QYNALY POEZIYa

Qajytay Iliyasúlynyng ólenderine taldau

Poeziya - әuelde ghúmyrlyq sananyng bir atauy edi. Sóz qozghalysqa, oy yrghaqqa ainalghan sәtte óli sózderge jan bitken. Kele-kele ol - Poeziya degen úly ataugha ie boldy. Demek, sózding qozghalysqa engen sәti - poeziya dep ataldy. Óleng bólek, taqpaq bólek, hәm poeziya bólek. Poeziyany taqpaqpen (yaghny sóz úiqasymen! Shatastyrugha bolmaydy!..

Toqyrau zamanynda orys poeziyasynda búryn-sondy kórinbegen birer aghym payda boldy. «Bilgishter» ony - «ýnsiz poeziya» dep atap, Bella Ahmadullina bastaghan búl buyn ókilderin sózsiz moyynday bastady. «Qúpiya bola túra anyq, anyq bola túra qúpiya kórinis óner (iskustvo)» dep atalatynyn sol sәtte әlgi «bilgishter» esten mýlde shygharyp alghan edi. Áytpegende, ór Mahambetting ýnimen, «Adamgha tabyn jer endi» endi dep qúpiyalyq (gharyshtyq sezim) pen anyqtyq (tiri adam. Alayda, qazirgi kózqaraspen tiri adam - anyqtyq ólshemi bola almaydy. Aqiqaty - sol ateistik dәuirde tiri adam anyq ólshemi bolghany - ras! J.H.) arasyn qosaqtap túrghan IYúran dalasynyng últtyq aqynyn sanadan tys qaldyru mýmkin emes edi. Esesine, әlgi «ýnsiz poeziya» ókili R. Rojdestvenskiyding tasy órge domalay bergen. Allagha bas iygen Tolstoydyng úrpaghyn osynshama ýreylendirgen nendey kýsh edi?!

QYNALY POEZIYa

Qajytay Iliyasúlynyng ólenderine taldau

Poeziya - әuelde ghúmyrlyq sananyng bir atauy edi. Sóz qozghalysqa, oy yrghaqqa ainalghan sәtte óli sózderge jan bitken. Kele-kele ol - Poeziya degen úly ataugha ie boldy. Demek, sózding qozghalysqa engen sәti - poeziya dep ataldy. Óleng bólek, taqpaq bólek, hәm poeziya bólek. Poeziyany taqpaqpen (yaghny sóz úiqasymen! Shatastyrugha bolmaydy!..

Toqyrau zamanynda orys poeziyasynda búryn-sondy kórinbegen birer aghym payda boldy. «Bilgishter» ony - «ýnsiz poeziya» dep atap, Bella Ahmadullina bastaghan búl buyn ókilderin sózsiz moyynday bastady. «Qúpiya bola túra anyq, anyq bola túra qúpiya kórinis óner (iskustvo)» dep atalatynyn sol sәtte әlgi «bilgishter» esten mýlde shygharyp alghan edi. Áytpegende, ór Mahambetting ýnimen, «Adamgha tabyn jer endi» endi dep qúpiyalyq (gharyshtyq sezim) pen anyqtyq (tiri adam. Alayda, qazirgi kózqaraspen tiri adam - anyqtyq ólshemi bola almaydy. Aqiqaty - sol ateistik dәuirde tiri adam anyq ólshemi bolghany - ras! J.H.) arasyn qosaqtap túrghan IYúran dalasynyng últtyq aqynyn sanadan tys qaldyru mýmkin emes edi. Esesine, әlgi «ýnsiz poeziya» ókili R. Rojdestvenskiyding tasy órge domalay bergen. Allagha bas iygen Tolstoydyng úrpaghyn osynshama ýreylendirgen nendey kýsh edi?!

