Júma, 22 Qarasha 2024
Aqmyltyq 5394 19 pikir 3 Qazan, 2019 saghat 14:17

«SSSR-di» janalau - «Ruhany janghyru» emes, Pal Sergeych!

Sizder «Ruhany janghyru» kerek deysizder ghoy. Onyng jariyalanghanyna da 2 jyldan asty. Jariyalaghan adamnyng ózi de endigi «ekske» ainaldy. Tipti, onan song taghayyndalyp, artynan saylanghan preziydent te óz aldyna Joldau joldap ýlgerdi. Biylikting tóniregin toruyldap jýrgen aitaqtaghy aitashylar men jaldamaly jazarmandar aityp bermese, jana preziydentting Joldauy dәl janaghy Nazarbaevtyng «janghyruynday» dәriptelgen joq. Ánsheyinde Joldau jariyalanghan sәtten bastap-aq, qara papkilerin qoltyqtay ala, Joldaudy júrtqa tәpsirleuge túra jýgiretin Parlamentting pәtuagerleri de asa belsendilik tanytqanyn kórmedik. Sondyqtan bolar, bylayghy júrt bile bermeydi. Sol dúrys ta shyghar. Júrtqa Joldaudyng aityla bergeni emes, oryndalghany kerek. Áytpese, ekinshi preziydentting de joldauy eski preziydenttikindey, estafetalyq lozungterge ainalyp kete me, kim bilsin?..

Janaghy «Ruhany janghyru» deytin dәudey baghdarlamany әueli qoghamnyn, adamnyng sanasyn janghyrtu dep dәripteytin bolsaq, dúrys. Janghyru kerek. Janghyrtu kerek. Biraq, ókinishtisi sol – auqymy men missiyasy ýlken osy baghdarlamany әdettegidey atqarushy organdardyng ortasanaly adamdary alashapqyn bolyp jýrip, anda bir, mynda eki tyqpalap, әbden qadirsiz qyldy.

«Ruhany janghyru ayasynda» degen dayyn shablongha ainaldy. Kez kelgen әkimdikting nemese әkimdikke tәueldi úiymnyng aqparatyn alyp qaranyzshy. Alghashqy sóileminen-aq, osy shablondy oqisyz. «Ruhany janghyru ayasynda pәlen isteldi, týglen isteldi». Bir әkim kóshege tal ekse de «Ruhany janghyru ayasynda» isteytin boldy. Basqasyn aitpaghanda, balabaqshadaghy ashyq sabaqtyng ózi «Ruhany janghyru ayasynda» ótedi. Tegi kýshti. Múnyng barlyghy ne ýshin deysiz be? Esep ýshin. Tómennen jogharygha qaray esep beriledi. Balabaqsha mektepke, mektep әkimdikke, әkimdik rayonogha, sóitip-sóitip ayaghy Preziydent Ákimshiligimen týiindeledi. Sosyn ondaghy iydeologtar móshek qaryndaryn tyr-tyr qasyp, mәz bolady. «IYdeologiya jasalyp jatyr. Júrttar jappay janghyryp, shirkin keremette ómir sýrip jatyr» deydi. Dalityp, darday qylyp aitqan әlgindey әngimege kim senbeydi deysiz, senedi. Sosyn ghoy, «keremetting bәrin jasap bersek te, bú qazaqtyng qatyndary qanaghatty bilmey, kóshege shyghyp jýr» dep oilaydy. Elding ruhyn oyatyp, sanasyn týletetin dәudey dýniyening – esh qúny joq esep estafetasynyng shablonyna ainalyp ketuining birden-bir sebebi – osy.

Jә, әngime tipti ol jayynda emes. «Ruhany janghyru» – býgingi qoghamgha әbden kerek-aq, baghdarlama edi. Onyng manyzy men mәnin, maghynasyn talay myqty aitty. Kózining mayyn tamyzyp otyryp tabaqtay-tabaqtay maqalalar jazdy. Olardan asyryp, biz ne aita qoyayyq.

Jogharyda jergilikti әkim-qaralardyng «Ruhany janghyru ayasynda» qyruar sharua atqaryp, qyrylyp sharshap jýrgeni turaly aittyq qoy.  Sol janghyrudyng kókesi Almatyda bolyp jatyr eken. Dәldep aitsaq, Almatynyng Týrkisib deytin audanynda.

Týrkisib audanyna qaraytyn Sholohov pen Tolstoy kóshelerining qiylysynda ornalasqan alleyadaghy myna eskertkish qayta jóndelipti. Týr-týsi әrlenip, әdemilenipti. «SSSR - Pobeda» deytin dәu jazuyna qarap, Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng esteligine qoyylghan bolsa kerek dep topshyladyq.

Búl turaly aqpardy әueli jeltoqsanshy Núrlybek Quanbaev jazdy. «Audan әkimi P.Kulagin SSSR-di ansap jýrgen boluy kerek. Mynaday SSSR degen jazuy bar eskertkishti alyp tastamaq týgili, qaytadan kýrdeli jóndeuden ótkizip qoyypty», dep jazdy «Facebook-te».

IYә, janaghy Týrkisib audanynyng әkimi kezinde Aqmolany basqarghan Sergey Kulagin deytin agromagnattyng úly Pavel Kulagiyn.

Pashanyng papasy da pang kisi. Ákimder korpusynda birneshe mәrte tentektik jasap, kózge týsken Kulaginning agro-alpauyt ekeni barshagha belgili. «80 myng gektar jerim bar» dep shirengen Sergey myrza kerek deseniz «payghambarmen de istes adam».

