- Túrsyn agha, Alash tarihyn alansyz zerttediniz. Alashtyng Álihan, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Jýsipbek, Smaghúl, t.b arda úldarynyng ómirbayanyn, olardyng kýres joldaryn jaqsy bilesiz. Sonyng biri jaqynda óz otanyna mәiitining kýli әkelip jerlengen Smaghúl Sәduaqasov. Endigi әngimeni alashtyng arysy Smaghúlgha arnasaq...

- Túrsyn agha, Alash tarihyn alansyz zerttediniz. Alashtyng Álihan, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Jýsipbek, Smaghúl, t.b arda úldarynyng ómirbayanyn, olardyng kýres joldaryn jaqsy bilesiz. Sonyng biri jaqynda óz otanyna mәiitining kýli әkelip jerlengen Smaghúl Sәduaqasov. Endigi әngimeni alashtyng arysy Smaghúlgha arnasaq...

- Arman da, amanat ta oryndalady eken. Tek namysty jәne jankeshti isterdi zang men jóndi biletin, «aqyryn jýrip, anyq basatyn», sabyrly Sabyr Qasymov siyaqty azamattardyng qiiyn qiystyra bilui qajet eken. «Qay jerde, qay sayda qalady basymyz», - dep Shәkәrim abyz aitqanday, el ýshin eniregen er jigitting basy qayda qalmaghan. Solardyng bәri de shahiyd. Sol shahid ketken perzentterding birazynyng ruhy fәny men baqidyng arasyndaghy ghayyp kenistiginde imansyz kóship jýrgeni ókinishti. Sol imansyzdyq janyna qatty batqan Smahan Núrmúhamedúly Bókeyhanov últ kósemi, tughan aghasy Álihan Bókeyhanovtyng ózi kiygen qúlaqshynyn Taldybeyittegi ata qorymyndaghy әke ziratynyng ishine laqattap kómdi. Al imany ýiirilmey ketkender qanshama. Kez kelgen ólim qasiret emes. Biraq Kenesary men Álihan, Keyki men Ahmet siyaqty últtyq namystyng kiyeli nysanasy bolatyn túlghanyng biri Smaghúl Sәduaqasov.
Smaghúl Sәduaqasov 1933 jyly tosyn da kýdikti dertten (ónerkәsiptik, yaghny kәsiby ulanu degen diagnoz qoyylghan) qaytys bolghan. Imansyz kómilip, tәni kýl bolyp órtelse de, onyng órtelmegen azattyq ruhy, kýlden kóterilgen sfinks qúsap, bostandyqtyng ruhy bolyp qazaq dalasyna qayyrylyp kelip otyr. Búl últtyng ruhy ýshin qasiyetti de kiyeli oqigha. Onyng ruhymen birge ol ansaghan tolyq tәuelsizdik pen ruhany tәuelsizdik de saltanat qúratynyna kәmil senging keledi.
- Degenmen Sәduaqasov jónindegi zerteulerdi oqyp otyrsaq, onyng sonyna J.Aymauytov pen H. Ghabbasov «Kene», «býrge» dep ataghan Ejov týsken siyaqty.
- Bar emeuirin tanytarymyz, ol kezde Jambyl «temir komissar» dep maqtaghan Kene - Ejov Kremliding qauipsizdigi salasyna jauap beretin. Al S.Sәduaqasov 1921 jyly Semey oblysyn Qazaqstangha kýshpen qosqan kezde Smaghúl men Ejov ekeuining arasynan «ala jylan» ótip ketken bolatyn. Búrynghy Memlekettik qauipsizdik komiytetindegi on tórt tomnan túratyn «Alashordashylardyn» Kenes ókimetin qúlatu maqsatynda qúrylghan kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymy turaly jýrgizilgen qylmysty iske» tartylghan 72 adamnyng ishindegi alash qozghalysyna tikeley qatysy bar 42 adamgha qoyylghan súraqtyng bәrinde de - Z.Uәlidiyge, S.Sәduaqasovqa, T.Rysqúlovqa, S.Qojanovqa qaratylghan saualdar bar. Ol jauaptardyng kólemi tergeu isining ýshten birin qamtidy. Demek, Goloshekin men Ólkelik komiytetting kadr jónindegi tikeley jauap beretin hatshysy Ejovting ózi 1926-1927 jyldan bastap jalpy qazaq intelliygensiyasyn, sonyng ishinde Smaghúl Sәduaqasovty týrmege qamaudyng amalyn qarastyrghan. «Alashorda» ýkimetining mýsheleri Á.Bókeyhanovtyn, A.Baytúrsynovtyn, M.Dulatovtyn, M.Tynyshbaevtyn, H.Dosmúhamedovtin, últtyq bolishevikter T.Rysqúlovtyn, S.Sәduaqasovtyn, S.Qojanovtyng sonynan tynshy qoyyldy.
