Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2802 0 pikir 8 Tamyz, 2011 saghat 07:34

Jorj S.Kleyson. Baylyq kilti (jalghasy)

Sәttilik pirimen tanys bol

Joly bolghyshtyng qalay da joly - sәtti.

Ebpratqa laqtyrshy, ol su týbinen marjan uystap shyghady.

Babyldyq maqal

 

Qay adam da ózine sәttilik tileydi. Múnday tilek kәzirgi adamdardyng boyyndaghyday tórt myng jyl búrynghy ejelgi Babyl túrghyndaryna da tәn bolatyn. Sholjang sәttilik pirining bәrimizdi de nazardan qaldyrmauyna ýmittimiz.Ony ózimizge qaratyp qana qoymay, ózining aghyl-tegil qayyryn tiygizuine qol jetkize alamyz ba?

Sәttilikke qalay qol jetkizedi?

Búl saualdy Babyl túrghyndary da ózderine serik etip, oghan talayy ójettene jauap izdegen.Olar naghyz is pen tereng oidyng adamdary edi.Babyldyng ejelgi dýniyedegi eng bay әri quatty qala bolghandyghy sonyng arqasy bolatyn.

Ol kezde mektep te, kolledj de bolghan emes. Degenmen olarda naghyz mashyqtyratyn bilim oshaghy bolatyn.Babyldyng kókke úmtylghan patsha saraylary men aspaly baqtary jәne tәuhanalarynan kem týspeytin zәulim ghimaraty boldy. Búl jayynda tarihy shejirelerde eshtene de aitylmaydy, biraq ol sol kezdegi adamdardyng sanasyna orasan yqpal etken edi.

Sәttilik pirimen tanys bol

Joly bolghyshtyng qalay da joly - sәtti.

Ebpratqa laqtyrshy, ol su týbinen marjan uystap shyghady.

Babyldyq maqal

 

Qay adam da ózine sәttilik tileydi. Múnday tilek kәzirgi adamdardyng boyyndaghyday tórt myng jyl búrynghy ejelgi Babyl túrghyndaryna da tәn bolatyn. Sholjang sәttilik pirining bәrimizdi de nazardan qaldyrmauyna ýmittimiz.Ony ózimizge qaratyp qana qoymay, ózining aghyl-tegil qayyryn tiygizuine qol jetkize alamyz ba?

Sәttilikke qalay qol jetkizedi?

Búl saualdy Babyl túrghyndary da ózderine serik etip, oghan talayy ójettene jauap izdegen.Olar naghyz is pen tereng oidyng adamdary edi.Babyldyng ejelgi dýniyedegi eng bay әri quatty qala bolghandyghy sonyng arqasy bolatyn.

Ol kezde mektep te, kolledj de bolghan emes. Degenmen olarda naghyz mashyqtyratyn bilim oshaghy bolatyn.Babyldyng kókke úmtylghan patsha saraylary men aspaly baqtary jәne tәuhanalarynan kem týspeytin zәulim ghimaraty boldy. Búl jayynda tarihy shejirelerde eshtene de aitylmaydy, biraq ol sol kezdegi adamdardyng sanasyna orasan yqpal etken edi.

Ol - qayyrpaz ústazdar shәkirtterge ejelgi dәuir bilimderin tegin darytqan jәne júrtty alang etken taqyryptar talqygha salynatyn Ilim sarayy bolatyn. Búl saraydaghy pikirtalasta qúldyng ózi patsha túqymdaryna jatatyn tóremen de aitysa alatyn qúqyghy bar edi.

Ilim sarayynyng túraqty ókili Arqat degen danagói  әri bay kisi bolatyn.Ony Babyldyng eng auqatty shonjary deytin júrt.Onyng ózinde kesh sayyn tyndarmandary jinalatyn jeke bólmesi boldy, oghan qart ta, bala da, keletin, biraq tyndaushynyng kópshiligi orta jastaghylar edi. Olar ózderi qyzyqtyrghan taqyrypty taldap, pikir talastyryp jatatyn. Sol jiyndardyng birine biz de bas súghyp, sәttilikti ózderine qaratu tәsilin mengerdi me eken, sony bileyik.

Arqat kýndelikti minberine shyqqanda, sәulesi qúmdy shang qabatyn tilgilep, Kýnning alyp altyn tabaghy batugha bettegen edi.Ony jerge tóselgen kilemge jayghasqan seksenge juyq adam  shydamsyzdana kýtip otyrghan. Adamdar ýsti-ýstine kelip jatyr.