Rudnyidaghy Ioann-Bogoslov shirkeuinde Isa payghambardyng IYerusalimge kelgen sәti beynelengen freskada payghambardy kýtip alushy iyerusalimdikterding arasynda Kulagin de túrghan.

«Aramyzda jýrgen  Kulagin 2 myng jyl búrynghy kóne IYerusalimge qalay baryp qaldy, mýmkin qatelik shyghar», desip edi júrt. Joq, qatelik emes eken, búl Sekeng әkim bolyp túrghanda, әkimge jaghynugha tyrysqan suretshilerding «tosyn syiy» bolyp shyqty. Al shirkeudegi poptar «Kulaginning apostoldardyng arasynan tabyluy dinimizge qayshy kelmeydi» dep aqtay jónelgen. Jә, ol bólek әngime. Pashagha oralayyq...

26 jasynda audan әkimi bolghan. Otyzgha jasy tolghanda bizding Pasha erekshe qabilet darynymen kózge týsip, Preziydent әkimshiligining esigin attaghan. PÁ inspektor bolghan. Perindirtip otyryp PÁ-ge barghan Pasha onda kóp ayaldaghan joq.

Negizi Kulaginning búl balasy memlekettik qyzmetting týr-týrin kórgen. Bir kezderi Elordada әkimning kenesshisi boldy. Sosyn 2013-te bas qalanyng «Almaty» deytin audanyna әkim boldy. Sol kezde Pasha 26 jasta bolghan. Júrt sonda «26 jasynda qalay kim boldy» desip shulasqan.

Pashagha papasy jaqtasyp: «Jas bolsa nesi bar? Men de 26-27 jasymda kolhozdy basqarghanmyn. 26 jasynda bastyq bolghandar joq deysinder ma? Nege tek Kulagindi bayqap qoydyndar? Anyqtap kórsender, jasy odan da kishilerdi tabasyndar» dep sóilegen.

Aqyrynda, Pal Sergeyich әkimdikti basqarugha shamasy jetpey, dәl aitsaq, testileuden ótpey qalyp, Astananyng kommunaldyq sharuashylyq basqarmasyn basqarugha auysqan. 2015 jyly «Saryarqa» audanynyng әkimi bolyp qayta týledi.

Sóitip jýrip bizding Pasha Almatygha keldi. 2017 jyly janaghy Týrkisib audanyna әkim bolyp taghayyndaldy. Álgi birde, osy bala týngi klubta jýr eken degen әngime әleumettik jelide gu-gu talqy bolghan. Pal Sergeyich sol kezde bylq etpey qoyghan.

Hosh, Astanada jýrip birneshe kabiynet auystyrghan Pasha Almatygha kelgende de júrt biraz shulaghan edi. Obay, búl bala ne tyndyrady eken degen. Tyndyrypty, әne. «SSSR-Pobedasyn» janalapty. Ras, búl Pal Sergeyich eskertkishti «Ruhany janghyru» ayasynda jóndedi degen sóz emes. Bizdiki boljam ghana. Naqtysyn әkimdik aita jatar.

Ázirge aitpaghymyz, búl Pavel Kulagin basqaratyn audandaghy jalghyz eskertkish emes.

Sholohov pen Zavetnaya kóshelerining qiylysynda EDS ayaqtalghanyna (ózderining aituynsha Jenisting 30 jyldyghyna) arnalyp qoyylghan taghy bir eskertkish bar.

Sosyn Ogarev kóshesining boyynda «Úly Otan soghysynda qúrban bolghan jauyngerlerge mәngilik qúrmet» dep jazylghan taghy bir monument túr.

Janaghy Sholohov pen Seyfullin kóshelerining qiylysatyn túsynda Lenin atyndaghy alansha bar. Onda proletariat kósemine arnalghan eskertkish taghy bar.

Jogharydaghy «SSSR-Pobadany» janartuyna hәm jogharydaghy eskertkishterge qaraghanda, bizding Pal Sergeyich әli biraz «janghyratyn» kórinedi.

Hosh dedik. Týrkisib audany – Almatynyng kiriberis qaqpasy. Búl bizding sóz emes. Pasha әkimdigining óz sózi. Múnda Almaty Halyqaralyq әuejayy ornalasqan. Almatygha keletin, tipti Qazaqstangha keletin kez kelgen sheteldikting alghash tabany tiyetin audan.

2,5 millionnan asa adamy bar Almatyda Álihan Bókeyhannyng eskertkishi joq dep jazdyq keshe. Esesine, kenestik kezenning elesindey bolyp Leniyn, Kalininderding eskertkishteri qaptap túr. Leninning tas mýsinining bireui janaghy Týrkisib audanynda ornalasqan eken.

Shirkin, janaghy әuejaydyng dәl aldyna últ kósemi Álihan Bókeyhannyng nemese qazaq handarynyng alyp eskertkishi ornatylsa, «Ruhany janghyru» degen sol emes pe edi?! Shyrttay bolyp kelgen sheteldikterge, әsirese «qazaqta búryn-sondy memleket bolmaghan» dep kókiytin kókkóz kelimsekterge eldikti tanytu degen sol emes pe?!

Áy, biraq, qaydam. Búghan Pal Sergeychting aqyly jetse de, batyly jete qoyar ma?..

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322