Qazaq memleketining damu baghdaryn, ruhany úitqysy men tiregin anyqtaytyn asa jauapty sayasy betbúrys - 1921 jyly Orynborda ótken Býkilqazaqtyq Ólkelik kenesting II sezi boldy. Qazaq Avtonomiyasyna quyrshaq ýkimet retinde ghana qarap, barlyq tizgindi partiyanyng biylep-tósteuinde qaldyryp, birte-birte últ qayratkerlerin is basynan alastatyp, aqyr-sonynda kózin jondy oilastyrghanyn últ ókilderining bәri de sezdi. Partiyalyq tazalau, taptyq tekti aiyru, últshyldyqqa qarsy kýres nauqany tura soghan baghyttalyp edi.
Qazaq ólkelik partiya komiyteti últy qazaq qyzmetkerlerdi jappay jazalap, memleket apparatynan shettetip, sol tústaghy asa dilgir әri manyzdy eki mәsele jónindegi pikir alysulargha olardy qatystyrmaudy kózdedi. Olar:
1. Reseydegi últtyq respublikalar men avtonomiyalardyng qúrylymyn anyqtau jәne últtyq respublikalardyng Reseyden bólinip shyghu qúqynyng kepildigin bekitu.
2. Qazaq Avtonomiyasynyng shekarasyn anyqtau: soltýstik jәne soltýstik shyghystaghy Sibir revkomynyng qúramyndaghy - Óskemen, Semey, Aqmola, Qaraghandy, Qostanay, Kókshetau, Pavlodar, Jezqazghan; Týrkistan Respublikasyna qaraytyn ontýstiktegi - Shymkent, Jambyl, Almaty, batysta Astrahangha baghynyshty Atyrau, Ontýstikte - Týrikmenstangha, Hiua men Búqaragha qarasty Manghystau, Qyzylorda, Shymkent, Qaraqalpaq oblystaryn Qazaqstannyng zandy jeri retinde tanu mәselesi bolatyn.
Sezding qarsanynda: kýn tәrtibine qoyylatyn osynday talmauytty mәselelerge kommunisterdi shúghyl shara qoldanugha mәjbýr etu ýshin Ahmet Baytúrsynov el ishine ókilder jiberdi. Olargha:
últtyq mýddeni taptyq mýddege auystyramyz degen jeleumen, Qazaqstannyng últtyq avtonomiyalyq audan retinde túiyqtalyp qaluy qaupi baryn eskertip,
qazaq qyzmetkerlerining memleket basynan shettetiluin toqtatudy,
jer mәselesining qazaq últynyng mýddesi túrghysynan sheshiluin,
qonystandyrushylardyng legin dogharudy - talap etu kerektigin qúryltayda ashyq kóteru mәselesin týsindiru mindeti qoyyldy. Sonday-aq:
aranyn ashyp kele jatqan ashtyqtyng qasireti turaly mәlimetter jinap, tiyisti tújyrym jasau tapsyryldy.
Sayasy qarbalastyng qarsanynda S.Sәduaqasov Qazaq atqaru komiytetining ókili retinde Semey gubkomyna jiberildi. Bara salysymen Smaghúl Sәduaqasov 1921 jyly 3 mausym kýni Qazatkomnyng Prezidiumynyng 18 mamyrdaghy sheshimine sýiene otyryp, Qazaq avtonomiyasyn moyyndamay, respublikalyq atqaru komiyteti joldaghan sheshimderdi oryndamay, tek qana orystar túratyn eldi mekenderdi ghana memlekettik qúrylymgha tartyp, biylik basyna qazaq oqyghandaryn jolatpay qoyghan Semey guberniyalyq atqaru komiytetin taratyp jiberdi de Qazaq avtonomiyasyna tikeley baghynatyn Semey gubrevkomyn qúrdy. Negizgi últ - qazaqtardy biylik basyna tartty. Qazaq últynyng mýddesin - memleketting mýddesi dep jariyalady.