Áriyne, ol ózge eshkimge úqsamas últtyq renki, sonan keyin sol renkini túla boyyna sinirip alghan últtyq aqynnyng keng auqymdy poeziyalyq tynysy bolatyn. Jәne de sol tynysty óshiru ýshin «últshyl», «әsire týrikshil» degen jalghan ataudy qazaq aqynyna tanba etip basqany da ras. Sol arqyly shetsiz-sheksiz ónerge 2h2=4 bolatyny sekildi dәleldi (teoriya) qajet etip, esekti túlpargha, túlpardy esekke (oqynyz! T. Álimqúlovtyng «Aq boz at» romanyn!) teligeni. Soghan kóngen danqqúmarlardyng keudesin temir-tersekpen toltyryp, kóke kótergeni de ras edi.

Sol tústa naghyz ýnsiz poeziya jazyp. Iliyas Jansýgirov aqynnan keyin ýzilip qalghan qazaqtyng túrmystyq sezimin týrtip oyatqysy kelgen taghy bir aqyn jýripti... Ol - býgingi bizding sózimizge sol kezdegi jazghan ólenderi arqyly kuә bolyp otyrghan aqyn, sazger, atbegi, satiriyk  Qajytay Iliyasúly.

Biz búghan deyin shymshyma sózdi, oraq tildi (parodist), tamasha satiriyk, atqúmar atbegi, sayatqúmar qúsbegi, hәm by ónerining ghajayyp bilgiri esebinde biletin edik...

Qazaq ghylymyna poeziya zertteuden sara jol salghan, óleng sózding bilgiri - akademiyk, marqúm Zәky Ahmetov aghamyz alghy sózin jazghan (marqúm akademik kez-kelgen óleng kitapqa alghysóz jazbaytyn J:HJ «Tasjarghan» kitabyn oqyghannan keyin biz manadan bergi aitylghan kóp oilargha qalyp, ótkendi saralay kele qolgha qalam aldyq:

«Sәriden qolda qús qyryndap,

Saqalyn taraydy múnar búlt.

Qart janyn tartady qúrulap,

Boydaghy anshylyq, qúmarlyq...» - deydi aqyn «Sayatta» degen óleninde. Ólendi bir demmen, ýzilissiz jýgirte oqyp shyqqan adamgha qarapayym әngime, jenil óleng ispetti sezilui mýmkin. Sәl kidiris jasap, ólenge oy jýgirtip, sóz tórkinine boylasan, kókiregindi kótertpestey, múndy da, syrly óleng ekenin týsingendeysin! Múny jenil, aq mún, biraq sanannan óshpestey. Syrlylyghy - baba taularynyng uaqytty tozdyrghan tas qynasy tektes, aluan týrli kóne boyaulylyghy. «Sәriden qolda qús qyryndap» atqa qonatyn kóshpeli qazaqy tirlik. Qyspaqqa da, tozaqqa da, bel jazdyrmas qiyanatqa da tóze beretin kóshpendiler tózimi. Búl syrt kózge andap qaraghan tústa ghana kórinetin kórinis, mýmkin beynet! Biraq, aqyn kónilinde sol beynetti tirlik mәngilik әsemdilikke ainalghan. Endeshe ólendi tolyghymen taghy qaytalap bir oqiyq:

«Sәriden qolda qús qyryndap,

Saqalan taraydy (!) múnar (!) búlt.

Qart janyn tartady (!) qúrulap (!)

Boydaghy (!) anshylyq, qúmarlyq.

Astynda jarau at (!), toq býiir (!),

Bókterge tartty tik qystaqtan (!),

Bolsa da bet aldy kóp shiyr (!),

Tanidy-au (!), tyng izdi tis qaqqan!..

Jóneldi bir sәtte qúighytyp,

Kóz jazyp shyjymdy býrkitten (!).

Qaraymyn janyma kýy bitip (!),

Qalpyna (!) nýktedey (!) bir týrtken!..»

