, óner, mәdeniyet qayratkeri shyqty degendi estisek ne deysin? Olardyng kóbi teri-iiyleushi, dýkenshi, úsaq-týiek saudager. Eng shyrqauy – ortasha  kәsipker ghana. Bir sózben aitqanda olar poeziyany, әsirese býgingi qazaq poeziyasyn týsinetin jandar emes. Olardyng sanasyna sheteldik mәdeniyettin, sheteldik ónerding әueni sinisti bolghan. «Baydyng malyn bayghús qyzghanady» sening neng bar» deytinder de tabylar, biraq sonsha jerge, sonday ortagha, sonshama qarjy shashyp, parijdikterding ózderi de bile bermeytin әldebir «Hosh» dep atalatyn ghimarattyng ishinde «әlәulәigha» salyp qaytu shynynda da әri erikkenning ermegi, әri birneshe adamnyng danghaza daqpyrtqúmarlyghy ghana dese de bolar edi. Búnday maqtanshaqtyq sharanyng ornyna  qazaq baylary ózderin tegin kelgen qarjyny suday shashyp, baghzy zamandaghy Rimning Mesenat degen aqsýiegi siyaqtanamyn dep danghoylanghansha sol qarajatty Almatyda ýi-kýisiz, baspanasyz qanghyryp jýrgen, bala-shaghasymen qosa qys ortasynda jataqhanadan quyp shygharylyp jatqan, ata-babadan qalghan úshy-qiyrsyz jerden alaqanday jer búiyrmay ýileri qiratylyp jatqan qazaqtargha qalqa, qaqyra, yqtyrma, jappa salyp alugha kómektesse eki dýniyede ary taza bolar edi ghoy. Bir auyz sózben aitqanda múnday aitystardy  «Aytys» deuge mýlde bolmaydy. Al olardy halqymyzdyng ónerin órge órletudin, aitysta qoghamdaghy aqiqattar aitylady halyqty aldau ghana.

Ánebir joly qalyng qazaqtyng sýiikti de sýikimdi әnshisi Aygýl Qosanova súhbat berip otyryp Fransiyagha, Angliyagha baryp óner kórsetkenin әngimeledi. Áshiyinde shetelge baryp kelgen bizding әnshiler, dombyrashylardy tyndap otyrsan, europalyqtar olardyng ónerine tang qalyp, esinen tana qúlap qalghan eken dep oilaytynbyz. Al Aygýl sóz arasynda olardy bizding ónermen, tipti, europalyqtargha jaqyn estrada ónerimen de tandandyra almaysyng degendi sypayylap bolsa da shynayylyqpen jetkizip aitty. Al solar bizding aitysshylardyng ýstindegi qyzyl-jasyl kamzolyna tandana qaraytyny bolmasa, maghynasyz úiqasqa ghana qúrylghan ólenderine, dombyrany sabalaghanyna tang qaldy deu júrtty bala siyaqty aldamaq bolu ghana. Ishinde memlekettik qyzmet dengeyindegi adamdary bar, bir toptyng uyldap-shuyldap sonau Europadaghy bir kishkentay ghimarattaghy kishigirim sauyq-sayrangha baryp, seyil qúryp jýrui de ózge júrttyng aldynda óte ersi. Ony alyp bara jatqan últjandylyq, ónersýigishtik deuge de kelmeydi. Qazir osynday bir sauyq-sayrandy endi Londongha baryp qoyamyz dep jelókpelenip jýrgender bar. Búl últtyq dәstýrli ónerdi shlyagerlikke ainaldyru degen sóz.

IYә, meyling aitysushy aqyn, meyling jazba aqyny bol, aqyndyq, shayyrlyq óner ar tazalyghyn, jýrek tazalyghyn qalaytyn óte bir kiyeli de shikәmshil qasiyet ekenin esten eshqashan shygharmau kerek. Auzyndy qayshylap aitysqa shyqtyng ba el basyndaghy qoghamdaghy taqsiretti ashyq ait. Eger ótirik arqasy bar aqynnyng roline salyp eki iyghyndy iyzendetip, tarta almsang da dombyra bayghústy sabalap, bireulerdi ótirik maqtap nemese qarsylasymdy jensem boldy dep ekinshi bireudi nahaq ghaybattap sóilesen, kýnderding kýni bolghanda ózine bolmasa úrpaghyna kesiring tiii mýmkin. Naghyz aqynnyng syrt kelbeti,  jýris-túrysy jәy pendeden asa airyqsha bolmasa da onyng ishki sarayynda, jan-dýniyesinde, minezinde әiteuir bir erekshelik bar ekeni ras. Shyn aqyn tek jýrekten shyqqan sózin aituy kerek.

Nesin aitasyz, býginde óner atauly saudagha týsip, qaltasy qalyng demeushi tapqan dýmshe әnshi, dýmshe sazgerler dýmshe ólenshiler saltanatty sahnalarda sayran salyp, qoldaushysy, qarjysy joq naghyz daryn iyeleri jetim balanyng kýiin keship jýrgen zaman tuyp túrghanyn Alladan da, adamnan da jasyra almaysyn. Býgingi aitysty sol saudampazdyqtyng bel ortasynan kóretinimizdi de jasyru taghy da mýmkin emes. Ras, aitysshylardyng ishinde әnebir jyldardaghy Shorabek Aydarov, Esenqúl, Jaqypbekov, (marhúm) Qatimolda, býgingi Bauyrjan Qaliolla, Dәuletkerey Kәpúly siyaqty aqiqatty kózge shúqyp, mandaygha núqyp, ómirding keyde balday nәrli, keyde zapyranday zәrli shaqtaryn, el basqaryp jýrmin deytin shonjarlardyng kóregendigi men kórgensizdigin әri shúrayly, әri shyrayly, ótkir de tókpe tilmen tógilte jyrlaytyn jampozdary da joq emes. Biraq biz býgin mysal retinde keltirgen  Parijde bolghan, ne dúrystap dombyra tarta almaytyn, ne asqaqtaghan, ne synghyrlaghan dausy joq, aityp otyrghan óleninde ne poeziyagha tәn әdemi teneu, ne tereng oy joq, әiteuir «mesenattar», «ónsheng attar», «degen at bar», «kóp alady», «domalaghy» degen siyaqty qyryq jamau sózdi, jattap alghan joldardy qaytalau siyaqty aitystardy aitys deu últtyq ónerge qiyanat demeske laj joq. Qoryta aitsaq, býgingi ótkizilip jýrgen aitystardyng ónerden góri biznestik, jeke adamdardyng kýnkórisine degen salmaghy basymdau  degen oy kóldeneng túrady da qoyady. Bizding eshkimge «bes beresi, alty alasymyz» joq. Tek halqymyzdyng qasiyetti ruhany qazynasyn, onyng ishinde aitys siyaqty kiyeli ónerdi bireuler «aytystyng atasy» degenine úyalmaytyn Jýrsin Ermannyn, keybir dýmshe ólenshilerdin, «auyly» poeziyadan alys jatqan akter  «tóreshinin» tәp-tәuir kýnkórisine ainalyp, últtyq poeziyany sonshalyqty qúldyratyp jibergeni jangha batady.

Myrzan Kenjebay

Abai.kz