Tóraghalyq mindetti uaqytsha ózi atqardy. Smaghúl Sәduaqasovtyng búl tәuekeline gubkom da qarsy shygha almady. Ózi keterde ornyna Múhtar Áuezovti tóraghalyqqa taghayyndady. Al M. Áuezov Orynborgha auysqanda Qazaq bólimin J.Aymauytov pen H.Ghabbasov basqaryp qaldy.
Últ mýddesi ýshin tәuekelge barghan búl is ózin-ózi aqtady, Semey oblysy Qazaqstannyng qúramyna býtindey qosyldy. Qazaq últy ýshin ómirlik mәni bar jәne últtyq namysty qozghaytyn osynau qasiyetti sheshim, Alash ardagerlerining kósemdik parasatynyng yqpalymen elining ójet úly Smaghúldyng batyl әreketimen jýzege asty.
Kishkentay adam - eng kekshil adam. Nikolay Ejov 1923 jyly Semey gubrevkomynyng tóraghalyghyna taghayyndalyp, S.Sәduaqasovtyng jibergen qatelikterin «týzeuge» jiberildi. Goloshekinning túsynda Qazaq ólkelik komiytetine auysyp, sayasy baqylaudy qolyna aldy. Al jiyrmasynshy jyldardyng sonynda OGPU-ding tegeurindi tizginining úshy tiyisimen «Kene» men «Býrge» degen at qoyghany ýshin «semeylikterden» kegin alugha úmtyldy. Smaghúldy astyrtyn arandatumen boldy jәne sonyna andu qoydy. Smaghúl men Múhtardyng arasyna «Qalam» - Ábdirahman Baydildin siyaqtylardy syna etip qaqty.
- Jer mәselesine kelgende de Smaghúl Sәduaqasov erekshe jiger tanytty emes pe...
- Jer - últtyq derbes ómir sýruding basty kepili. Jersiz últ - derbes halyq retinde jer betinde ómir sýru qúqynan, últtyq qasiyetten aiyrylady. Búl rette qazaqtyng taghdyry qosaqtalghan Reseyding dәmesi búryn da zor boldy, qazir de zor, erteng de óte zor bolmaq. Sondyqtan da V.IY.Leniyn:
«Reseydegi otarlau sayasaty degenimiz - jer sayasaty», - dep atap aitqan bolatyn.
Endi «shyghysta kishi oktyabri» men «sosializmdi qatar ornatugha» kelgen Stalinning «әpermeni» Goloshekin qalghan jerge reforma jasap (tartyp alyp - T.J.), oghan taghy da 360 myng «tyng iygerushi» ornalastyrudy oilastyryp, qysylyp-qymtyrylmastan:
«Sәduaqasov joldas ekeumizding aramyzdaghy pikir qayshylyghy túp-tura Oktyabri (kenes ókimeti - T.J.) mәselesine qatysty. Men: auylgha kishi Oktyabri jýrgizu qajet dep eseptesem, siz Oktyabri ataulynyng barlyghyna qarsy shyghasyz. Bizding qazirgi jýrgizip jatqan jer reformamyz Oktyabri emes pe? ...Eger múny azamattyq soghys dep týsinseniz, onda biz soghys jaghyndamyz», - dep ózi basqaryp otyrghan halyqqa ózi «azamattyq soghys» jariyalady.
Búl «Qujaqtyn» qaljyny emes, shyny bolatyn. Jay qyr kórsetu emes, aldyn ala josparlanghan joba edi. Ony Stalinning ózi:
«Goloshekin joldas! Men myna mәlimetinizde belgilengen sayasatty negizinen alghanda birden-bir dúrys dep oilaymyn» - dep jazbasha týrde maqúldap bergen bolatyn.