Ólendegi sózder týgelimen qozghalysqa engen. Sәri - kóshpendiler úghymyndaghy tazalyqtyng belgisi. Tauyq, torghay shyryldap shaqyrmas búrynghy óshpes tirlik - mәngilikting otauy. Al, «nýktedey» bir belgi - alghyrlyqtyn, uaqytty sezgishting kórinisi bolsa, múnar búlttyng saqalyn tarauy - qúzdardyng biyiktigining ólshemi. «Shyjymdy býrkitten» kóz jazu - qyran qústyng alghyrlyghy men anshy qariyanyng taqualyghynyn, qarttyghynyng beyneli túspaly. Ghajayyby aqyn búl jerde:

«Tang sәriden qolyna qúsyn qondyryp,

Anshy qart angha attandy», - dep qarabayyrlyqqa salynbaghan. Ózge eshkim aita almas, tek ózine, últtyq aqyngha tәn әste sheberlikpen aluan-aluan kórinis, aluan-aluan kónil-kýidi tabighy әsemdik arqyly birer sózdermen ghana beynelep shyqqan.

(Qaranyz!)

«Qart janyn tartady qúrulap» deydi aqyn. Sóz basyndaghy «qart» degen anyqtauyshty keyingi erekshe tapqyrlyqpen qoldanylghan (ýilestirilgen) «tartady», «qúrulap» degen eki sóz kemip ketip, janaghy «saqalyn taraghan» múnar búltqa sinirip túr. Ózinen oiy biyik, oiynan sózi biyik aqsaqal qart pen belin múnar (qoiy emes, súiyq múnar! J.H.) búlt oraghan qúzar shyndy bir-birine sinirip jibergen. búl fәniyde qart pen qúzardyng qaysysynyng kórgeni kóp ekenin (yaghny qaysysy ýlken ekenin) bilu, qaysysynyng bar ekendigi oqyrmannyng enshisine qaldyrylghan!..  Búl eki simvoldy bir-birine qarsy qoyyp, qay birining kórgenin ozdyrugha qimaysyn! Ekeui de әlimsaqtan beri birge jasap, birge túryp kele jatqanday. Kóne, kóne bola túra - jana, jana, jana bola túra - kóne, «janyndy qúrulap túratyn» mәngilik tirlikting qúshaghynda túrghanday әser alasyn...

Kórgeni kóp, kórgeninen basyp ótken taulary biyik qarttardyng ómirining sonynda múndasatyny da, , syrlasatyny da, arqa sýier tiregi de osynday shyn, qúzdar ekeni - anyq! Áytse de, sәridegi búlt sol biyik qúzdardy emes, qolyna qús qondyrghan qariyany belbeulep, orap túrghan siyaqty. Sony kórgen, sony kókiregine týigen aqyn tek sol biyiktermen, qarttarmen syrlasyp, solargha múnyn tókkendey... IYә, fәniyden ozar shaghynda dana qariyalar ghana shyndarmen syrlasady. Aqtyq sózin taghylar ghana meken etetin aq qúzdargha kýbirleydi. Sol kók qúzdyng biyiginde mýiizin jerge salyp, mýlgip túrghan targhyl tautekemen kenes qúrady... qoshtasady... Búl - qiyr jaylap, shet qonghan qazaqtargha, qazaq aqyndaryna ghana tәn úghym. Naghyz últtyq aqyndardyng ghana túla boyyna bitetin qasiyet. Onsyz, dәl sol ólkening mәngilik mekenshisi ispetti ispetti «tyng izdi» kóre bilip, әri ony dәl sol qalpynda beyneleu, óleng etu mýmkin emes. Tek Qajytaydyng ghana aita alatyn, tek sonday bir aqyn adamnyng ghana kóre alatyn múnday ghajayyp surettemeni meyli jýz, myng jyl búryn oqysang da, meyli jýz, myng jyldardan song oqysang da sol qalpynda kóz aldyna elesteydi. Beyneli qozghalysty kórinis ózgermek emes. Búl - mәngilik.

