Seysenbi, 26 Qarasha 2024
5418 1 pikir 3 Qazan, 2019 saghat 17:28

Ákimning keybir sәtteri...

«Egemen Qazaqstan» gazetining biylghy 4-nauryzdaghy sanynda Elbasy kitaphanasynyng diyrektory Ámirhan Rahymjanov ózining «Tolghan el tarihyn taspen jazady» atty maqalasynda «Qobylandy batyr kesenesin túrghyzuda Jiyrenqopada Aqtóbe oblysynyng әkimi Eleusin Saghyndyqovtyng bastauymen júmys atqarghan onyng orynbasary Ondasyn Seyilúly Orazalinning de enbegining eren ekenin ataghym keledi» dep jazghan. 

Ondasyn Seyilúly әkim bolyp kelgen kezde ózi enbek etken RIKA TA telearnasynda bolyp, qyzmettes bolghan osy arna diktory Gýlbarshyn Aqqatovamen jylyúshyray jýzdesip, ózining qalyptasuyna sol kezenderdegi enbegi de әser etkeni turaly onyng sózderi «Evrika» gazetinde basyldy.

Ózimning «Úlylyqpen jýzdesu» kitabymda (Aqtóbe, 2013 j.) men onyng 1992 jyly Dýnie jýzi qazaqtarynyng I-qúryltayyna qatysqan aqtóbelik delegattar arasyndaghy suretin jariyalappyn. Osynyng bәri Ondasyn Seyilúlynyng ómirdegi keybir sәtterin bayandaugha sebep jәne arqau boldy...

Jaqynda Premier-ministr Dýniyejýzilik bank elimizding qalalary men ónirlerinde biznes jýrgizu jenildigi reytingilerining qorytyndysy boyynsha Almaty qalasy men Manghystau jәne Aqtóbe oblystaryndaghy jetistikterin erekshe atap ótken bolatyn. Aqtóbe oblysynyng әkimi Ondasyn Orazalinning ózining biznestegi alghashqy qadamdaryn RIKA TV kompaniyasynda bastaghanyn bireu bilse, bireu bile bermeydi.

Ayta ketken jón, «RIKA-TV» telekompaniyasy (oryssha Reklamno-informasionnoe kommercheskoe agentstvo) respublikada túnghysh 1990 jyly úiymdastyrylyp, 1992 jyly habarlaryn tarata bastaghan tәuelsiz elding BAQ arasyndaghy túnghysh qarylghashy bolatyn.  

Jalpy "Evrika" nyng bas redaktory Viktor Gerberding aituy boyynsha toqsanynshy joldardyng basynda túnghysh tәuelsiz telearnany ashu jobasyna demeushilik jasap alghashqy qarjyny ferrosplav zavodynyng diyrektory,búl kýnderi Ukrainada túratyn Nikita Varfolomeevich Novikov bólgen bolatyn.Onyn júbayy Lubovi Nikolaevna búrynghy komsomol jetekshileri Merbolat Kýnbaev pen Ondasyn Orazalin alghashqy kezdesude bilikti jәne aqyldy adamdar retinde әser qaldyrghanyn.ile shala olarmen birge Japoniyagha baryp kerekti jabdyqtardy alyp kelgenderin esine alady eken, sol jyldary ol zavodta syrtqyekonomikalyq baylanys salasyn basqarghan. Aghylshyn tiline jetik Ondasyn Orazalinning búl shetelge túnghysh issapary bolatyn. Al 1991-jyldyn 31 jeltoqsanynda Merbolat Kýnbaev, Ondasyn Orazalin jane Múrat Baydillaevtar osy telearnanyng túsauyn kesken bolatyn.  

Bolashaq oblys әkimining on jylgha juyq enbek joly osynda ótip edi. 

«Biz osy telekompaniyanyng ómirge kelip, ayaghynan túru sәtterine qatystyq, - dedi Ondasyn Seyilúly osy kezdesude. - Eger ol otyz jylgha juyq halyqqa oidaghyday qyzmet etip kele jatsa, sol sol kezdegi entuziazm men jappay qúlshynystyng jemisteri. Biz shyndyghynda kýni-týni telekompaniyada bolghan edik. Men osynda biznesting әlippesimen tanystym. Óz salama say men kóbinese biznes jobalaryn jýzege asyrumen ainalystym. Degenmen de búl shygharmashylyq pen biznesting úshtasqan uaqyty bolatyn.   

O.Orazalin «Rika» TV telekompaniyasynda. Sol jaqta G. Aqqatova

Osy telearnada bolashaq oblys әkimimen qyzmettes bolghan qazirgi tandaghy birden bir diktor Gýlbarshyn Aqqatova shyn mәninde osy újymnyng shejireshisi eken. Qyzyqtyrghan saualdarymyzgha tolyq ta tújyrymdy jauaptar tauyp otyrdy. «Osy telearna qúrylghannan beri janalyqtar diktory bolyp kelemin,- deydi ol. – Ondasyndardyng shaqyrtuymen oblystyq telearnadan auysyp, 1992 jyly 16 mausymda janalyqtar jýrgizip edim, әli sol qyzmettemin. Kezdesuge kelgen oblys әkimi Ondasyn Seyilúlymen qol berip amandasyp, jýzdeskende tereng tolqynys ýstinde bolyp, bir sәt qyzmettes bolghan uaqyt kóz aldymnan kinolentaday syrghyp ótkeni ras. Ondasyn ózi aitqanday, biznes salasymen tolyghyraq ainalyssa da, onyng shygharmashylyqqa jetik talghampaz adam ekenin kórdik. 