Óitkeni qyzyl imperiyanyng «jer reformasynyn» jospary boyynsha, shet aimaqtaghy últtar - úly jahangerding shiykizat qoryn dayyndap beretin «erikti qúldar jasaghyn» qúruy tiyis boldy, yaghny damyghan sosializm túsyndaghyday, ekonomikalyq basybayly aimaqqa ainaldyru kózdeldi. Egerde últ aimaqtaryn der kezinde orystandyryp, olardy qonystandyryp almay túryp últtyq ónerkәsipti damytsa, onda qazaq últynyng ókilderi, sonyng ishinde júmysshylar da, keyinnen kirmelerge jol bermeui mýmkin edi. Ol ýshin olardy ashtyqpen esengiretti. 1922 jylghy ashtyq búl saladaghy alghashqy «Tәjiriybe» retinde synaqtan ótti. Ólkelik partiya komiytetining BKP(b) Ortalyq komiytetine joldaghan resmy aqparaty boyynsha sol jyly ashtyqqa úshyraghandardyng sany 2 million 286 myng 591 adam boldy, sonyng 68,2% ashtan ólgen. Múqym qazaq halqyn «tabighy týrde joygha» múrshasy jetpedi. Óitkeni qazaqtyng dәstýrli kóshpeli ekonomikasy men ómir sýru tәsili oghan mýmkindik bermedi. Endi «moyynserik», «qosshy úiymy», «kedey qostary» arqyly tiri qaludyn, kýn kórudin, jútamaudyng ghasyrlar boyy synnan ótken tәsili mansúqtaldy.
Jer dauy - qazaq últy ýshin búryn da óte kýrdeli әri eng talmauytty mәsele bolatyn. Sondyqtan sol tústaghy qazaq ziyalylarynyng birde-bireui jer, jer bólisi jónindegi mәskeulik jobany bekittirmeuge tyrysty. Sayasy kózqarastary men qyzmet oryndarynyng әr salany qamtyghandyghyna qaramastan, múnday «kommunistik-kolonizatorlyqqa» qarsy túrarlyq últtyq pikir qalyptasty. Qazaqstandaghy últtyq qyzmetkerlerding ishindegi eng jasy, eng ójeti, bilimdisi Smaghúl Sәduaqasov múny:
«Qazaq avtonomiyasyna jýrgizilgen kommunistik kolonizatorlyq» - dep atady.
Búl - qazaq qauymynyng ruhany ómirindegi eng sheshushi әri tarihy qajettilikten tughan zandy qarsylyq edi.
Ol ózin tereng de batyl oily, sheshimshil, ójet jәne últ mýddesin qorghaytyn qayratty da qyzuqandy, tәlimdi de tәjiriybeli memleket qayratkeri esebinde kórsete bildi. Smaghúl Sәduaqasovtyng jer, últtyq ónerkәsip, mәdeniyet salasyndaghy sayasy tújyrymdarynyng negizine «Alashorda» qozghalysynyng baghyt-baghdary men tújyrymdary jeli bolyp tartyldy. Sol úly maqsatty Kenes ókimetining sayasatyna beyimdey otyryp, «kommunist-otarshyldargha qarsy «últtyq kommunistik» ýlgi úsyndy. Ol qazaq jeri turaly Á.Bókeyhanov ústanghan jer reformasy turaly jobany qoldap:
a) «syrttan kelip otarlaudy uaqytsha toqtatu kerek; b) әueli jergilikti halyqty, sonyng ishinde bayyrghy qarashekpenderdi de qamty otyryp, olardy tolyqtay jerge ornalastyru qajet; v) ekinshi kezekte baryp tónkeris túsynda auyp kelgenderge jer beru kerek; g) sodan keyin ghana Qazaqstannyng jer jaghdayy men qúnarlylyghyn zertteumen shúghyldanyp, onyng qúnarly-qúnarsyz ekendigin, yaghny paydalanugha jaraytyn artyq jer bar ma, joq pa, sony anyqtau tiyis», - dep ýlken mәsele qoydy.
Mine, mәsele qayda jatyr! IYә, gәp - jerde.

<!--pagebreak-->
Búl platforma keneske deyin de, kenes kezinde de, kenesten keyin de bolishevikter tarapynan jappay synaldy, «últshyldyq platforma» dep baghalandy. Aqiqatyna kóshsek, Smaghúl Sәduaqasúlynyng pikiri dúrys әri ol jalghyz ózining ghana emes, sol kezdegi alash azamattarynyng aqyldasa kelip qorytqan tújyrymdy pikiri bolatyn. Álihan, Ahmet, Mirjaqyp, Halel, Jahansha, Múhamedjan, Halel Ghabbasov, Álimhan ispetti últ kósemderine minbege kóteriluge tyiym salynghandyqtan da, solardyng aqylyna sýienip, solardyng atynan sóilegen sózi edi.