Sóz qadirin bilmesten qolgha qalam alu sózding kiyesin qashyrady. Búl qaghidany Qajytay Iliyasúly bala kezden etsýiegine sinirip óskendey. Úiqas bitkendi kópirte óleng etu emes, ana tilining qúrsaghynda ashylmay jatqan sóz qorynan qajetine keregin alatyndyghy anyq bayqalady.

«Astynda jarau at toq býiir

Bókterge tartty tik qystaqtan...»

Bizding manadan bergi qarabayyr tilmen aityp jetkize almay otyrghan «tau qazaghy» degen sózdi aqyn «Bókterge tartty tik qystaqtan...», dep qaytalanbas kórkemdikpen suretteydi.

«Tik qystaq» degen sózding de astarynan tau qoynyndaghy jalghyz ýy kózge úrghanday anyq kórinedi. Irgesinen kónning iyisi anqyghan, kiyiz tuyrlyqty qazaqy qonyr ýi. Onyng da osy tau qoynynda qansha uaqyt búrghany belgisiz! Uaqyt ólshemi kórkemdikpen qosyla kelip, seni taghy da qyzyqtyra bastaydy. Eriksiz anshy qartty kóz aldyna qayta elestetesin. «Astynda jarau at, toq býiir» ekenin oqyghan tústa onyng әli de auyl irgesinen alystay qoymaghanyn angharasyn. Alda at býiirin bosatarlyq birneshe beles-belender de bar siyaqty...

Mine, «Tasjarghan» kitabyndaghy kez-kelgen ólendi oqyghan tústa osylaysha óleng sonynan erip úzaqty sharlaysyn, úmytylmas oigha qalasyn! Biz «ýnsiz poeziya» dep, eliktep, orys aqyndarynyng sonynan erip jýrgen tústa (1960-1970-jyldary) qazaq aqyny Qajytay Iliyasúly osynday keremet ólenderdi jazghan eken. Ókinishtisi, sol kezde múnday kórkem poeziyanyng ornyna «Úly Leniyn», «Danqty Revolusiya» dep sóz saptaghan aqyndardyng keudesi temir medalidargha toltyrylyp, solardyng ataq-danqy artyp jatty. Býginde qazaq poeziyasy sonyng zardabyn shegude. Múny aqyn Serik Aqsúnqar «Anty poeziya» dep atapty. Mýmkin solay da shyghar. Biraq, sol «antipoeziyagha» qarsy naghyz ólenderjazyp, uaqyttyng kelerin kýtip, zamangha baylanbay jýrgen naghyz aqyndar bolghanyn bilsekshi?! Solardyng biri - biz sóz etip otyrghan, aqyn Qajytay Iliyasúly.

«Tasjarghan» kitabyna engen ólenderding deni 1964 - 1972 jyldar aralyghynda jazylghan. Kóptegen ólenderine aqyn ózi әn jazghan. Múnyng bir jaghy - aqynnyng san qyrly talattylyghyn bayqatsa, kelesi túsy - aqyn kóniline salghan uaqyt múny men taghdyr syzyghyn anghartady. Taghdyrdyng aidauynda shekaradan shekara asyp, bozbalalyq dýniye-tanymy men ómirge degen qúlshynysy qalyptasqan elin artta qaldyrghan aqynnyng kónilinde qayau bar. Sony tarqatu ýshin ol jana ortagha kelisimen Júmatay Jaqypbaev, Júmeken Nәjimedenov syndy tarlandarmen tatu dostasqan. Solargha ghana aityp, solarmen bólisken kónil jyrlaryn ózgelerge jetkizuge asyqpaghan. Qyrandy qyran, túlpardy túlpar tanityny sekildi búl ýsh dostyng (oshaqtyng ýsh búty ispetti! J.H.) ýsheui de tamasha aqyn, tamasha kýishi, tamasha sportshy, bir sózben aitqanda atam qazaqtyng songhy serileri bolghany tanqaldyrady.