Onyng basshylyghymen jәne tikeley aralasuymen bizding arnada Baqyt Eshbaeva «Atamúra» baghdarlamasyn týsirudi bastaghany esimizde. Ondasyn sol tústa qayta janaryp, keng óris ala bastaghan aqyndar aitysyn tolyq týsirip, telearnamyzda kórsetuge de múryndyq boldy. Sol kezde deni mol orystar «qyzyqtyru tudyrghan búl ne aitys degen?» dep súraytyn. Oghan jauap retinde Ondasyn Seyilúly orys tilindegi «Patefon» baghdarlamasyna aitysty engizip, subtitrli audarmasyn kadrde jazghyzyp, ózge tildi kórermenderge jetkizgeni de úmytylmas shaq.

Onyng basshylyghymen operatorymyz Radik Maqsúmovtyng oblystyng kiyeli jәne qasiyetti jerlerin Dýniyejýzi qazaqtarynyng I-qúryltayyna aparyp tanystyrghany naghyz últjandylyq emes pe?!   

«Osy Ondasyn Orazalin men Radik Maqsúmovtyng týsirip әkelgen qazaqtardyng Dýniyejýzilik I-qúryltayynyng bastan-ayaq qyzyqty jәne tarihy oqighalarynyng tolyq núsqasyn biz RIKA-da kórsettik. Olardy ózim dayyndap, Ondasyngha bergenmin, mýmkin onda saqtalghan da shyghar, búl jóninde ol óte múqiyat bolatyn»,- dep esine alady Gýlbarshyn Qúrmantayqyzy. 

Bolashaq ónir basshysy irge tasyn qalasqan RIKA telearnasy osy kýnderi Tahauy Ahtanov kóshesindegi oblystyq telearna ornalasqan ghimarattan bastalady. Onyng «Ayan» aqparattyq baghdarlamasynyng redaktory Serik Erghaly bolatyn. Tilshileri — Bazarhan Aymaghambetov, Serikting ózi jәne Gýlnar Qarashaeva. Jýrgizushi diktor Gýlbarshyn Aqqatova bolyp 1992 jyly mausymnan habarlaryn bastaghan eken. Baghdarlama «Tәulik» bolyp ózgerip, ony ýzdiksiz 27 jyl boyy Shymkent mәdeniyet institutynyng týlegi, ózi de ónerpaz jan Gýlbarshyn Qúrmantayqyzy jýrgizip keledi.

Gýlbarshyn sol bir qiyndyghy men qyzyghy mol jyldary osy telearnada Dimashtyng әkesi, órimdey jas student Qanat Aytbaevtyng da Ondasynnyng qol astynda qyzmet etkenin, ózining alghashqy kliypi jergilikti kompozitor Qayyrghaly Qojanbaevtyng әnine jazylghan «Arman jastyqty» qazirgi Abay, ol kezdegi Oktyabri bulivarynda týsirgenin tilge tiyek etti. 

- Iya, sonday bir qyzyq kezeng bolghan. Áueli Ondasyn Seyilúlynan institutta taghylym aldyq. Az uaqyt RIKA-da qaramaghynda qyzmettes boldym. Sol kezde teleoperator Radik Maqsúmov mening «Arman jastyq» túnghysh kliypimdi týsirip, osy saladaghy túsauymdy kesken. Sol jyldary oblys ónerpazdary qatarynda Ondasyn Seyilúlymen birge Dýniyejýzi qazaqtarynyng I-qúryltayyna qatysu baqytyna ie bolyppyz,- dep qysqasha esine týsirdi býginde esimi tórtkýl dýniyege tanymal әnshi-produser Qanat Aytbaev — Dimashtyng әkesi.

Qanat Aytbaev turaly osy joldardy jazyp otyrghanda belgili qogham qayratkeri, halyq әrtisi Múrat Ahmadiyevting «búrynda әne, Múrat Ahmadiyev kele jatyr deytin, qazir әne, Dilnәz Ahmadiyevanyng әkesi kele jatyr deytin boldy, qyzymnyng atyshulylyghyn eskerip...» degen sózderi eriksiz esime týsti. Biz de qazaqtyng әnin әlemge tanytqan Dimashty әkesimen qatar atamay óte almadyq.

- Elimizdegi túnghysh tәuelsiz telekompaniya aqtóbelik RIKA qúrylghanda onyng materialdyq-tehnikalyq bazasyna qyzyqpaghan jurnalist kem de kem shyghar. Múnda bizding oblystyq ATV telearnasyndaghy K-700 syndy alyp apparaturalardan erekshe yqsham da sapaly týsiretin japondyq apparaturalar bolatyn. Solargha ishtey qyzyghyp jýrgen meni Ondasyn Orazalin júmysqa shaqyrghanda birden kelistim,- dep eske aldy belgili mәdeniyet qayratkeri, sol kezdegi telerejisser Baqyt Eshpaeva.- Men turaly belgili diktor Ivan Ushanovtyng balasy, sonda qyzmet isteytin Igori Ushanov jyly lebiz aitqan bolar dep oilaymyn qazir. Men Ondasyn Seyilúly RIKA-da az uaqyt júmys jasap, kóp is tyndyrdy dep oilaymyn. 

Birde Ondasyngha jolyghyp, «el, jer tarihy turaly «Atamúra» baghdarlamasyn bastayyq» dep edim, ol quana kelise ketti. Qasyma talantty teleoperator Radik Maqsúmovty qosty. 

Mine, arada kóp jyldar ótti. Biraq, men rejisserding oiyn aitpay tanityn jәne dәl tabatyn Radiktey operator kezdestirmedim. Osylaysha «Atamúranyn» bastaluyna Ondasyn Seyilúly qamqorshy boldy. 

Sol uaqytta telearnamyz kólikke tapshy. Tarihty tereng biletin maman taghy qajet. Al, muzeyde kólik bolatyn. Men Yrysjan apamyz Iliyasovagha bardym. Sóitip, kólik te, bilgir kenesshi de tabyla ketti. «Bolar isting basyna, jaqsy keler qasyna» degen osy shyghar.

