Qazaq eli biylghy sanaqqa ýlken ýmit artty. Elimiz tәuelsizdik alghannan keyin ekinshi mәrte ótkizilgen auqymdy әri әleuetti sharagha bir kisidey qatysugha asyqty. Áriyne, jalpyúlttyq manyzy bar sanaqqa әrbir azamattyng iligui әuelgi kezekte el ýkimetine, sosyn demografiyalyq sayasattyng ilgeri qadam basuyn tarazylaytyn payymdaulargha týrtki bolatyny anyq. Desek te, sanaqtan qalys qalyp, qazaqtyng qataryna qosyla almay, namystan keudesi ot bolghan túrghyndardyng shyrqyraghan dausy әr-әr jerden qúmyghyp estilip jatty.

Qazaq eli biylghy sanaqqa ýlken ýmit artty. Elimiz tәuelsizdik alghannan keyin ekinshi mәrte ótkizilgen auqymdy әri әleuetti sharagha bir kisidey qatysugha asyqty. Áriyne, jalpyúlttyq manyzy bar sanaqqa әrbir azamattyng iligui әuelgi kezekte el ýkimetine, sosyn demografiyalyq sayasattyng ilgeri qadam basuyn tarazylaytyn payymdaulargha týrtki bolatyny anyq. Desek te, sanaqtan qalys qalyp, qazaqtyng qataryna qosyla almay, namystan keudesi ot bolghan túrghyndardyng shyrqyraghan dausy әr-әr jerden qúmyghyp estilip jatty.

"Aydaghanyng bes eshki, ysqyryghyng jer jarady". Biylghy sanaqqa degen dayyndyq barysy kóz aldymyzgha tura osy mәtelding keyipkerin elestetti. Jer-jerde sanaq ótkizuge baylanysty aldyn-ala basqosular men jiyndar jii úiymdastyryldy. Búqaralyq aqparat qúraldarynda sanaqtyng jay-japsary men әr adamnyng manyzdylyghy jóninde ýzilissiz jarnama berildi. Kóshede, qoghamdyq kólikterde, memlekettik mekemelerde bilbordtar men plakattar ilindi. Soghan qaraghanda, Statistika agenttigi búl sanaqqa júmylghan júdyryqsha kirisken shyghar dep ishtey quandyq. Biraq quanyshymyz úzaghynan sýiindirmedi. Basqa oblys ortalyghyn, qalany aitpay-aq qoyayyqshy, bir Almatynyng ózinde sanaqtan qalyp, sanatqa ilikpegender qanshama. Tipti, redaksiyamyzgha telefon shalyp, "Búl sanaq kimdi sanaydy?" dep renishin bildirgender de jeterlik. Onyng ýstine jergilikti statistika bólimderi dayyndaghan sanaqshylar ózine tiyesili aumaq túrghyndaryn týgel aralaugha qúlyq tanytpaghan. Bәlkim, sanaqshy on kýn boyy ayaghynan tozyp, ýi-ýidi aralaghan enbekaqysyn ala almady ma, әlde moynyna jýktep alghan mindetine nemqúraylylyqpen qarady ma, әiteuir sanaqqa enbegen júrt kók sómke asylyp, kók bókebay taghynghandardy kórmegen bolyp shyqty. Biraq, Statistika agenttigining әleumettik jәne demografiyalyq statistika departamentining diyrektory Ásiya Qasenova hanym: "Eshkimning qalyp qongy mýmkin emes. Biz bәrin tekserip jatyrmyz" dep shang juytqysy kelmegende, búl pikirimizge selkem týsirmep edik.