- Býgingi keshte neni taldaymyz? - súrady Arqat.

Birshama ýnsizdikten song ornyna úzyn boyly toqushy túrdy da:

- Meni kópten mazalaghan bir mәsele bar, biraq ony ortagha salmay kelgenim, ol Arqat, saghan da, jinalghandargha da kýlkili jayt boluy mýmkin.Býgin meni sәttilik jaghalap, altyn aqshaly әmiyan tauyp aldym.Sәttilikting menen eshqashan ketpegenin qalaymyn, myna kisiler de soghan mýddeli bolar dep oilaymyn. Sol sebepti, ózine baqytty qalay tartu kerek, ony qanday joldarmen qaratugha bolady, mine, osyny taldasaq.

- Óte qyzyq taqyryp eken,- dedi de Arqat ýnsiz qaldy.- Ol talqygha túratyn nәrse.Bireuler ýshin sәttilik - eshbir maqsatsyz, sebepsiz kezigip jatatyn jolynyng boluy. Keybireuler ýshin, ol - baryn sala qúldyq etkeni ýshin Ishtar pir ana tarapynan mengeriletin jaghday. Sonymen, dostar, búl turasynda kim ne oilaydy? Árqaysymyzgha jol ashatynday nәrse bar ma?

- Jiyirek jol ashsa, deniz! - keybireuler arqasy qoza dauystady.

- Talqyny bastau ýshin,- sózin jalghady Arqat,- әueli toqushygha kezikkendey sәttilikti bastan keshkender sózin tyndayyq.Aramyzda qinalmastan, aqsha ne qúndy zat tauyp alghan taghy kim bar eken?

Tynyshtyq ornady. Jinalghandar bir birine qarap, kim týregeler eken dep kýtkenimen, eshkim shygha qoymady.

- Nemene, onday adam joq pa? - súrady Arqat. - Demek, onday sәttilik barynsha siyrek bolady eken.Bireuing izdenisimizdi qalay jalghastyratynymyzdy aitsandar.

- Men kóreyin,- ornynan jaqsy kiyingen jas jigit týregeldi. - Sәttilik turasynda aitsaq, oiymyzdy  oiyn ýsteline baghyttaghanymyz dúrys emes pe? Baylyqty bir mezette útu ýshin kóptegen adamdar sol jerde sәttilikke iyek artpay ma?

Ol ornyna jayghasqanda, júrt shulap ketti:

- Jalghastyr sózindi! Oiyn ýstelinde jolyng bolghan jaytty ózing ortagha sal. Sәttilik oiynhana qojayyny esebinen әmiyanyndy qampaytu ýshin jerebe tasynyng qyzyl jaghyn saghan búrdy ma? Álde, kerisinshe, onyng kók jaghyn týsirip, jinap-tergenindi bir sәtte qojayynnyng qanjyghasyna baylady ma?

Jas jigit júrtpen birge ishek-silesi qata kýldi de, óz jauabyn berdi:

- Meninshe, pir ana,tipti, mening onda barghanymdy da bilmese kerek. Al, basqalary turaly jauap bere almaspyn. Sizder ony sonday jerlerden kórdinder me? Oiyn tasyn sizderding paydalaryna qaray búrdy ma? Onday bolsa, aitynyzdar, biz tyndap, ýireneyik.

- Ángimening basy jaman emes,- aralasty Arqat.- Biz múnda әrbir tuyndaghan jaytty taldaugha keldik. Eger biz oiyn ýstelin qarastyrmasaq, onda kópshilikke tәn, oiyngha kýmis tiyn salyp, altyn qúima útugha ansary auatyndardyng jayyn ainalyp ótemiz.

- Búl әngime maghan keshegi bәigeni esime salyp otyr.- sózge taghy bir tyndaushy aralasty.- Eger sәttilik piri oiynhanagha bas súghatyn bolsa, onda arbasyna altyn jalatylghan, shapqan attary kóbiktengen atjarysqa da barmauy mýmkin emes qoy.Arqat, shynyn aitshy, keshe sen Niyneviyadan kelgen súr attargha aqsha salghanda, ol pir saghan ne dep sybyrlady? Men sening artynda túryp, súr attargha salghanyndy estip, óz qúlaghyma ózim senbedim. Assiriyanyng bir de bir shabandozy bizding atqoranyng jylqylaryn shang qaptyruy mýmkin emesin bәrimiz sekildi sen de bilesing ghoy.Moyynda, sәttilik piri saghan ne aitqanyn, óitkeni, songhy búrylysta qos qara at bizding shabandozgha kedergi jasap, aqyrynda súr attar jeniske onay qol jetkizdi.

