Senbi, 23 Qarasha 2024
2575 6 pikir 9 Qazan, 2019 saghat 11:03

Toqaev Qytaydyng "sifrly tehnologiyalaryn" qoldanudy tapsyrdy

Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev 8 qazanda Núr-Súltan qalasynyng damuyna arnalghan jinalysta "Qytaydyng adamdardyng jeke bas derekterin sifrlandyru әdisin" maqtap, Qazaqstan Pekinning tәjiriybesin qabyldau keregin aitty.

Toqaev búl mәlimdemesin Qazaqstanda Qytaygha degen qarsylyq órship túrghan tústa jasady. Shynjandaghy qazaqtargha jasalyp jatqan qysymnan keyin Qazaqstanda Qytaygha degen qarsylyq kýsheygen.

"[Qytaydyn] Hikvision kompaniyasy… Olardyng tehnikasy jaqsy damyghan. Negizgi qalalaryn sifrlandyrdy. Óte jaqsy sifrlandyrdy. Qalay jasaghanyn týsindirmey qoyayyn. Ekrandy bassan, adam jayly barlyq aqparat shygha keledi. Qay jyly institut tәmamdady, bos uaqytynda qayda barady, qanday krediyti bar bәri shyghady" dedi Toqaev. Qazaqstan preziydentining sózin "Kursiyv" sayty jariyalady.

Toqaev aitqan Hikvision kompaniyasyna AQSh-tyng sauda ministrligi sanksiya salghan. AQSh Hikvision bastaghan Qytaydyng 28 kompaniyasyn "Shynjandaghy az últtargha qysym jasaugha atsalysty" dep sanaydy. Toqaev qyrkýiekte Qytaygha barghan saparynda Hikvision kompaniyasynyng shtab-pәterin aralaghan.

"Kursiyv" Toqaevtyng "Biz osy jolmen jýruimiz kerek. Búl – әlemdik tendensiya. Astana basshylyghyna, ýkimetke jәne tiyisti ministrlikke osyny tapsyramyn" degen sózin de keltirdi.

Shildede amerikalyq Wall Street Journal kelissózge qatysqandardyng birine silteme jasap, "Pekin Qazaqstannyng qauipsizdik salasynda Qytay kompaniyalarynyng qyzmet etuine rúqsat berui ýshin Núr-Súltandy kóndiruge tyrysqan" dep jazdy.

Ótken aida AQSh memlekettik hatshysy Mayk Pompeo "Qytaydyng Shynjandaghy nauqany terrorizmmen kýres emes, búl nauqan – óz azamattarynyng qúndylyqtaryn jong әreketi" degen.

AQSh canksiya salghan Qytay kompaniyalary endi Amerikadan Vashingtonnyng rúqsatynsyz tauar satyp ala almaydy.

Shynjandaghy qazaqtar men úighyrlardyng qysym kórip, lagerige qamalyp jatqany turaly aqparat 2017 jyly kókteminde shygha bastaghan. Ótken jyly BÚÚ Shynjanda milliongha juyq etnikalyq úighyr men ózge de týrkitildes últ ókilderin Qytaydyng soltýstik-batysyndaghy "sayasy tәrbie lagerilerinde" ústap otyrghany turaly mәlimdegen. Basynda múnday aqparatty teristegen Pekin keyin ony "ekstremizmge qarsy shara" dep týsindirgen jәne sayasy lagerilerdi "til ýirenip, kәsipke baulityn ortalyqtar" dep ataghan.

Al biyl qyrkýiekte Qazaqstanda ótken "Qytay ekspansiyasyna qarsy" narazylyq sharalaryna qatysqan ondaghan adam әkimshilik jauapqa tartylyp, keybiri qamalyp, keybirine aiyppúl salynghan.

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5415