Biz óz kezegimizde Radik Maqsúmovtyng qatysuymen týsirilgen avtorlyq toptyng «Batyrdyng sony — Eset», «Almat tamy», «Mәni әuliye», «Jamanshyng qúpiyasy», «Bókenbay shoqysy», «Janys bi, Bayghabyl, Toqsanbay tamdary» jәne basqa qúndy dýniyelerdi muzey qorynan tauyp, bir jasap qaldyq.

Olardyng atyn atap, týsin týsteu ýshin bólek bir sóz arnayyq.

Qazirgi tanda Gýlbarshyn jәne Radik Maqsúmovtar Oral qalasynda túrady. Sol toqsanynshy jyldardyng basynda Gýlbarshyn da Aqtóbe telearnasynda qyzmet atqarghan. Ony — birinshi, al Aqqatovany — ekinshi Gýlbarshyn dep ataydy eken qúrbylary shatastyrmas ýshin. 

Maqsat-múrattary bir adamdar osy óner ordasynda birin-biri únatyp, otbasyn qúrady, qazir qyzdary boy jetip qaldy. 

Baspasózderi resmy mәlimet boyynsha, Dýniyejýzi qazaqtarynyng I-qúryltayyna 200-den asa jurnalister, 50 telekompaniya qatysty dep sanalady. Al, Aqtóbe oblysynan bolashaq oblys әkimi Ondasyn Seyilúly Orazalin bastaghan RIKA-TV telekompaniyasy biyresmy bolsa da, osy ónirding tuyn kótergen eken. 

Jospar boyynsha qúryltaygha Ondasyn, men jәne Serik Erghaly baruymyz kerek bolatyn. Búl tehniygimiz Aleksandr Abramovty sanamaghanda. Aqtóbe әuejayynda, dәl samoletke otyrar aldynda Serikten «otbasy jaghdayynda kýtpegen oqigha bolyp qaldy, Almatygha úsha almaymyn» degen habar jetip, tas tóbeden úrghanday boldy. Osy mezette Ondasyn: «Ony men ózim almastyramyn, apparaturany samoletke tieyik» degen úsynys aitty. Qansha japondyq ónim bolsa da, ishinde ýlken monitor bar, apparatura, qúral-saymandarymyz jenil emes-ti. Ondasyn, men jәne Sasha Abramov birlesip zattardy trappen salongha tiyedik. Sonday kez boldy: biz bәrimiz besaspap edik. Men tek qana operator emes, monitordy da qarap, kerek bolghanda kóligimizding de jýrgizushisi bolyp ketetinmin. 

Ondasyn da solay, biznesimen qosa shygharmashylyq ta oghan jat emes edi. Sol kezdegi ózim týsirgen qay taqyryp bolmasyn, Ondasynnyng iydeyalary edi. Biz ózimizben birge jogharydaghy Baqyt Eshbaeva, Rysjan Iliyasovalarmen dayyndaghan habarlardy, olardyng birneshe kishigirim shaghyn kóshirmelerin alyp kettik. Sol Atakentte Aleksandr aumaqty monitor ornatty. Janylyspasam, múnday qondyrghy ózgelerde bolghan joq, kópshiligi bizge kelip qaraydy. 

Kóp qyzyghushylyq tudyrghan dýniyelerding ishinde bizding Yrghyzda týsirgen «Almat tamy», «Jamanshyng qúpiyasy» jәne Eset batyr toyy turaly týsirilimder bolghany esimizde. Kóptegen sheteldik qandas aghayyndar kózderine jas alyp, tizelerin býkken edi sol kezde. Al, Ondasyn olargha aghylshyn tilinde, ol osy tildi jetik mengergen bolatyn, týsinikteme berip jatty. 

Búl týsirilimder kórermenderge únaghany sonshalyq, olar bizdi qonaqýidegi bólmelerimizden de tauyp alyp, sol biz aparghan shaghyn diskilerdi bolmashy baghamen satyp alyp ta ketken-di. Artynan habardar bolghanym, qúryltaygha sol Almat tamynda jerlengen danqty adamdardyng úrpaqtary arada alpys salyp, Qazaqstangha túnghysh oralghan eken ghoy. 

Biz qúryltayda býkil is-sharagha qatysyp, týsirilimder jasap, Aqtóbe halqyna kórsettik. Sol alghashqy qúryltayda delegattar elimizding kiyeli jerlerine bas iygenderi talay jazylyp keledi. 

Biz Ondasyn ekeumiz Týrkistangha barghanymyz esimde. Poyyzda bizge týrkiyalyq azamatshalar joldas boldy. Olarmen de Ondasyn aghylshynsha tez til tabysyp ketken bolatyn.   

Bir qyzyghy, bizde akkreditasiya degen bolghan joq. Degenmen de, tiyisti organdar qyzmetkerleri keyde tekserip qalyp, degenmen apparaturalarymyzdy kórip, keshirimidilikpen qaraytyn. 

Birde Respublika sarayynda men tipti shaqyrylghan Finlyandiya preziydentining ornyna otyrghanym bar. Áriyne, oryndy bosatugha tura keldi. Jalpy, tәuelsizdik tany atqan sol bir kez, bolashaq oblys әkimi Ondasyn Orazalinmen ótkizgen tarihy shygharmashylyq issapar mәngi úmytylmaq emes, dep qorytyndylady sózin Radik Maqsúmov. 

- Radiyk, siz endi Ondasyn Seyilúlyn oblys әkimi bolyp taghayyndaluymen qúttyqtaghan bolarsyz!- dep súradyq biz.

- Joq, onyng reti kelmedi. Onyng ýstine men ózge oblysta túramyn ghoy,- dep jauap berdi ol.