Arqat quaqylanghan jymyiyspen pikirtalasshygha qarady.

- Bireuding qanday atqa aqsha salghanynda sәttilik pirining qanday júmysy bar eken? Meninshe, ol bar bolghany - mahabbat pen úlylyq kiyesi, kim de kim oghan múqtaj bolsa jәne enbegi sinse, ol sony marapattaydy. Men ony altyndaryn útqyzatyn oiyn ýsteli men atjarystan emes, barynsha paydaly adam qylyghy men madaqqa layyq oryndardan izdeymin.

Jer óndep, әdil sauda jasap, qolónermen ainalysa jýrip, paydagha әruaqta keneluge bolady.Bәlkim, madaq senderdi qadam sayyn andyp jýrmes,óitkeni, adam balasy keyde qatelesip, keyde onyng enbegin jamanat esh ketirui mýmkin ghoy. Alayda, ol barynsha qaysarlyq tanytsa, onda aqyr sonynda ol madaqqa layyqtalady, sebebi, sәttilikke degen múrsat sondaylargha ghana tiyesili.

Al, adam qúmar oiyndar oinasa, jaghday mýldem kerisinshe bolady,óitkeni, bar múrsat oghan qarsy bolyp, oiyn ýstelining qojayyny jaghyna shyghady. Oiynhana - sonyng kәsibi, ol aqshasyn oiyngha sala otyryp, qomaqty payda tabudy kózdegen jan.Azdaghan oiynshylar ghana ózderining múrsatynyng meylinshe az ekenin sezip, oiyn kәsipkerining paydagha keneletinin biledi.

Oyyn tasyn alayyq. Ony laqtyrghan sayyn biz aqsha salyp, onyng ýstingi betin boljaugha tyrysamyz.Eger ol qyzyl jaghymen týsse, oiynhana qojayyny bizge salghan aqshadan tórt ese kóp qarjy beredi. Al, qalghan bes betining biri týsse, biz salymnan aiyrylamyz. Búl degenimiz - әrbir tastamda bizding bes mәrte útylu múrsatymyz bar degen sóz, biraq qyzyl jaghy tórt ese úta alatyndyqtan, bizde tórt útys múrsaty ghana bar. Bir keshte qojayyn barlyq salynghan somanyng besten birin alugha mýddeli. Eger qojayyn mindetti týrde bar aqshanyng besten birin útudy aldyn ala oilastyrghan bolsa, odan kimning ýmiti bolmaq?

- Biraq bireuler ýlken aqsha útyp jýr ghoy, - dep qaldy tyndaushynyng biri.

- IYә, ondaylar bolyp túrady,- jauap berdi Arqat.- Biraq ol sәttilik qanshalyqty myghym? Babyldaghy mening tanystarym arasynda auqattylar jetkilikti, biraq olardyng bir de birin jetistik jolyn qúmar oiynnan tapqan aqshamen bastady dey almaymyn.

Býgin jinalghan bәring de qalamyzdyng baylaryn jaqsy bilesinder. Men olardyng ishindegi qaysysy ózderin baylyqqa jetkizgen oiyn ýstelin atar eken.

Birshama ýnsizdikten son, otyrghandardyng biri qolapaysyzdau týrde:

- Oiyn ýstelining qojayyndary bolmasa.- dep qaldy.

- Eger oilaryna basqa eshkim týspese,- dedi Arqat,- onda sender turaly sóileseyik. Aralarynda oiynhanany tabys kózi etkendering bar ma?

Jauap retinde art jaqtan bireuding kýnkili shyqty da, oghan júrt du kýldi.

- Shamasy biz piri bolar sәttilikti basqa mannan izdep otyrghan sekildimiz,- dep jalghady ol.- Endeshe basqa jerden izdestireyik. Ony biz joghalghan әmiyannan tappadyq. Sonday-aq, ol oiyn ýsteli manynda da bola qoymady.Atjarysty alsaq, ondaghy oiynnan óz basym útqan aqshadan útylghanym kóp.