Qajytayda sol ekeuinde joq bir artyqshylyq bolghan-dy. Ol onyng tamasha biyshiligi men atbegiligi. Erdi er ónerimen qyzyqtyryp, shabytqa shabyt, aqylgha aqyl qosyp jýrgen sәtteri Qajytaydyng ýlken poeziyagha kýsh-quat bergendey. Kónilin tәtti kýy kernep, kókiregin әsem sózding yrghaghy kerip jýrgendey.

«Kýidirme, kýiding narqyn elemesen,

Meyli sen kim bolsang da tóbelesem!» deydi aqyn taghy bir óleninde[15].  Sózdi úghatyngha astarlap, úqpaytyndargha tura aitu naghyz qazaqy minez bolsa, әrbir ólenning ishki tolqynyna (búlqynsa búlqyntyp, múndansa múnaytyp...t.b.) sәikes sóz saptau - sheberlikting belgisi. Jogharyda keltirilgen eki jol ólende «tóbelesem» degen sóz aitylyp qana túrghany bolmasa, tóbeles joq, tóbeles - erkelikke, «erkeletem», «ayaymyn» degen sózderge ainalyp ketken siyaqty. Biraq, sóz astarynda «Áy, balaqay! Kýiding narqyn qadirle!» degen ýlken eskertu túr. Ol eskertu - babalardan Qajytaygha jetken ónerding kiyesi, kiyeli ruhy ispetti. Qajytay sol ruhtyng degeni aityp túrghanday.

Qanday da bir aqyndy tolyq bilip, týsinu ýshin onynjazghan әrbir sózin ýtir, noqatyna deyin mәn berip oqu qajet. Árbir sózding tasasynda jatqan tereng oilargha ijdaghattylyqpen mәn beru lәzim. Tek óleng sóz ghana emes, ainala tabighattyng ózin-ózine tolyq kórsetu ýshin sonday ijdaghattylyqty, kóregendikti qajet etedi. Aqyn Qajytay Iliyasúlynyng boyynda onday qasiyet jetip artylady. Sózimiz dәleldi bolu ýshin taghy da óleng oqyp kórelik:

«Ýnine taghdyr ózi sheshen etken,

Qúlaghyn ata-babam tósep ótken.

Búltighan búzaushyqtay (!) súrsha qúsym,

Boz bolyp atanuyng ne sebepten?!»

Óleng terendigin aitpas búryn «búzaushyq» deshen jalghyz sózding ózin anyqtap alu qajet. Onsyz óleng syry ashylmaydy da. Demek, búl búzaushyq - siyrdyng búzauy emes. Kәduilgi qara apamyzdyng búlghaghan (qaynatqan!) qara sabynynyng qazan týbinde qalghan qaldyq, júghyndylary. Yaghni, qara qazangha qaynatylghan sabynnyng júghyndysynan jasalghan kishkentay syqpa. Kólemi júdyryqtan aspaydy. Jәne de búzaushyqpen taza kirdi, beti-qoldy juady. Kóringen kirge sala beretin qazirgi kýnning «hozyaystvennoe mylosy» emes. Apalardyng aq jaulyghy men atalardyng aq jeydesin juugha ghana arnalghan taza sabyn. Onymen ózge kirdi juugha qatang tiym salynady.

Aqyn Qajytay ata-babasy dausyn tyndap ósken «súrsha qústy» sol qasiyetti búzaushyqqa tenep, alaqanyna salyp, ayalaydy. Onyng pәktigin ózgening iygiligi ýshin ózi tausylyp joghalatyn búzaushyqpen tenep, búl qústyng da tausylmay jýrgenine qayran qalady. Sol arqyly aqyn ózi de búl fәniyde mәngilik emes ekenin sezdirip túrghanday. Sezdirip qana emes, sol arqyly oqyrmannyng oiyna tereng bir múndy úyalatyp túrghanday. Múndy ólen. Biraq, «múnaydym», «ketildim», tozdym», «tausyldym»...t.b. degen birde-bir kýirek sóz joq. Ólenning basqy joldyndaghy ýnge ainalghan taghdyr (!) ghana bolmasa, óleng jalpylama suretke qúrylghan...

