Qazir tarih qayta jazylyp jatyr. Tipti Shynghys hannyng tegine qatysty aitys-tartys tolastaghan joq. Biz de oqyp-bilgenimizdi algha tartyp, osy tónirekte oy qozghaudy jón kórdik.

Shekaralarynyng tarihyn da shegendemek
Shekaralar qalay bóliske týsti, qay júrtpen qalay kelisimge keldi? Búl mә­seleler de qazir anyqtalu ýstinde. Mә­selen, qazirgi Mongholiyamen aradaghy she­karany alayyq. Buryat pen monghol bir el degen baylamdar aitylyp jatyr qazir. Mýmkin, solay shyghar.
Tek shekaragha týskende bir halyq ekige bólinip qalghan. Áytpese, tili, dini, әdep-ghúrpy, salty, dәstýri birdey. Bir ghana mysal, eki elde de «úly hural» dep sói­leydi. Al Shynghys han - týrki tilinde, sonyng ishinde kóne qypshaq tilinde sóilegen adam. Úly Qúryltayda búrynghy Temirshi (nemese Temirshyn - shyn temir degen sóz ghoy) Shynghys han bolyp be­kitilip әri osylay atalyp tariyhqa ja­zyldy. «Shynghys» termiyni negizinen, ol kez­de biyikten, el ýstinen qarau maghyna­syn bildirdi.
Qazirgi qazaq elining jartysynan kóbin qúrap otyrghan kóp ru (Nayman, Kerey, Qonyrat, Jalayyr, Merkit, Qiyat, úsaq­talyp ketken, el arasynda bar Uaq, Suan, taghy basqa) kezinde Altay tauynyng arghy betin mekendegenin bilemiz. Shyntuaytyna kelgende, Altaydyng arghy betin (Orqyn, Onon, Kerólen, Bayólke, Qobda ózen­derining alqaptary) kóne qazaq jerining asa zor bir aimaghy dep aitugha әbden bolady. Búl rulardyng bәri qypshaq tilinde (kóne qazaq tilinde) sóilegen. Mәselen, әkesi Temirshini Qonyratqa alyp baryp, Bór­tege qúda týskende (qazaqtar búira tughan laqty, «bórte» laq dep ataghan) ony basqa últtyng balasy dep keudeden iytermegen. Kereyding Toghyryl hanyna nemese Nay­mangha barghanda da, qasyndaghy Merkit, Jalayyr, taghy basqa tolyp jatqan ru­lardy bir tudyng astyna jinaghanda da bir tilde-qypshaq tilinde sóilesken. Qas­tarynda eshqanday audarmashy ústamaghan. Sol kezenderde qazirgi qazaqtyng barlyq ruynyn, taypasynyng óz handary, biy­leushileri bolghany belgili. Osylardy aita otyryp, sonymen qatar kezinde qytay­lardan qyrghyn tapqan jonghardyng biraz bóligi qazaq dalasyn basyp, Edil jagha­lauyna qashyp kelip pana tapsa, endi biraz ghana bóligi (oyrat, hoshauttyng bir toby) Altay asyp janaghy mongholdargha (yaghny buryattargha) kelip qosyldy. Búl arada Shynghys han túsynan qalghan azghana qa-­zaq rulary da bar bolatyn. Sóitip, bәri kezinde «Myndaghan qol» jinalghan aimaq­ta toghysyp (Qytay jylnamashylary «Minkol», al orys jaghy «Mangol» dep jazghan) bir elge ainaldy. Myndaghan qol alghashqy ret saharada bir tudyng astyna jinalghan son, býkil kóshpeli halyq osy­lay «Mynqol» jinalghan jer dep ataghan. «Mynqol» - tek әkimshilik atau alghan sóz. Endi mine, Shynghys han zamanyna bay­lanysty býkil úly tariyhqa oida-joqta osylar ie bolyp shygha keldi. Úzaq jyldar shynayy zerttep, izdenip, zerdelep qara­ghan adamgha bәrining de eski tarihta jazyl­ghanday emes ekeni, búl arada ýlken qate­likting ketkeni ap-ayqyn kórinip túrady.