Onan da óz kәsibimizge oralayyq.Qaydaghy bir sәttilikten góri, óz enbegimizding adal qaytymyna iyek artatyn naghyz tabighy tabys kózi sol ghoy. Mening payymymsha, pir ananyng syilyghyna syiynyp otyrudyng jóni joq.Bәlkim, ol bizge ózinen eshbir qayyr kýtpegen tosyn sәtte jol ashar. Búghan alyp-qosar kimder bar? Aqshyl kiyimdi egde saudager ornynan túrdy:

- Qúrmetti Arqat myrza, sening rúqsatynmen mynany aitqym keledi: eger sen aitqanday biz tek óz kýshimiz ben qabyletimizge ghana sensek, qolymyzda bolyp túryp, susyp ketken mýmkindikter jóninde taldasaq. Naghyz sәttilik - óte siyrek qúbylys.Al, qoldan susyghan sәttilik jayyn kóbimiz de aita alamyz ghoy.

- Aqyldy pikir,- dedi Arqat,- Aralarynda kim bar, qolgha týsken baghy susyghan?

Kóptegen qoldar kóterildi, ishinde әlgi saudager de bar.

- ózing bastadyn, endi ózing bastap bayanda bolghan jaydy.- sóz berdi oghan Arqat.

- Bir jaytty aityp bereyin, endeshe,- dedi ol,- Ol jayt adamnyng baghy qalay tayap keletinin jәne adamnyng qanshalyqty kózsiz qylyqqa baryp, sәttilikting short búrylyp, ókindiretinin kórsetedi.

Kóp jyl búryn, jas kezimde bolatyn. Ýilengen boyym, tym jaqsy tabys taba bastadym. Ákem keldi de, bir iske aqsha saludy úsyndy.Onyng jaqyn tanystarynyng birinin  úly qala dualynyng syrtyndaghy bos jatqan jer bóligine kózi týsipti. Ol jer arnasynan jogharyda bolghandyqtan su barmaydy eken.

Ákemning dosynyng úly mynaday josparyn aitty: sol jerdi satyp alyp, oghan ógiz ainaldyratyn ýlken ýsh shyghyr ornatyp suaratynday mýmkindik jasap, jerdi alqaptargha bólip, kókónis ósirushilerge satu kerek.

Ákemning dosynyng úlynda atalghan jospardy atqarugha altyny jetkiliksiz eken.Ol da men sekildi jas әri tabysy kóp emes edi. Onyng әkesi de mening әkemdey kópjandy janúyasy bar bolghandyqtan, oghan bóletin artyq qarjysy bolmady.Sondyqtan ol ýlesterin qosatyn adam izdepti. On eki adamnan túratyn toptyng әrqaysysy jer satugha dayar bolghansha, tabystarynyng onnan bir bóligin salu kerek bolghan.Týsimnen әrkim óz salymyna sәikes әdiletti týrde ýlesin alatyn bolghan.

- Úlym, - dedi әkem, - Sen әli jassyn. Men ómir boyy sening auqatty da qúrmetti azamat boluyndy ansadym.Men sening әkenning qatesin qaytalamauyndy tileymin.

- Men de sony tileymin, әke,- dedim.

- Endeshe mening kenesimdi tynda. Tabysynnyng onnan bir bóligin al da paydaly iske sal.Sol salymnyng arqasynda mening jasyma jetpey-aq sen ghúmyryna jeterlik jaghday jasap alasyn.

- Sózderinning jóni bar, әke.Mening sonsha bayyghym keledi.Biraq mening kәzirgi tabysym shyghynnan auyspay jatyr. Sondyqtan kýte túram, men әli jaspyn ghoy,ýlgerem.

- Sening jasynda bolghanda men de solay oilagham.Endi qarashy: qansha jyldar ótti, al men әli bastaghan da joqpyn.

- Áke, uaqytymyz әr zamangha jatady ghoy.Men sening qatendi qaytalamaugha tyrysam.

- Sening aldynda mýmkindikting ózi esik ashyp túr.Ol saghan banggha múrsat berude.Búl isti keyinge qaldyrmaghanyng dúrys.Erteng dosymnyng úlyna bar da, tabysynnyng onnan bir bóligin salugha mәmile jasas.Ol isti kýttiruge bolmaydy.Býgin sening mýmkindiging bar, uystan shygharyp alma, úlym.