Mine, aqynnyng kez-kelgen óleni osylaysha qazaq aqynyna ghana tәn últtyq boyau naqyshtarmen óriledi. Bayaghyda qazaq tilinde jazylghan ólenderding barlyghyn onyng últtyq oilanymyna mәn bermesten, qazaq poeziyasy dep jýrmedik pe?! Sol tústa klassik aqyn Iliyas Jansýgirovti «etnografikalyq óleng jazatyn» aqyn dep jansaq týsinetinbiz. Qyzyghy - sol kiyiz ýiding kýldireuishinen týsken kýn sәulesin kórip, sony óleng etken qazaq aqynyn eskilikke balaytyndyghymyz edi. Iliyas Molyqbaydyng kýiin tyndap, qalay tebirengen bolsa, Ábikenning «Qonyr» kýiin tyndaghan tústa Qajytay da dәl solay eljiregen.

«Qaghasyng kýnirentip, mayda (!) ghana,

Kim bilgen, qadirindi qayran agha?!» - dep, óksik ata jyrlaghan (oqynyz!). Ábikenning «Qonyryn» estigende óksik atatyny: aqyn kýidi tyndap otyryp,

«Bir tistem, qoly jetpey, shaynamagha,

Kebinsiz sýiek tolsa, bay dalana...

Til sheshpegen týiindi kýiing sheship,

Qabyrghang qayysypty-au, qayran agha!» - dep,

kómusiz qalghan atalardyng aq sýiegin kóre bilgen. Ioialitarlyq jýiening qylyshynan qan tamyp túrghan tústa aitar oiyn sózsiz kýy arqyly jetkize bilgen Ábikenning keremitine qayran qalghan. Kezek ózine kelgen tústa oiyn kýimen emes ólenmen jetkizgen. Búl óleng sol zobalandy tústa 1969 jyly jazylghan. Mýmkin, Qajytaydyng kóp ólenderi búghan deyin esh jerde jariyalanbay keluining sebebi de, osynday sayasy kózqarastardyng kesirinen be eken?!.

Jasyrary joq barlyghy da «Leniyn» dep jazatyn, osy esimmen sóz bastaytyndyqtan, bәri de «armanym», «ghashyghym» dep tebirenetikten, Syrbaydyng ólenderin manayyndaghy keybir aqyndardan ajyrata almaytyn kez bolghan. Sol tústa Qajytay: «Kýidirme kýiding narqyn elemese...», - dep, úly ónerge arasha týsipti. Kýy - qazaqy úghymda tek, әuenge ghana arnalghan atau emes, ol - kónilding aluan syrly kórinisterining de atauy. «Kónil kýi», «Jay kýi», «Mal kýi»...t.t. Kýige tiyisting be, jangha tiyiskenin. Al, Alladan jalghyz mәrte beriletin jangha tiyiskizip qoyyp, qanday adam tynysh túra almaq?! Aqyn, sazger, satirik ólenderi oqyrmanyn osylaysha әr aluan oilargha qaray jeteleydi. Onyng ólenderin bayyptap oqyghan sәtte baz bir ólender siyaqty bir sózin de alyp tastay almaysyn. Ár sózi kónilden órbip, jýieli әri shynayy qazaqy sezimmen tasqa qashaghanday sheberlikpen órilgen. Órimi de - bәige atynyng qamshysynday, qolyng tiyse (kózing týsse) tamsanyp qana otyratyn ólmes te, óshpes ólender!..

2003j. Almaty-Aynabúlaq.