Qúda týsu, besik qúda bolu nemese atastyru. Búl - qazaq elining eskiden kele jatqan dәstýri. Shynghys hannyng әkesi osy dәstýrmen kishkene úlyn Qonyrat taypasyna alyp kelgen. Toghyryl hanmen jәne onyng әskerimen әrbir joryqqa barghan sayyn aralas-qúralas jýrgen sarbazdary da bólek elding әskerindey emes, emen-jarqyn aralasyp, birge so­ghysqan. Aralarynda eshqanday til aiyr­mashylyghy bolmaghan. Sonymen qatar, taghy bir aita ketetin mәsele, jaugha shap­qanda bәri de «aruaq, aruaq» dep ata-babalarynyng aruaghyn shaqyryp, sodan kýsh alyp, dúshpanyna atoylap, zәresin úshyrghan (orys jylnamashylary «urraq» dep qate jazyp alghan әri osy sózden olardyng «ura-sy» shyqqan).
Árbir ru jәne taypalar qys qystauy, jaz jaylauy bólek bolghandyqtan, ózderin bólek eldey sezingen. Biraq bәri bir tilde, әdet-ghúrpy, dәstýri, salty, ústanymy bireu-aq ekenine eshkim sol uaqytta kónil bólmegen. Degenmen ol kez qoghamnyng sa­nasy oghan jete qoymaghan mezgil-di. Áyt­pese, bәri keshegi ghúndardyn, odan keyingi Tonykók, Bilge qaghannyng úrpaq­tary ekeni shyndyq qoy. Qazaq elin qúrap otyrghan qazirgi kóp rular Altay taula­rynan beri asyp týsti. Búl qay kezenderde bastalyp edi?
Shynghys han Ortalyq Aziyadaghy Ho­rezm imperiyasyn jaulap alghan kezden bastap, qalyng qol Altay tauynyng bergi beti-nu toghayly, shóbi beluardan keletin suy mol Ertisti kórgennen keyin búl ólke­lerding keremet ekenin bayqady. Jetisu alqabyn basyp ótken mezgilde de búl jaqtarda qys qystaugha, jaz jaylaugha óte qolayly ekenin, óz jerindey jusandy, aq seleuli emes, gýl, qyzghaldaq basqan attyng jalyna jeterliktey týrli qalyng shóp ósken asa qúnarly atyrapqa tap bolghan­daryn anghardy. Kezinde Shynghys hannan yghysqan nayman taypalarynyng biraz bóligi osy aimaqqa jayghasyp ta alghan edi. Shynghys han Qytaydy, Horezmdi jaulap alyp jatqan uaqytta biylik astyndaghy rular hannyng qaharynan qorqyp, bólinip kete almady. Shynghys hannan keyingi han­dardyng túsynan bastap, olar: qalghan naymandary bar, sonymen qatar kereyler, jalayyrlar, suandar, uaqtar, merkitter, tipti qaghanattyng negizgi dini bolyp sana­latyn qiyattar, artynan qonyrattar bir­tindep-birtindep Altaydan beri asty. Sóitip, qazirgi qazaq dalasyna keninen jayyldy. Arghy bette óte az rular qaldy. Altaydyng bergi jaghyna ótken ru-taypa­lar, múndaghy ýisin, sary ýisin, dulat, qanly, arghyn, qara qidan qaughyras tay­palaryna kelip qosyldy. Búlardyng da til, dәstýr, әdet-ghúryp jaghynan óz­derindey ekenin kórdi, kele-kele bir elge ainalyp, qazaq degen atau aldy. Kezinde Úly tarih jasalghan dala Altaydyng arghy betinde qaldy. Ony jasaghan ru-taypalar beri asyp ketti. Ol dalada buryat-mongholdar, chjurdjender (Izini әuleti), oirat, hoshouyttyng biraz toby, biren-saran qazaq rulary qaldy. Ózderi esh uaqytta úly joryqqa týspegen, qaghanat (imperiya) qúrmaghan el bәrine negizsiz ie bolyp qaldy.

Rusi sózi qaydan shyqqan?