Radik turaly әngimemizdi onyng Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Aqtóbe oblysyna jasaghan túnghysh issaparlaryn týsirgen avtor ekendigin aitumen ayaqtaghan jón bolar. Elbasymyzdyng 1993 jyly Aqtóbe oblysyna kelgeni turaly viydeosujetti men «Ekspress-K» saytynda jariyalasam, elordalyq әriptesterim ony Núrsúltan Ábishúlynyng oblys ónirine kelgen songhy bir issapary kezinde jariya etti. Sol issapar turaly týsirilimning avtorlarynyng biri Radik Maqsúmovty tauyp alyp, mәz boldym.

 

Bizding uaqytta Núrsúltan Nazarbaevty týsiru onsha qiyndyqqa soqpaytyn, jaqyn keluge de bolatyn, sebebi tek ýsh kanal ATV, RIKA jane preziydentting jeke operatory týsiretinbiz. Sonynan operatorlar sany jiyrmadan artqanda, búl endi songhy kezder bolatyn, búl júmys qiynday týsti.                                                                                                                           

Tәuelsizdikting alghashqy jyldary preziydenttik kortejge ilesip jýrdik te, keyinnen eki aq "Zaporojespen" olardy kýtip alugha kóshtik, dep esine alady Radiyk. Shalbay Qúlmahanúlymen Almatygha tәuelsizdikting bir jyldyghyn toylauyn týsiruge bardyq. Bizdi meyramhanagha shaqyrghan bolatyn. Maghan berilgen núsqau tek Qúlmahanovtyng jane Zamanbek Núróadilovtyng tosttaryn tusiru sosyn toqtatu bolatyn. Men solay stedim de. Kónili kóterinki Shalbay Qúlmahanúly, kez kelgen qazaqtay,әn saludan da kenje emes ekenin kórsetip shyrqay jóneldi. Onyng dastarhan basyndaghy әnin de men týsirip algham. Osy kassetagha qaytarda vagonda audannan kelgen bolgar ansamlining konsertin jazyp alghanmyn. Redaksiyagha oralghasyn "Patefondaghy" әriptesterime mende jaqsy nomer bar dep edim, olar osy bolgarlardyng әnshilerimen birge Shalbay Qúlmahanúlynyng da әnin qosyp jibergeni. Ertenine ol Merbolat Kýnbaevti jane barlyq "patefonshylardy" ózne qabyldaugha shaqyrdy.Ózimizben birge viydeoapparaturamyzdy da alghanbyz.

Qane kórsetiniz, dedi ónir basshysy. Kórilimnen song ol maghan, búnynyz ne Radiyk,men sizge senip edim ghoy degende ózimdi sonday ynghaysyz sezingenim әli kýnge esimde

Atalghan qúryltaygha qatysyp, bolashaq oblys әkimimen qoyan-qoltyq jýrip, onyung qasynda suretke týsken yrghyzdyq azamat, belgili mәdeniyet qyzmetkeri, ólketanushy, asyldyng túyaghy Shamil Mahanov otyz kýn oilanyp, qyryq kýn tolghandy. «Súhbat beruge shorqaq edim, kýnbe-kýn dýrbeleng ghoy, biraq aghalyghynyzdy syilap kelip otyrmyn» dep aghynan jaryldy ol. Shamil de, onyng aghasy — Aqtóbe ónirine keninen tanymal dәriger, qogham qyzmetshisi Roman Rahiyev te — Radikter qúryltaygha babalardyng mәngilik mekeni — tamyn týsirip aparyp kórsetken Almattyng tikeley úrpaqtary.

...Resmy derekterge qaraghanda, alghashqy qúryltaygha alys jәne jaqyn shet memleketterden, sonyng ishinde Týrkiya, Almaniya, Fransiya, Norvegiya, Mongholiya, Qytay jәne basqa elderden 800-den astam ókil qatysqan. Búl jiynda alty әlemdegi aghayynnyng at basyn ata júrtqa búruy, alasapyran uaqyttarda adasyp qalghan bauyrlarymen qauyshuy, kóptegen qandastarymyzdyng tarihy otandaryna oraluy qarastyrylghan bolatyn.

Birinshi suret. Túnghysh qúryltaydyng aqtóbelik delegattarynyng bir toby. Ong jaqtan «RIKA-Bank»-ting diyrektory O.S.Orazaliyn, yrghyzdyq mәdeniyet qyzmetkeri Sh.Mahanov, ... E.Y.Ájibaev jәne basqalary

Ekinshi suret. Aqtóbelik delegattar, ortada oblys әkimshiligi basshysynyng orynbasary IY.N.Aymaghambetov, ong jaqtan birinshi Múqtar Aryn.

Birinshi suret. Kýishi J.Asylhanov jәne әnshi Q.Aytbaev aqtóbelikterding kiyiz ýiinde

Qadirli qonaqtardyng arasynda sol RIKA-lyqtar týsirip, qonaqtargha kórsetken «Almaty tamy» kinojurnalynyng keyipkeri, kezinde jergilikti basqaru isine aralasqan bedeldi adam, el ishinde sardar atanghan, bir bolysty basqarghan, kózi tirisinde osy mavzoley-tamdy en dalada túrghyzghan Almat Tobabergenovting (1804-1892) úrpaghy, qazaqtyng túnghysh skripkashysy, Mústafa Shoqaydyng janashyry Álim Almat zayyby Edil jәne úly Tóremen birge keledi dep kýtilgen bolatyn. Ayta ketu kerek, Álim Almat 1941 jyldyng 30 mausymynda Polishamen shekaralas soghystyng alghashqy soqqysyn qabyldaghan Brest-Litovskiyde tútqyngha týsken bolatyn. Endi mine, aragha jarty ghasyrdan astam merzim óte tughan jer topyraghyn qayta basqaly túrghan. Bir jaghynan atalas tumalaryn qarsy alugha, ekinshiden, kóppen kórgen úly toygha yrghyzdyq kәsipker jәne mәdeniyet salasynyng janashyry Shamil Mahanov ta Almatygha barghan edi.