Sonymen, hosh, búl sanaqtyng nәtiyjesi Ýkimet basshysy Kәrim Mәsimovke sýiinshi súratty. Elimizde memleket qúraushy halyqtyng sany 16 million 402 myng 862 adamgha jetip, 1999 jylghy sanaq derekterimen salystyrghanda Qazaqstan halqy 1,5 million adamgha óskendigi aityldy. Bir kezde Ahmet Baytúrsynovtyn: "Álhamdulla, 6 payyz qazaqpyz" degen sózi sauyrgha qamshy salsa, keshe Kәrim Mәsimovting "67 payyz qazaqpyz!" degen jaghymdy mәlimetti jariya etui birqatar bastamalargha múryndyq boldy. Eng әueli Ýkimet basshysynyng ózi qazaqtyng 67 payyzgha jetuin kýtip jýrgendey, búdan bylay Ýkimet otyrystaryn qazaq tilinde ótkizuge meylinshe tyrysyp baghatynyn aita kele, "Qazaqstannyng negizgi halqy - qazaqtyng sany 67 payyzdan asty, bizge memlekettik tilde sóileu kerek bolady" dep aghynan jaryldy.
Búghan da bórkimizdi aspangha atyp, balasha quandyq. Alayda, Ýkimet basshysy kópke ýlgi bolarlyqtay qalyp tanyta almaghandyqtan ba eken, kýlli ministrlikter men sheneunikter múny qúlaghyna da ilmegen siyaqty. Qay-qaysysynyng da jiyndar men otyrystardy memlekettik tilde ótkizip jatqany shamaly. Áueli sol biylik tizginin ústap otyrghandardyng ózi memlekettik tildi qorlaugha kóshti. Bizdi, yaghni, qazaqtardy aldarqatyp sózining bismillәsin "qazaqsha" bastaydy da, әri qaray resmy tilde zyrylday jóneledi. Bylaysha aitqanda, "kirispe sózdi, yaki, amandasudy qazaqsha aittym ghoy. Qazaq tiline sonyng ózi jetedi" degen pighylmen kózboyaushylyq jasaytyndar kóbeyip ketti. Biraq, búghan nesine jatyp kep ókpeleymiz? Qazaqta "Arbanyng aldynghy dóngelegi qayda jýrse, songhy dóngelegi solay jýredi" degen әdemi maqal osyghan tolyqtay jauap bermey me? Bile bilgenge, osy bir toqsan auyz sózding tobyqtay týiini biraz jaytty anghartsa kerek.
Ne desek te, sanaqtyng alghashqy qorytyndysy shyqqanda dýiim halyq, onyng ishinde, ýlesi basym bolghan - qazaq últy arqany kenge salyp, marqayyp qalghan edi. Tipti, Ýkimet basshysy Kәrim Mәsimovting bergen uәdesinen keyin "Endi bәri qazaqsha sóileytin boldy" dep jýregi jarylarday kýy keshti. Biraq, nege ekeni belgisiz, internet betterinde qazaqtyng 67 payyzgha jetuine kýmәn tughyzatyn saryndaghy materialdar jariyalandy. Sonyng bir parasyn mysalgha keltirsek.
"...Elimizding túrghyndar sany 2008 jyldyng 1 shildesindegi mәlimet boyynsha, 15676, 9 myng adamdy qúraghan. 2009 jyl basymen salystyrghanda, búl kórsetkish 105, 4 myng adamgha artqan. Eger dәl osynday qarqynmen kete berse, jyl sonyna deyin taghy da 110 myngha ósui mýmkin. Al búghan 2009 jyldyng alghashqy ailaryn, yaghni, 50 myng jandy qossanyz, eseptik kórsetkish 15837-ni qúrauy tiyis edi. Biraq ta ekinshi jalpyúlttyq sanaq boyynsha, әuelgide 16,33 mln., sosyn 16,5 mln.-gha jettik. Á degennen múnday ýlken kórsetkishke qalay qarghyp kettik? Jәne basqa últtargha qaraghanda, jergilikti últ - qazaqtyng sany 67 payyzgha qalay jetip otyr? Shyn mәninde, qazaqtar 67 payyzdy kórsetse, onda qazir respublikadaghy qazaqtyng sany 11, 055 mln. bolghany ma?" dep sanaqtyng nәtiyjesin studentting kurstyq júmysyndaghy sandyq kórsetkishterge tenegisi kelgen B. Nikiforov ("Rodimye pyatna kazahstanskoy statistiki. Nichego strashnogo: 5 prosentov "tuda", 5 prosentov "suda") tandanysyn jasyrmapty. Ol sonday-aq, "Halyqtyng sanyn bilu kerek. Sanaq aldymen qansha mektep pen auruhananyng qajettiligin aiqyndau ýshin, salyq mólsheri men tauar óndiruding kólemin bilu ýshin auaday qajet. Alayda, últtyng sanyn anyqtaugha kelgende nelikten sayasatqa oiysyp ketemiz? Bizding statist-mamandar nelikten basqa últtardy azaytyp aitady da, kerisinshe bir ghana etnosty kóbeytip kórsetkendi qalaydy?" dep kýiinishin bildiripti.