Men әke kenesin tynday qoymadym.Dәl osy kezde shyghystan kelgen saudagerler kózding jauyn alar kiyim-keshek әkelgen eken,әielimiz ekeumiz ne de bolsa, aludy úighardyq.Eger de men tabysynyng onnan bir bóligin salugha keliskenimde,bizge әlgi rahattan qúr qalugha tura keletin edi.Sóitip, men әlgi isting sheshimin әbden kesh bolghansha keyinge qaldyra berdim. Endi osy kýnge deyin opynamyn.Al, әlgi is oilaghannan da paydaly bolyp shyqty.Mening qoldan susyghan baqytym turaly shejire osy edi.

- Búl әngime sәttilik berilgen mýmkindikke jarmasugha dayyn adamdy anditynyn bildirdi,- dep qorytty biday óni shóldaladan ekenin bayqatqan kisi,- Ózine baylyq jinau ýshin әruaqta alghashqy qadam jasaluy kerek.Ol qadam tabystan jinalghan birneshe altyn nemese kýmis baqyrdan túruy mýmkin.Mening kәzir birneshe tabyn malym bar. Biraq onyng basy bala kezimde jalghyz ghana kýmis baqyrgha satyp alghan qúnajyn siyrdan bastaldy. Mening baylyghym osylay tuyndady.

Alghashqy qadamdy attau - әrkim ýshin ýlken sәttilik. Osy qadamdy tәuekel etken әrkim, óz jalaqysymen kýn kóretin qarapayym júmyskerden, óz altynynyng esebinen ómir sýretin adamgha ainalady. Onday әreketti әlgi saudagerding әkesi sekildilerdi aitpaghanda, oghan kesh baratyndardan góri baylyqqa alghy qadam jasaghandar sәikesinshe erte bayygha qol jetkizedi.

Eger de bizding saudager dosymyz búl qadamgha sәttilik ózi kelip túrghan jas kezinde barghanda,ol býginde búdýnie iygiligin әldeqayda molynan iyelener edi.

- Men de aitayynshy,- sheteldikke tәn dauys shyqty.- Men siriyalyqpyn. Senderding tilderinde jaqsy sóiley almaymyn. Saudager dos sekildilerdi sizderding qalay ataytyndarynyzdy bilgim keledi.Sender onymdy әdepsizdik sanaularyng mýmkin,  sonda da sol sózdi bilgim keledi.Eger men ony óz tilimde aitsam, týsinbeysinder. Sondyqtan ózine paydaly is bolsa da, tyndyrghysy kelmeytin adamdy atasandar.

- Jaybasar,- dedi bireu.

- Dúrys,- qostay ketti siriyalyq, shapalaqtaryn soghyp jiberdi.- Ol kelip túrghan mýmkindikti kórmeydi.Ol kýtumen jýredi.Ol júmysynyng kóptigin syltauratady.Al mýmkindik onday jaybasarlardy kýtpeydi.Mýmkindikke kimning bayyghysy kelse, sonyng asyghatyny jaghady. Mýmkindik sәti týskende asyqpaghan adam, bizding saudager dos siyaqty, ózine ózi jamandyq jasaydy.

Saudager ornynan túrdy da, kýlimsiregen kýii siriyalyqqa iyilip ishara etti.

- Sening shyndyqty iymenbey aitqanyng ýshin, sheteldik dos, saghan sheksiz rizamyn.

- Al endi mýmkindikten aiyrylghan taghy bir hikayany tyndayyq.Kimning aitqysy keledi? - dep súrady Arqat.

- Men aitayyn,- dedi qyzyl shapandy orta jastaghy kisi.- Men mal satam, negizinen týie men jylqy.Keyde qoy men eshkini de sauda qylamyn.Men senderge bir kýni maghan kelgen keremet mýmkindikke әzir bolmaghanymdy aitayyn. Sol sebepti de, men ony beker jiberip alghan bolarmyn. Taldap kórindershi.

Bir kýni keshqúrym, on kýn boyy týie izdep, qalagha qaytyp kele jatqanymda, ókinishke oray, qalanyng qaqpalary jabylghanyn bir-aq bildim. Mening qúldarym týneuge shatyrlaryn tikkenshe, maghan egdeleu bir malshy keldi, ol da qalagha kirip ýlgermepti.