- Álim atamyz ben Edil jengemiz saghynyshtaryna baghynyp, jedel Yrghyzgha attandy da, aghamyz Tóre jiyngha bastan-ayaq qatysty,- dep eske alady sol kýnderdi Shamil Mahanov. – Bir bayqaghanym, aghamyz Tóre bolsyn, Týrkiyadan kelgen ózge qonaqtar bolsyn, qazaqsha bile túra, әngime sarynyn aghylshynsha aitqanda ghana tereng týsinedi eken. Dýnie tilderining bastysy — aghylshyn tilin jana iygerip jatyrmyz. Tóre aghamyz ózining biznes salasyndaghy júmystaryn oblys basshysy Shalbay Qúlmahanovqa bayandaghanda jәne basqa pikir almasular bolghanda kómekke kelgen Ondasyn Seyilúlynyng aghylshynsha bilimine tәnti bolmaghan jan joq joq-ty dep esine alady Shamil otyz jylday búryn bolghan oqighany. 

«Bizding Yrghyz audanyn birinshi әkimimiz Layyq Shoqparov bastap barghan edi. Bizding kiyiz ýiimizge kóptegen qonaqtar bas súqty. Sol kezde ózimiz dastarqandas bolghan aghalarymyz — oblys әkimshiligi basshysynyng orynbasary Izbasqan Aymaghambetov, bolashaq eki shaqyrylymda Senator bolghan Boranbay Qúsayynov, Qobda audanynyng әkimi Ersayyn Ysqaqovtar elge syily atpal azamattar edi ghoy»,- dep bir tolqydy Shamil inimiz.

Shamil bauyrymyzdyng sózderine oray osy is-sharagha delegasiyany bastap barushylardyng biri oblys әkimshiligi basshysynyng orynbasary Izbasqan Aymaghambetov aityp bergen bir jәit esimizge týsti. 

«Bir mezgilde Almatynyng aq janbyry qúiyp jibergeni,- degen-di ol- syrtqa shyqsaq, ózimizdiki bar, qonaqtardiki bar, býkil ayaq kiyimimizdi suday sipap ketken, bireui de joq. Endi ne isteymiz dep sanymyzdy soqtyq.

Sol kezde «Shalbay Qúlmahanúly, maghan «Volganyzdy» beriniz, baryp ayaq kiyimder satyp әkeleyin» dedi Boranbay Baqytjanúly Qúsayynov. 

«Volgamen» ketken Boranbay kóp úzamay bәrimizge jana ayaq kiyim әkelip, alghystyng astynda qalghany bar dep edi Izbasqan Núretdiynúly osy qúryltaydy esine alyp.

Osy kýnderi qúrylghanyna 90-jyldyghyn toylap jatqan batyrlar mekeni Qobda audany Aqsay auylynyng týlegi, jerles-auyldasymyz Boranbay Baqytjanúly Qúsayynov Izbasqan Aymaghambetov aghamyz aitsa aitqanday, ýlken jýrekti, ómirde adal, qyzmetine berik, dosjandy el azamaty boldy. Osy qúryltaygha ol oblys tútynushylar kooperasiyasy atynan barghan bolatyn. Kezinde ol tarihta jergilikti últ ókili basqarmaghan Aqtóbe jýn óndeu fabrikasynyng diyrektory bolyp jemisti enbek etti. Boranbaydyng esimi el tarihynda elimizding 1995 jyly túnghysh saylanghan birinshi parlament senatynyng jәne 1999 jyly saylanghan onyng ekinshi shaqyrylym deputaty lauazymy retinde saqtalary sózsiz. Ásirese zang shygharushy organnyng salyq jónindegi zandarynda onyng dәleldi janasha qoltanbalary qalghanyn әriptesteri talay atap ótken. Onyng qarapayymdylyghyn, balalyq shaq dostaryna degen adaldyghyn aityp ketken jón bolar edi.

1999 jyly nemeremiz Rahatty qyrqynan shygharugha Astanagha bardyq. Qúdamyz Sarayshyq kóshesinde túrady eken, men auyldan sәlem jetkizeyin dep Boranbaygha qonyrau shalsam, ol da osy manda, sol kóshining júp san jaghynda eki ýiden keyin túrady eken, oilanbastan soghyp, dәm tatyp ket dedi. Astanada birinshi ret boluym, úyaly telefonnan súrasyp sen taba almassyn, men balkongha shyghyp, kórpeni ústap túrayyn dedi. Bir mezet qarasam Borekem Sarayshyq kóshesining 36 ýiining tórtinshi qabatynyng 53 pәterining balkonynan qolyna auyldyng qúraq kórpesin ústap maghan belgi berip túr! Búdan asqan qarapayymdylyq, kishipeyildilik bolar ma?! Ol sol joly auyldas dosymyz Jaqsylyq Ayapov ekeuimizdi Astanamen tanystyryp, ózi qyzmette bolghan Parlamentting búrynghy mekenjayymen,tipten Aqordamen, Preziydent sarayymen de tanystyryp edi. Aqtyq demi qalghansha el tәuelsizdigine ómirin arnaghan el azamaty, artynan bayqasaq, sol kezde auyr nauqastan emdelip jýr eken...

Boranbaydyng ýiindegi kelinimiz Baqyttyng jerlesi, osy otbasymen kóp jyl syilas bolghan, sol kezdegi Qobda audanynyng әkimi, Aqtóbe oblysyna enbegi singen qayratker Ersayyn Ysqaqúly Ájibaev ta túnghysh qúryltaydan alghan әserlerin esinen shygharmaytyn edi. 