Búl maqala astaryndaghy býkpeli oy neni menzeydi? Basqasyn bylay qoyyp, býgingi kýnge deyin basqa últtardyng sanyn azaytpaq týgili, "týimedeydi týiedey" etip kórsetip, "elimizde 130 últ pen úlys ókilderi túrady" dep dabyraytyp keldik. Tipti, gazetimizge súhbat bergen bas demografymyz Maqash Tәtimov "kópúlttyng sanyn 150-ge jetkizu kerek" dep Aydy aspangha bir-aq shygharghanda, "әi" deytin әje bolghan joq. Mine, osydan son, "Basqa últtardyng ósip-kemeldenuine tejeu salyndy. Olardyng sany azaytylyp aitylyp jýr" degenge kim senedi, aitynyzshy?
"Júrt ne dese, o desin" dep osy syndy tolyp jatqan kertartpa materialdargha da nazar audarudy qoydyq. "Qazaqtyng jerinde qazaq 67 payyzgha jetip jatsa, onyng nesi aiyp?!" dep ózimizdi júbattyq ta. Biraq, biylghy sanaq ainalasyndaghy dau-damay múnymen toqtap qalmaghan siyaqty. Jaqynda Statistika agenttigi tóraghasynyng orynbasarlary Núrman Bayanov pen Birlik Mendibaev halyq sanaghyn ótkizuge bólingen budjet qarajatyn talan-tarajgha saldy degen kýdikpen qamaugha alyndy. Ekonomikalyq qylmys pen sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttigining resmy ókili Múrat Júmanbaydyng aituynsha, sanaq jýrgizu qúral-jabdyqtary boyynsha memlekettik satyp alu turaly ashyq bayqaugha 13 úsynys kelip týsken. Alayda, Bayanov tóraghalyq etken komissiya olardy negizsiz qaytaryp, qúral-jabdyqtar bir ghana - "KIYIK" firmasynan satyp alynghan. "KIYIK" firmasy bolsa, birneshe firma arqyly, kezinde bayqaugha qatysyp, ótpey qalghan peterborlyq "Tipografiya vzlet" jabyq aksionerlik qoghamynan 183 mln. 300 myng tengege qúral-jabdyqtardy satyp alyp, ózi tek 144 mln. 900 myng tengege qúral-jabdyq dayyndaghan. Budjet qarajatyn úrlaugha yqpal etkeni ýshin "KIYIK" firmasynyng qúryltayshysy Serik Túrjanov pen bas diyrektor Aleksandr Nisanov ta qamaugha alyndy. Statistika agenttigining aty atalghan lauazymdy túlghalarynyng budjettik súranysty dayyndau kezinde satyp alu somasyn asyra kórsetkeni anyqtaldy. QR Ekonomikalyq qylmys pen sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttigining resmy ókili Múrat Júmanbay: "Agenttik budjettik súranysynda artyq kórsetilgen 764 mln. 800 myng tenge ysyrap etilgen, onyng 497 mln. 800 myng tengesi jalghan kәsiporyndardyng esep-shottary arqyly qolma-qol aqshagha ainaldyryldy. Býgingi kýni barlyq kәsiporyndarda keshendi tekseruler jýrgizilude, olardyng esep shottaryna tyiym salyndy" dep mәlimdegen-di.