Orystar tarihyn qayta jazugha kiristi. Osy orayda, «nege?» degen saual tuady. Olardyng aityp otyrghany - kezinde qyzyl jalaudyng astynda otyryp, impe­riyalyq týsinikte jazylghan orys ta­rihynyng biraz bóligi shyndyqqa say kelmeytindigi, qazirgi zaman talabyna jauap bere almaytyndyghy.
Tipti olar «rusi» sózining qaydan shyq­qandyghyn qaytadan izdep, zerttep-zer­deleu ýstinde. Al «rosi» ózenining qazir Resey jerinde joq ekendigi belgili. Kóne zamannyng ózinde de osylay dep atalghan ózen boldy ma, bolmady ma? Oghan da naqty jauap joq (olar ózin osy sózden taradyq dep jýr emes pe?). Euraziya jazy­ghyna ornalasqan kezindegi Altyn Orda qaghanatyna (imperiyasyna) negizinen, alym-salyqty jylyna bir ret eng kóp әri molynan tólep túrghan osy orys eli bola­tyn. Batu men odan keyingi handardan qatty soqqy jep esengirep qalghan búl halyq Ivan Kalitagha deyin de, odan keyin de Altyn Ordagha keruen-keruen alym-salyq әkelip túrghan.
Keruender kelgende, altynordalyq­tardyng quanyshynda shek bolmaghan. Tipti әielderi men tay mingen balalaryna deyin keremettey quanghan. Nege? Óitkeni ke­ruenmen әkelingen alym-salyqtyng ishin­de orys balynan bastap, biday nany jәne týrli azyq-týlik, sonymen qatar neshe týrli qúbylghan matalar bolghan. Onyng bәrin sanamalap jatpay-aq qoyalyq. Mine, osy keruender kelgende Altyn Orda júrty quanghanynan búlardy «Yryskeldi» dep ataghan. Búl kelgen baylyq qypshaq tilinde «Yrys» dep aitylghan. Búl sóz qazaq tilinde de bar. Keruendi әkelgen knyazidar men orys jasaqtary, osy sózding audarmasyn anyqtap, búl sózdi ózderine maqtanysh tútyp, keyinnen osynau úghymdy biz «yrys­pyz» (baylyq iyelerimiz) dep óz­derin osylay atay bastaghan.
Artynan búl sóz býkil elge tarady. Ýsh ghasyr baghynyshty bolghan kezde, osynau úly sóz olargha әbden qúlaqqa sinisti bolyp ketti.
Kezinde ózderin jeke-jeke knyazi­dyqtardyng atymen atap kelse (Yaroslavi, Ryazani, Vladimiyr, Tveri, Mәskeu, taghy basqa), endi býkil el «yrys sózin iyelene bastady». «Baylyq» degen sózdi kim jek kórsin?! Ásirese, jogharghy tap ókilderi. Aqyry, «yrys» sózi uaqyt óte, sәl ózgerip «rusi» sózine ainaldy.
Aqyry uaqyt óte kele, ataqty «rusi» sózi «rossiya» bolyp shygha keldi. Sóitip, kóp terminderding qataryn tolyqtyrdy. Biraq búl úghymgha namysshyl orys toqtay ma, toqtamay ma? Ol jaghy belgisiz.
Búl jerde aita keterlik bir mәsele, ataqty Daliding sózdigin qarap otyrsanyz, olardyng ýsh ghasyrda qypshaqtardan en­shilep alghan sózderi jeterlik. Mәselen, «moloko» sózi qazaqtyng «mal aghy» degen sózi, yaghny «sýt» degen sóz. Sonday-aq «syr­­ghany» olar «serigi» dep alghan. Mún­day sózderdi tize bersen, tolyp ja­tyr. Sondyqtan da «yrys» sózine olardyng oilana qaraghany keyde dúrys pa dep te oilaymyz.
Degenmen barlyghyn mәrtebeli uaqyt kórsete jatar. Búl sol bir zamandaghy ótken tarih bolghandyqtan, oghan eshkimning de ókpe aitugha qaqysy bolmas.

Beysenghazy Úlyqbek,
Qazaqstan Jurnalister
odaghynyng mýshesi

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=9243&Itemid=2