Biz sol jyly Isatay Taymanovtyng tughanyna 200 jyldyghyn toylap ótkenbiz, deytin ol. Búl shara Úzaqbay Qúlymbetovtyng qúrmetine arnalghan merekege say keldi de, birinshi oblys basshylary Qobdagha kele almady. Isataydyng toyyna jerlesteri onyng tughan jerinen topyraghy salynghan shaghyn әinek ydystar әkelgen bolatyn. Shalbay Qúlmahanúly maghan erterek baryp kiyiz ýilerdi ornalastyrudy jýktedi, kiyiz ýiler bizding Qobda jәne Yrghyz audandarynan bolatyn. Atyraudan kelgen Isataydyng tughan topyraghynan habardar ol Eset batyrdyng kesenesinen alynghan topyraq salynghan 50 jebe dayyndatqyzdy, biz olardy qonaqtargha syilaghanbyz.  Aytqanday men astanamyzgha erterek baryp, Shәkenning tanystary kóp, oblys әkimdigine jolyqtym. Nәtiyjesinde bizding kiyiz ýiler Almaty oblysymen kórshiles kórnekti jerge ornalasty, deytin ol.

Birinshi qúryltaygha aqtóbelikterdi ónirding tәuelsizdik alghaly birinshi әkimi Shalbay Qúlmahanúly Qúlmahanov bastap barghan edi. 

Kóp jyl óte 2012 jyly 3 shildede kórnekti memleket qayratkerimen kezdesuim úmytylmastay esimde qalghany sózsiz. Tóle by kóshesi, 155 «A» ýi, 701 bólmede ornalasqan onyng «Aziya Grand» kompaniyasynyng ýlken bir zaly túnghysh Elbasymen otbasymen týsken suretterge toly, tәuelsizdik turaly fotoshejire deuge bolady. «Tarihtyng ótpeli  tar kezeni Tәuelsizdikke qol jetkizgen jyldary Aqtóbe ónirin basqarghanymdy maqtanysh tútamyn», deydi ol. «Sol tar kezende elding ensesin kóteru ýshin baba әruaqtaryn eske alyp, olardyng esimderin qayta janghyrtu súraqtary túrdy. Biz olardy oidaghyday oryndadyq ta. Aqtóbede Eset Kókiúly 325 jyldyq toyy gýrildep ótti. Oghan shetelderden, kórshi oblystardan kóptegen qonaqtar keldi. Oblys kýshimen Eset Kókiúly batyrgha kesene kóterip, eskertkishin ashtyq. Maghan Elbasymen 16 shet memleketterde bolyp, olardyng ómirimen, basshylarymen kezdesu baqyty tudy. Olardyng bәri jer sharynda túnghysh tәuelsiz Qazaqstannyng irge tasyn qalghan N.Á.Nazarbaevtyng tarihy enbegin moyyndap túratyn».

Árdayym Aqtóbe dese býiregi búrylyp túratyn Shalbay Qúlmahanúlyna osy materialdy dayyndau barysynda qonyrau shaldyq. 

«Dýnie jýzi qazaqtarynyng tarihy túnghysh qúryltayy aqtóbelikter ýlken úiymshyldyqpen ótkizip, Boranbay Qúsayynovtyn, Ersayyn Ájibaevtyn, Layyq Shoqparovtyng qosqan ýlesteri mol. Qúryltaygha myndaghan adam qatysty, atqarghan qonaqtarymyzda san joq. Bәrin este saqtau mýmkin de emes. Degenmende qazaqtardyng túnghysh qúryltayyna Aqtóbe oblysynan birinshi әkimi ózim jәne bolashaq әkimi Ondasyn Seyilúly Orazalinning birge qatysuy tekten tek emes, jaqsy yrym dep jorimyn. Aqtóbelikterge men әrqashan mol tabys pen baqyttylyq tileymin» deydi aghamyz. 

«Bolmasang da úqsap baq, bir jaqsyny kórseniz» dep dana Abay aitqanday, sol Almatydaghy kezdesude Sara Alpysqyzy jengemizden ýirendik dep tanerteng týgeldey salqyn sugha shomylatynyn aitqan edi, mine onshaqty jyl aghamyzgha eliktep kelemiz. Sonan әrdayym esimizge týsetini taghy bar.

Jogharyda әngime bolghan operator Radik Maqsúmov týsiruge qatysqan, ózim 2017 jyldyng 30 qazanynda tolyq núsqasyn «EK» saytynda jariyalaghan, al qysqa núsqasyn Aqorda jelige 2018 jyldyng 15 qazanynda jariyalaghan Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng 1996 jylghy Aqtóbe oblysyna issaparynyng týsiriliminen bir danasyn Shalbay Qúlmúhanúly sol  Almatydaghy kezdesude syigha tartqan bolatyn.

Oblys әkimi E.Saghyndyqov, onyng orynbasary O.Orazalin jәne K.Espaghambetov Elbasymen Aqtóbede «Otan» partiyasy ghimaratynda