- Goloshekinning búl jer reformasy - qazaqtyng jartylay kóshpeli ekonomikasyn búzyp, jappay asharshylyqqa alyp keletin. 1921-1922 jyldardaghy ashtyq túsyndaghy «reformanyn» alghashqy «tәjiriybesimen» bәri de tanys edi. S.Sәduaqasov ta, S.Mendeshev te, S.Seyfullin de, O.Isaev ta, Ú.Qúlymbetov te, IY.Qúramysov ta búl asharshylyqty bastarynan keshirgen bolatyn. Alayda ótkenning qasiretti sabaghyn kommunister qaperine almady. Nege?
- Tergeu isining mәlimetine jýginsek: sol tústaghy oblystyq, keyin Ólkelik partiya komiytetining ekinshi hatshysy S.Mendeshev basqarghan bir mәjiliste ashtan ólgen 1 milliongha juyq adamnyng aruaghynyng aldynda beti shimirikpesten:
«Ashtargha kómek komissiyasynyn» júmysyn Kenes ókimetin qúlatugha paydalanu ýshin jәne ashtyqqa úshyraghan túrghyndardy astyrtyn úiymgha tartu ýshin Áuezov Múhtar men Ahmet Baytúrsynov Qazaqstannyng týkpir-týkpirine ýndeu joldady. Al J.Aymauytov «Alashordashylardyn» tuystaryna mal taratyp beru ýshin «Ashtargha kómek kórsetetin» komissiyanyng mýsheligine qasaqana kirgen», - dep «halyq jauyn» әshkerelepti.
Múnday «esten tandyru arqyly halyqtyng sanyn tabighy týrde azaytatyn jer reformasynyn» qasireti Goloshekin minbede:
«Besinshi partiya konferensiyasynyng júmysyna qarsy úiymdastyrylghan (yaghny ózin saylaugha - T.J.) Bókeyhanovtyn, Baytúrsynovtyn, Sәduaqasovtyn, Dosovtyng sayasi-ekonomikalyq platformasy», - dep atalghan ekonomikalyq taldauda egjey-tegjeyli dәleldengen bolatyn.
Sol platformagha sýiengen S.Sәduaqasov Qazaqstandy ózi óndirgen shiykizattyng qúlyna ainaldyratyn jobany úsynghan «sayasy ekonomisterge» qarsy:
«Ár respublikanyng óz ishinde túiyqtalghan kәsiporyn ashu baghyty (әriyne, últshyldyq baghyt dep týsininiz) bar degen Zelinskiy joldastyng pikiri dúrys emes (múny taldaudyng ózi úyat), ekinshiden, Orta Aziyadan maqtany tasyp әketu - jaqsylyq, al dayyn matany tasu - búl túiyqtalghan sharuashylyqtyng belgisi - degen mәsele qanday teoriyadan tuyndap otyr? Búlay etuge bolmaydy, Zelinskiy joldas! Tura kerisinshe, sharuashylyqtyng mýddesine oray, ónerkәsipti shiykizattyng kózine jaqyn ornalastyru qajet», - degen pikir bildirdi.
Shyndyghynda da, jýnning bir qadaghyn qazaqtardan 15 somnan alyp, 150 somgha qayta qazaqqa satudyng qay jeri internasionaldyq? Qay jeri sosializm? Qay jeri qanday últshyldyqpen kýres? Ekonomikalyq jaghynan óte tiyimdi, ózin-ózi asyraytyn, ózining jerin ózi derbes iygeretin, ózining últtyq damu dәstýri men tarihy tanymyn saqtaytyn múnday últtyq sosializm Goloshekinge únamady. Smaghúldyng búl sózine tura jauap bermey, Shaya-shayalyghyna salyp:
«Industriyalandyru mәselesi jónindegi ózining syryn Sәduaqasov әli ashqan joq. Ol búryn: bizde teri bar, ony Mәskeuge tasudyng qajeti joq, zavodty Qazaqstannyng ózinde salu kerek, sóitip, qazaqtyng (kýlki) últtyq terisin (kýlki) ózimizde óndeuimiz kerek... Al Mәskeu men ortalyqtaghy zavodtar toqtap qalsa, onda onyng júmysy joq kórinedi», - dep minbeden mekersindi.