On jylda bir ret ótkiziletin jalpyúlttyq sanaqtyng jaqsy nәtiyje bergeni bәrimizge abyroy bolsa kerek. Biluimizshe, búl maqsatqa budjetten 6 mlrd. tenge bólingen. Búl qarajat on kýndik sanaqtyng kem-ketigin týgendep, esh kedergisiz ótuine jetip artylady. Bir ókinishtisi, osynshama qyruar aqsha kózdelgenmen, Statistika agenttigi mamandary sanaq turaly sayttyng tolyqqandy qazaqsha núsqasyn jasay almady. Aldymen resmy tilde iske qosylghan sayttyng qazaqshasy sol tilding jetegindegi sapasyz audarma arqyly jasalyndy. Sóitsek, bәlening bәri "ýnemdeu" sayasatynda eken ghoy. "Qazanshynyng óz erki qaydan qúlaq shygharsa" demekshi, qolynda bardy qonyshynan basqan basshylar Qazaqstan Respublikasynyn, qazaq últynyng әri qaray damuy men ósuining ekonomikalyq-әleumettik әl-auqatyn naqty kórsetetin shara - sanaqqa bólingen qarjyny óz paydasyna asyrghan. Negizi, búl nauqangha 60 mynday sanaqshy tartylghan-túghyn. Olar memlekettik mekeme qyzmetkerleri (múghalim, dәriger), student jastar, jalpaq tilmen aitqanda, "kýnkóriske sep bolsynshy" degen әleumettik top ókilderi. Nege ekeni belgisiz, әuelgi kezde 20-22 myng tenge tóleymiz degen sanaq úiymdastyrushylary "qayyghy sudan ótkennen keyin", aqshasyn tolyq bermey, 6-aq myng tengemen qútylypty. Eseptesek, 60 myng sanaqshygha bar-joghy 360 myng tenge ketedi eken. Sonda 6 mlrd. tengening birden tórt bóligi nendey maqsatqa júmsalghan? Eng soraqysy, Statistika agenttigi tóraghalyghynyng orynbasarlyghyna qonjighan eki orynbasardyng biri - Birlik Mendibaev "Bolashaq" baghdarlamasy boyynsha shetelde bilim alyp kelgen. Biylik basyna barmay jatyp, úyatty jaghdaygha qalghan jas basshynyng mandayaldy maman bolyp oralghandyghyn osylay dәleldegeni me?
Aytpaqshy, sanaq ayasynan shyghyp jatqan shidan son, Parlament Senatynyng deputaty Ghany Qasymov biylghy sanaq nәtiyjesine kónili tolmaytyndyghyn aityp, aldaghy kýzde qaytadan ótkizuge úsynys jasady. Bәlkim, senator bәzbireuler siyaqty, qazaqtyng ýles salmaghynyng artyp, 67 payyzgha jetkenine dýdәmal kózqaras tanytty ma, ol jaghy belgisiz. Qalay dese de, búl úsynystyng biylik tarapynan qoldau tabuy qisynsyz, әriyne. Ózi de daghdarystan esin jiya almay jýrgen júrttyng basyn taghy da sanaqpen qatyrsaq, ne bolghany? Onyng ýstine daghdarys arqyly damu men janarugha úmtylghan Ýkimetting ortaq budjetin ortaytyp, qaytadan aqsha shashudyng qajettiligi bar ma?

Dinara MYNJASARQYZY

"Týrkistan" gazeti 18 mausym 2009 jyl