Basqa da kóptegen qúryltay delegattary siyaqty Ondasyn Seyilúly sol 1992 jyldyng qyrkýieginde Núrsúltan Ábishúlyn alghash ret jaqynnan kórip, onyng mazmúndy bayandamasyn tyndaghan bolatyn. Keleshekte bolashaq Aqtóbe oblysynyng әkimi Elbasymen qoyan-qoltyq Preziydent әkimshiliginde attay on ýsh jyl minsiz qyzmet etip, sayasy mol tәjiriybe jinady, el basqaruda kóp nәrse ýirenip, baghasy joq sabaqtar aldy. Al, sonau 2006 jyly 9 qyrkýiekte Aqtóbede bolghan Ondasyn Seyilúlynyng Elbasymen alghashqy kezdesulerining biri turaly túnghysh Preziydentimizben 28 ret kezdesken, aqtóbelik qogham qayratkeri, oblystyq halyqaralyq beybitshilik úiymynyng tóraghasy Keldibay Espaghambetov tebirene әngimelep berdi. Bizding oblys sol joly respublikada alghash ret Preziydentimizge «Otan» partiyasynyng suday jana ghimaratyn tanystyrghan edik. Dәn riza bolghan N.Á.Nazarbaev qol jetken tabystargha masattanbay, aldaghy jana asulardy iygeruge shaqyrghan. Sol mindetterdi oryndaugha endi mine, jana ónir basshysy Ondasyn Seyilúlynyng bastauymen әli atsalysyp kelemiz, deydi «Aqtóbe oblysynyng qúrmetti azamaty», «Qúrmet» ordenining iyegeri, oblys әkimining qoghamdyq kenesshisi Keldibay Espaghambetov.

Býgingi tanda Qazaqstannyng jalpyúlttyq kiyeli nysandar qataryna oblystan on eskertkishter ense, onyng ýsheui – Abat Baytaq, Qobylandy batyr, Isatay Taymanov Qobda jerinde ornalasqan. Olardyng alghashqy ekeuinde: Abat Baytaq pen Qobylandy batyr memorialdyq keshenderinde Ondasyn Seyilúlyn qoltanbalary bar deydi osy audannyng búrynghy әkimi, býgingi tanda oblystyq әkimshiliktegi ardagerler kenesining tóraghasy Serik Botaghariyn.  Onyng atsaluymen Qobdada ózimiz túrghyzghan Abat-Baytaq kesenesine kirpishter dayyndaghan shaghyn kirpish zavody әli túr.

Ondasyn Seyilúlynyng bastauymen Abat-Baytaq, Qobylandy batyr memorialdaryna halqymyzdyng Ábish Kekilbaev, Oljas Sýleymenov, Imanghaly Tasmaghambetov, Múrat Áuezov, Aysúlu Jaghanova, Fariza Ongharsynova jәne basqa ayauly úl-qyzdary at basyn tiredi, qoldan kelgen kómekterin kórsetip, aqyl-kenesterin berdi, deydi Serik Kósherúly. 

Abat-Baytaq kesenesi, 2006 jyl, qazannyng 4-i.

Áriyne, Abat Baytaq jәne Qobylandy batyr keseneleri turaly tomdaghan tuyndylar jazugha bolar edi jәne olar jazylady da. Mýmkindigimizge say biz qysqa qayyrdyq. Baytaq eskertkishin (ilgeride Abat esimi joq) 1850 jyly orys injener-podporuchiygi Riygeliman A.IY., 1762 jyly kapitan Rychkov P.I. orystyng ataqty fransuz ghalymy Jozef-Antuan Kastanie siyaqty ghalymdary 1905 jyly әdeyi izdep kelip, zerttep suretin salghan. Revolusiyadan qughyn kórgen Kastanie óz eline qashqan Jozef-Antuan ishinde osy eskertkish turaly derekter bar enbegin fransuzsha bastyrghan. Osylaysha Abat Baytaq shetelde de ayan deuge negiz bәri sózsiz. Kenes dәuirinde «halyq akademegi» degen úghym bolghan, búlar tolyq ghylymy biylikteri bolmasa da óndiriste joghary nәtiyjege jetken adamdar. Respublikagha aty mәlim aqtóbelik ólketanushy, tarihiy-mәdeny qúndylyqtardy zertteu, olardy qorghaugha ómirin arnaghan ólketanushy Bekarystan Myrzabay, bizdinshe, osy ataqqa layyq.

1992 jyly mәdeny múralardy qorghau olardy týbegeyli zertteu turaly zang shyghyp, sonyng ayasynda Ábish Kekilbaevtyng kenes-núsqauymen Abat Baytaqty zertteudi Serik Ájighaly yntamen qolgha alghan-dy, — deydi ol. 1995 jyly Áliyanyng toyyna Ábish Kekilbaev aghamyz kelip, Jiyrenqopagha Qobylandy batyr ziratynyng basyna, Túrsynghaly Nәkeshovting otbasyndaghy Beket atanyng shәkirti Shektibay atamyzda saqtalghan Beket әuliyening kók asasyna dúgha qylyp, qaytarda Abat-Baytaqqa soqty. Osynyng ózi mәseleni ong sheshuge zor sebep boldy. Kelesi jyly Imanghaly Tasmaghambetov te kelip, Qobylandy batyr jәne Isatay Taymanovtardyng basynda bolghannan keyin Abat-Baytaqqa at basyn tiredi.   

Bekarystannyng aituynsha, Abat-Baytaq turaly tarihy ainalymgha enbegen derekter de bar siyaqty. Mysaly, belgili ghalym, Temirding Qarakesek ruy tumasy, tarih ghylymynyng doktory Ábu Takenov eskertkishti fotogha týsirip, Álkey Marghúlangha salyp jiberedi. Ghúlama búl derekee qyzyghushylyq tanytady. Sóitip, Álkey Marghúlannyng jәne ózge tanymal tarihshy-ústazy Tóleu Bәsenovting tapsyrmalarymen Serik Ájighaly issaparmen 1979 jyly Aqtóbege keledi. Ózge de zertteuler ayaqtalyp, qyzmettesteri Almatygha ketip qalsa da, Serik tabandyghyn tanytyp, az ghana joldastarymen Abat-Baytaqqa jetedi. Ol kezde «eskertkish týgel qúlap qaldy» degen pikir basym bolghan, al onyng ýshten bir qaldyghyn kórgen ghalymnyng quanyshynda shek bolmaghan. 

Sóitip, Serik múnda eki-ýsh kýn bolyp, alghashqy zertteulerin jýrgizdi, búl sol kezdegi tarihy qoghamda aituly oqigha bolyp qaldy. 