Últyn asharshylyqtan saqtap, «azamattyq soghystyng ornyna azamattyq kelisimdi» úsynghan S.Sәduaqasov, N.Núrmaqov, S.Qojanov, J.Mynbaev siyaqty qyzmetkerlerdi qyryna alyp, qazaq intelliygensiyasyna qarsy jazalau nauqanynyng bastalghanyn resmy týrde mәlimdedi. «El biylegen kemelderdin» kózin jon arqyly últtyq sanany jon - aq patshadan qalghan «múra» edi.
Ol qazaq ziyalylarynyng arasyna ot tastau ýshin әueli Qazaqstandaghy jer reformasy, territoriyalyq tútastyq, qonystandyru sayasaty, ekonomika, sharuashylyq, oqu-aghartu jýiesi, últ tarihy, óner men әdebiyet, kóne múragha kózqaras turaly baspasóz betinde pikirtalastaryn jariyalatty, týrli mәjilisterde sóz sóiletti, sóitip, partiya, kenes qayratkerlerin bildirtpey bir-birine janyqtyrdy. Kezinde «Týrkkomissiyasy» men Musburonyng qúramynda bolghan jergilikti halyqtan shyqqan qayratkerlerding barlyghyn panturkist, opportunist, últshyl, jikshil dep jariyalady. «Ýlken Týrkistan» turaly pikir bildirgen qayratkerlerding sózderin jinastyryp, olardyng әrqaysysyna „rysqúlovshina", „saduaqasovshina", „mendeshovshina", „seyfullinovshina", „qojanovshina", „tóreqúlovshina" dep mysqylday at qoyyp:
«Jalpy, men, topshyldyq degende, últshyldyqty emeurin etip otyrmyn. Men sәudaqasovshylardy eske salghanda, qojanovshylardy da, rysqúlovshylardyng barlyghyn da aityp otyrmyn. Olardyng barlyghy da bir qalyptan shyqqan», - dep jer tepkilep bagha berdi.
SSSR dep atalatyn bolashaq qúrama memleketting qúrylymy sol jyldary josparlanyp jatqan. Orta Aziya men Qazaqstandaghy týrki júrtyna ortaq 1). Týrkistan respublikasyn qúru (T.Rysqúlov t.b.), 2). Týrkistan - Qazaq avtonomiyaly respublikasyn qúru (S.Qojanov), 3). Rossiya qúramyndaghy Týrkistan avtonomiyasyn qúru (europalyqtar) - turaly kýres jýrip jatty. Al Qoqan, Búqara respublikalary Tәuelsiz músylman memleketin qúru maqsatynda «múharramdyq» (revolusiyalyq, orys basylymdarynda - basmashylar qozghalysy) maydan ashty. Eger búl jospar jýzege assa, onda orystardyng ejelgi armany oryndalyp: soltýstik shyghystaghy Shyghys Qazaqstan, Semey, Aqmola, Qyzyljar, Kókshetau, Qostanay, Aqtóbe oblystary - Reseyding qúramynda; al Almaty, Taldyqorghan, Taraz, Shymkent, Qyzylorda oblystary - Ózbekstannyn, Manghystau týbegi - Týrikmenstannyng qúramynda qalghan bolar edi. Osy tústa S.Sәduaqasovtyng taghy da N.IY.Ejovpen joldary toghysty.
Á.Ermekov (jalghasy): «Ol kezde jauapty qyzmetkerlerding arasynda, partiya mekemelerinde: Qazaqstandy Ortalyq Aziya federasiyasynyng qúramyna qosady eken-mys. Sóitip, Qazaqstan odaqtas respublikanyng dәrejesine kóshedi eken-mys - degen qauesetter shyghyp jýrdi. Búl ýshin Qazaqstannyng soltýstigindegi orystar qonystanghan audandarda mejeleu júmystary jýrgizilui tiyis eken. Osy mәsele jóninde qúramynda: Moskvadan kelgen Ejov, Ólkelik Komiytetten Sәduaqasov, Memlekettik josparlau mekemesinen men bar - arnayy komissiya qúryldy. Men óz pikirimdi Ejov joldasqa ashyq týrde: Orta Aziya federasiyasyna Qazaqstandy qosyp, soltýstik aimaqtyq shekarany mejeleu sharuashylyq mýddesi túrghysynan da, mәdeny baylanys túrghysynan da payda әkelmeytinin - aittym...».