- Asa qúrmetti myrza, - dedi ol maghan,- týrine qaraghanda, sen  mal saudageri sekildisin.Solay bolsa, men saghan jana ghana aidap әkelgen keremet bir otar qoy satayyn dep edim. Ókinishke qaray, әielimning denesi qyzyp, jatyp qalypty, soghan tezirek jetuim kerek.Mening otarymdy solayymen satyp al, men qúldarymmen týielerdi jolgha qamdap jedeldete attanayyn. Týn bolghasyn men qoylardy qaray almadym,degenmen,qaramyna qaraghanda asa kóp ekeni bayqalady. On kýn boyy alugha layyq týie bolmaghasyn, men quana kelistim. Ol bolsa, asyghys bolghasyn mening oiymdaghy baghany aitty.Men ertengisin qúldarymmen qalagha otardy aidap kirgen boyda qymbat baghagha satatynymdy bildim.

Onymen alaqan týiistirip, mәmile bekittik te, men qúldaryma ot aldyryp, sonyng jaryghymen qoydy sanap shyqtym. Malshynyng aituynsha, qoy sany toghyz jýz boluy kerek.Qaranghy týni әri-beri qashqan otardy sanaudyng qiyamettigin aitpay-aq qoyayyn,dostarym. Ol - mýmkin emes is eken.Sondyqtan malshygha tang ata sanap, eseptesetinimdi aittym.

- Asa qúrmetti myrzam,- dep jalyndy sharua.- Býgin ýshten ekisin tóleshi, men jolgha shygha bereyin.Men osynda eng aqyldy da sauatty qúlymdy qaldyrayyn, ol saghan sanaugha jәrdemdesedi.Oghan senem, qalghan aqshany soghan berseng bolady.

Biraq men týnde tólemeytinimdi aityp, qasarystym. Tang ata men úiqydan oyanyp ýlgermesten, qaqpa ashylghan boydan tórt birdey saudager malshygha lap berdi de, otardyng bәrin satyp әketti.Olar qoydy qymbatqa satyp aldy, sebebi, qalany sol kezde  dúshpan tarapynan qorshaugha alu qaupi tóngen edi de, sharua bolsa, әr qoygha menen satylatyn ýsh ese qúnyn alyp,attanyp ketti. Sóitip, men ózi kelgen sәttilikten qúr qaldym.

- Erekshe hikaya eken,- angharghanyn bildirdi Arqat.- Al, búdan qanday qorytyndy shygharamyz?

- Eger mәmilening tiyimdi ekenine kóz jetse, aqysyn birden tóleu kerek bolar,- dep qorytty qart.- eger de mәmile shynynda da paydaly bolsa, onda saghan eshkim de, tipti, ózinning kemshiliging de ziyan keltire almaydy.Bәrimiz de pendemiz, qúbylmalymyz. Keyde dúrys pikirdi búrysqa balaugha beyilmiz.Mening alghashqy әserim eng dúrys sheshim bolyp shyghatyny bar. Ózimdi ózimning osal minezimnen qorghau ýshin, artynan opynbas ýshin, men endi kepilaqy qaldyratyn bolamyn.

- Men taghy da sóilegim kelip túr,- siriyalyq taghy da atyp túrdy.- Myna oqighalar úqsas eken. Ekeuinde de, mýmkindik birdey sebepten ketipti.Ekeui de keshúghar eken.Ekeui de: «kәzir naghyz sәtti kez, tezirek shesheyin» deuding ornyna, ylghy jay úghyp, sheshimdi keshiktiredi.Sosyn olardan ne shyqsyn?

- Sen dәl ýstinen týstin, dosym,- dedi mal saudager.- Eki jaghdayda da, sәttilik jaybasarlardan teris ainaldy. Oghan tandanudyng qajeti joq.Jaybasarlyq әr adamgha tәn. Bәrimiz de baylyqqa úmtylghanmen, soghan kerek mýmkindik tuyp, sheshim shygharugha kelgende bayaulyq enseni basyp, keyinge qaldyramyz.Soghan erkimizdi jendirip, ózimizge ózimiz dúshpandyq jasaymyz.

Siriyalyq dosqa únaghan sózdi órbitsek, jas kezimde mening jaybasarlyq qylghan jerim bolmady.Basynda men kóp nәrsening bayybyna barmay, sәtti mәmileden aiyrylatyn bolarmyn dep oilagham. Keyin ony ózimning qyrsyqtyghymnan kórdim. Aqyrynda onyng neden ekenin úqtym. Jaghday tez arada sheshim qabyldaudy qajetsinse de, keyinge qaldyra týsetin әdetimnen bolyp shyqty.Men ózimning sol minezimdi itting etinen jek kórem! Men arbagha jegilgen tarpang jylqyday jyndanatynmyn, aqyry ózimning sol әdetimdi jenip, jetistikke jettim.