Aldaghy 1982 jyldary ol respublikalyq manyzy bar eskertkishter sapyna qosylyp, ony jóndeu júmystary da kózdelgen. Biraq, qayta qúru dәuiri, toqyrau zamany bastalyp, mәsele toqtalyp qaldy. Eskertkishti qalpyna keltiru tek tәuelsizdik tany atqanda ghana mýmkin boldy, - deydi Bekarystan Myrzabay. 

Áuel basta eskertkish baytaq el bolyp salynsa, bizding dәuirimizde de búl manyzdy sharagha qazaqtyng últjandy azamattary atsalysqan. 

2001 jyly Amankeldi Aytaly aghamyz maghan «Astanagha kel, Mashkevich siyaqty alpauyttardan kómek súrayyq» degesin, demalys alyp, qantardyng tórt-besterinde Astanagha keldim. Aghamyzgha bara jatsam, dәl aldymnan Imanghaly Tasmaghambetovting kezdese ketui. Ýkimet basshysynyng orynbasary bolyp taghayyndalghanyn biletinmin, amandasyp edim, tanymay qaldy. Osydan segiz jyl búryn Abat-Baytaqqa kelgenin esine salyp edim, «ne sharuamen jýrsin?» dep súrady. Amankeldi aghamyz turaly aityp edim, «joq, búl jaramaydy, búl — memlekettik dәrejedegi mәsele, Ýkimet atyna hat jaz, aghang da qol qoysyn»,- dedi jәne oblys әkimi Aslan Musinge telefon shalyp, onyng da qatysuyn jýktedi. 

Sóitip, mavzoleyge «Mәdeny múra» ayasynda 29 million tenge qarjy bólindi. Kesenege kirpish sol jerding topyraghynan arnauly peshte 1000 gradustyq temperaturada dayyndaldy. Negizinen týrkistandyq Hasan degen sheber kóp enbek sinirdi. Sol 2005 jyly bizge Aqtóbe pedagogika institutynyng qyryq-elu studenti kómektesti. Olardyng ortasynda ózimmen Murmanskide әskery qyzmette birge bolghan Temirjan Beybitovting balasy Aybekti «papam aityp edi» degesin, júmysqa ózim aldyryp, ýirensin dep has sheber Mahmudtyng qasyna qoyghanmyn, dedi Bekarystan.

Aybek Beybitov búl kýnderi Bestau auylynyng әkimi. Asyghystau bólingen 29 million tenge jetpey qaldy. Oblys basshylary E. Saghyndyqov, O. Orazalin pesh salugha budjetten taghy 3 million tenge bólidrgen, sóitip óz ýlesterin qosqan edi, dep ayaqtady әngimesin «halyq akademiygi».

Ár nәrsening ayaghy kelesi bir zattyng bastaluy ghoy dep esine alady, osy Jiyrenqopada 1994 jyldan 2014 jylgha deyin ýzbesten jiyrma jyl auyl әkimi bolghan «Qúrmet» ordenining iyegeri Baqtybay Álipov. Toksanynshy jyldardyng basynda aqtóbelikterding Qazaq KSR Jogharghy Kenesining deputaty Izimghaly Kóbenov әriptesi Altynshash Jaghanovagha Jiyrenqopada Qobylandy batyr kesenesining oryny jәne Beket atanyng kók  asasynyng bar ekenin jetkizedi. Izinshe Jiyrenqopagha kelgen «Qazaqstan әielderi» jurnalynyng redaktory, deputat Altynshash búl habardy jazushy, Memlekettik hatshy, biyl 80 jasqa tolghaly otyrghan ayauly aghamyz Ábish Kekilbaevqa aitady.

1995 jyly 15 mausymda sol kezdegi oblys әkimining birinshi orynbasary Esimhan Esenbaev jolserik bolyp, Ábish Kekilbaev Jiyrenqopagha at basyn tiredi. Ol qasiyetti zattarmen tereng tanysyp, osy mәselelerding ong sheshiluine sebepker boldy.

Al, 2006 jyldyng mamyrynyng basynda maghan audan әkimi, qazirgi Parlament Senatynyn deputaty Múhtar Sabyrúly Júmaghaziyev qonyrau shalyp, oblys әkimining orynbasary Ondasyn Orazalin bastaghan qonaqtardyng ýlken toby Qobylandy kesenesi mәselesine qatysty kele jatqanyn, oidaghyday qarsy alu kerektigin eskertti. Ortasynda Qobylandy batyrdy kóp zerttegen akademik Orazaq Smaghúlov qyzymen, taghy basqa qúrmetti qonaqtar bizding ýige týsti. Sóitip Ondasyn Seyilúly Jiyrenqopagha jii kelip túrdy, al audan әkimining eki orynbasary — Janbolat Erghaliyev pen Erkin Jiyenalin tipten mening qasymda qaldy.

Sol jyldyng kókteminde Qobda tasyp, su jayylyp, Jiyrenqopa qúddy bir teniz ortasynda qalghan aralday kóringenin qonaqtar tandana aitysyp otyrghan. Kóp júmys atqaryldy. Auyl tanymastay ózgerdi. Tap sol kesene týbinde su aidaytyn múnara jәne ertede salynghan 3 mal qorasy bolatyn. Endi mәsele solargha tireldi. Auylymyzgha veterinarlyq-sanitarlyq tazartugha qarajat bólinbegen eken, Ondasyn Seyilúly osy mәseleni audan әkimi aldyna qoyyp, atalghan júmystar toy bastalar aldynda ayaqtalyp, bir abyroyly bolghanym óshpestey esimde qaldy, deydi búrynghy Jiyrenqopanyng әkimi Baqtybay Álipov.

Balniyaz Ajniyazov, 

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006