1924 jyly Qazaq Ólkelik partiya komiytetining úiymdastyru bólimining mengerushisi, 1925 jyly 3-hatshy mindetin atqarghan Ejov ózining 1925 jyly V.M.Molotovqa jazghan hatynda:
«Búl toptar Stalin joldastyng songhy sózinde ajyratyp aitqanynday auytqushylyqtargha jatatyn bolsa, jartylay ghana kesiri tiyer edi, onda osy toptardy ózara jikke bólu sayasaty arqyly kýres jýrgizu әldeqayda jenilge týser edi. Mening oiymsha, osy toptardyng әr qaysysymen bir baghytta júmys jýrgizip, olardy bir-birine qarsy qoy arqyly partiyalyq arnagha týsirgen dúrys... Sóitip, olardyng arasyna jik sala talqandap, qyzmetten shettetip, Mәskeuge jiberip, onda №2 Qazaqstan úiymdastyryp, isti ongharu kerek»,- degen (sonda, 281-bet) úsynys jasaghan.
-Túrsyn agha, Goloshekin «shinalardy» qaytadan sayasy sahnagha shygharu arqyly tútas últty qaq jaryp, sol kezdegi eng bedeldi ýsh túlghany - Sәduaqasovty, Qojanovty, Rysqúlovty birin-birine qarsy qoyghysy keldi emes pe?
- «Alash isindegi» tergeu isi de osy ýsheuin qalayda halyq jauy etip shygharugha baghyttaldy. Búl rette Zinovievtin:
«Goloshekin Qazaqstangha barysymen, jergilikti últ intelliygentteri men qayratkerlerin ózara qyrqystyryp, aqyr sonynda olardy qughyngha salyp, ýlken qiyanatqa dushar etti», - degen pikiri dúrys edi.
Qastanshyqpaghyr maqsatyna jetu ýshin ol ózining iydeologtary men tarihshylaryna 1921-1927 jyldardyng aralyghynda ótken barlyq jinalystar men konferensiyalardyn, dikussiyalardyng materialdaryn jinattyrdy. Sonda qabyldanghan qaulylar men kóterilgen mәselelerdi qoryta tújyrymdap, múny «shinalardyn» keneske qarsy platformalary dep jariyalady. Olardyng Kenes ókimeti men qazaq últynyng has dúshpany ekendigin әshkerelep, jeksúryn etip kórsetudi Oraz Isaev óz mindetine aldy. Ol sol tústaghy aimaqtyq komiytetting Bochagov, Martynenko, Shafiro, Braynin ispetti iydeologtary men tarihshylaryna shúghyl týrde tapsyrma berdi. Qyza-qyza kele olar:
«Halyqaralyq proletariattyng mýddesi ýshin qazaq halqyn da qúrbandyqqa shalamyz», - dep janyn qasym ghyp ant berdi.
- Smaghúl Sәduaqasovtyng jazbalaryn Múhtar Áuezov saqtap qalypty degen sóz bar. Qanshalyqty shyndyq?
- Álihan Bókeyhanovtyng Mәskeudegi pәterinde «Alashorda» ýkimeti men «Alash» partiyasynyn, alash qayratkerlerinin, sonyng ishinde Smaghúl Sәduaqasovtyng múraghattary qashan Úly Otan soghysy bastalghansha saqtalghan. Smaghúldan qalghan jalghyz úly Eskendir maydanda qaza tapqannan keyin, Liza (Lәzzat) Álihanqyzy jalghyzdyqqa shydamay ózi de dәriger retinde maydangha attanady. Attanar aldynda әkesi men Smaghúldyng arhiyvin qattap, ýiding shatyryna tyghyp ketedi. Onyng birazy shatyrgha bomba týskende shashylyp ketipti, al qalghan bóligin otynnan qinalghan soldattar tamyzyqqa paydalansa kerek. Qaytyp kelgende tamtyghyn ghana tauyp alghan. Ózi de soghan qatty ókinip, ýiine barghandargha:
«Ákemning qatty qayghyryp, oiy eng auyrlaghan kýni - Smaghúl qaytys bolghan kýn. Ol ózi baryp onyng denesin kórqaptan alyp, mәiitin medisinalyq tekseruge apardy. «Óndiristik ulanu» degen diagnoz qoyypty. Denesin krematoriiyge órtedi. Búl onyng janyna qatty batty. Boyjetken kezimde Múhtar Áuezov pen Qanysh Sәtbaev qyryndady. Biraq men Smaghúldy tandadym. Smaghúl: týbinde meni ne Múhtar, ne Qanysh izdep keledi. Qaghazymdy solargha ber - deytin. Soghys jyldarynda olardy shatyrgha tyqtym. Qalghanyn eluinshi jyldary Múhtargha berdim. Sonyng endigi belgisi mynau ghana, - dep ýiining tórindegi Smaghúl men onyng úly Eskendirding suretin kórsetedi eken.