- Rahmet.Endi men saudager myrzadan mynany súrayyn,- siriyalyq jigit әngimege taghy aralasty,- Sen kedey sekildi emessin,baylarsha kiyingen ekensin.Sózing de bay adamgha tәn. Endi búdan bylay, qúlaghynda «asyqpa» degen sybyr túrsa, ne isteysin?

- Anau mal saudasymen ainalysatyn dosym siyaqty, maghan da óz osaldyghymdy moyyndap, jaybasarlyqpen kýresuge tura keldi,- dedi saudager.-Men ýshin búl minezim, ylghy da niyetimdi byt-shyt etuge dayar  dúshpanym bolyp shyqty.Senderge aitqan hikaya kóptegen oqighanyng biri ghana.Eger der kezinde bayqap qalsan, ol dúshpanmen kýresu qiyn emes.Bir de bir adam qoymasy men qorasyn úrygha sharlatyp qoymaydy. Sol sekildi, eshbir isker óz kliyentterin bireuge qudyryp, qarap otyrmaydy. Men de óz daghdym ózime ziyankes ekenin bilgen sәtten bastap, odan qútyludyng jolyn qarastyrdym.Sol siyaqty kez kelgen adam Babyl baylyghyndaghy óz ýlesin alghysy kelse, ishinde búghyp otyrghan, ózining jaybasarlyghy men keshúgharlyghynan ajyraghany abzal.

Al, Arqat, sen búghan ne deysin? Babyldaghy eng bay adam retinde, seni júrt joly bolghysh jan dep te esepteydi.Adam jetistikke ózining jaybasarlyghynan tolyq qútylu  arqyly ghana jetedi desem, menimen keliser me edin?

- Sózinning jany bar,- dedi Arqat.- Úzaq ghúmyrymda men ómirlik jetistik jolynda bir úrpaq kelesisin auystyrghanyna kuәmin. Olardyng barlyghyna da mýmkindikter jolyghyp jatty.Keybireuler ghana sol mýmkindikterge jarmasyp alyp, ansaghan tilekterin oryndaugha qadam bassa, kópshiligi qadamdy jay basyp,batylsyz әreketpen sonynda qalyp jatty.

Arqat endi toqymashygha búryldy:

- Sen bizding sәttilik turaly pikirlesuimizdi úsyndyn.Endi búl jayynda ózing ne deysin?

- Endi men sәttilikke basqasha qaraytyn boldym. Men ony ózi keletin nәrse deushi edim, - adamgha odan artyq ne kerek? Endi biluimshe, sәttilikting betin búru jay sharua emes eken. Ángimeden týigenim - sәttilik - bar bolghany mýmkindikti der kezinde paydalanu eken.Sondyqtan da búdan bylay men kez kelgen mýmkindikti qalt jibermeuge tyrysam.

- Pikirtalastaghy әngimening mәiegin sen jaqsy úghypsyn,- dedi Arqat.- Biz qyzyghatyn sәttilik negizinen mýmkindikpen erip keledi, al basqa jolmen asa siyrek jolyghady. Eger sәttilik piri jolyqtyrghan mýmkindikti qolgha alghanda, bizding saudager dosymyzdyng quanyshynda shek bolmas edi.Mal satushy dosymyzdyng da sәttilikke degen quanyshy qoynyna syimas edi, eger ol bir otar qoydy arzangha alyp, paydaly saudagha kenelgende.

Biz búl әngimeni sәttilikti óz jaghymyzgha tartugha jәrdemi tiyer sayman izdestiru ýshin bastaghanbyz. Meninshe, biz dúrys jol tapqandaymyz. Eki hikaya da bizge sәttilikting mýmkindikke eretinin kórsetti. Aqiqat ta mynada sekildi: eger sen mýmkindikti paydalansan, sәttilik saghan kýlimsirep, qolyn beredi.

Kim de kim mýmkindikti paydalansa, sol adam sәttilik pirining nazaryn ózine audarady.Ol kim ózine qyzmet etse, soghan jәrdemge dayar.Al, oghan bәrinen búryn isker adamdar qyzmet etedi.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435