Lәilә Múhtarqyzy Áuezova kónildengen bir sәtinde ózine tәn júmsaq jymiyspen:
«Túrsyn! Sen alash tarihymen ainalysyp jýrsing ghoy. Bizde Álihan Bókeyhanovtyng qyzy Liza Álihanqyzynyng әkeme tapsyrghan arhiyvi bar. Onyng tarihy bylay. Eluinshi jyldardyng ekinshi jartysynda Múhtar Omarhanúly Mәskeuge kelip, bir saltanatty jinalysqa qatysty. Ekeumiz teatrgha bardyq. Foede bir әiel anadaydan: «Áy, Múhtar!»,- dedi óktem dauyspen. Ákem de tez ýiirile ketti. Men búryn ol kisige múnday óktem sóilegen adamdy kórgen emespin. Tanghaldym. Ekeui úzaq shýiirkelesti. Qoshtasqannan keyin maghan búrylyp manyzdy keyippen: «Búl - Álihan Bókeyhanovtyng qyzy Liza, Smaghúl Sәduaqasovtyng әieli. Jastyghymyz da, dostyghymyz da jarasqan adam. Ýiinde Smaghúldyng biraz arhiyvi saqtalyp qalypty. Sony maghan tapsyrmaq»,- dedi. Aragha biraz kýn ótken song sol arhivti Almatygha alyp ketti. Osy jaydy Valentina Nikolaevnagha aitqanymda: «Bókeyhanov - búlardyng kósemi. Ol ózi sonday sústy, mysy basym adam. Leningradtaghy bizding ýiimizge kelerde Múhtar sonday qatty әbigermen dayyndalatyn. Onyng aldynda balasha elpek qaghatyn. Mening de betine qarap sóileuge batylym jetpeytin. Qorqatynmyn. Al Smaghúl biz ýilengen jyldary aqsha jiberip túratyn»,- dedi. Ol arhiv osynda. Ne bar ekenin tolyq bilmeymin. Sen kór», - dep yqylas bildirip edi.
Múrajaydyng qoljazba bólimining iyesi Talatbek Ákim úsynghan oramda: 1. Jýsipbek Aymauytovtyng «Aqbilek» romanynyng qoljazbasy.2. Jýsipbek Aymauytovtyng Smaghúl Sәduaqasovtyng anketalyq súraghyna 1927 jyly 3-ghinuarda qayyrghan jauaby. 3. Múhtar Áuezovting anketalyq jauaby. 4. Berniyaz Kýleevting 2 tomdyq ólender jinaghy. Ishinde әngime, qarasózderi aralasqan roman bar. 5. Ártýrli qiyndylar men ýzindilerding ishinde «21/IV.22 j» dep qol qoyylghan S.Sәduaqasovtyng «Sәrsenbek» degen romany bar. Men ol romandy sol kezdegi izdenushi D.Mynbaevqa (Qamzabekúly) berdim. Ol jaryqqa shyghardy. Al Berniyazdyng múrasy әli jaryqqa tolyq shyqqan joq. Ghalym Ahmedov degdar: Berniyazdyng qaryndasy Mariya Begimbetovanyng Qyzdar institutynda dәris beretinin, onyng qolynda Berniyazdyng jengesi men qaryndasynyng joqtauy bar ekenin aityp edi, tirshilikting tolqynynda ol da eskerilmey qaldy.
Últ kóseminin, Álihan Bókeyhanovtyng aidauda jýrgen Ahmet Baytúrsynovqa: «Smaghúldan basqamyz amanbyz», - deuining astarynda osynday qasiret taby jatyr edi. Bәrimiz de aman bolayyq.

Ángimeleskender:
Seysen ÁMIRBEKÚLY,
Núrsúlu MYRZABEKOVA http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=9269&Itemid=2