06.08.11.
Til taghy da talqygha týsti

Apta ortasynda orystildi ghalamtor basylymdary qazaq tilining mәselesin kóterdi. Búghan týrtki bolghan Mәdeniyet ministrligining tilge baylanysty dayarlaghan jana zang jobasy eken. «2013 jyldyng 1 qantarynan bastap Qazaqstanda is-qaghazdary tolyq memlekettik tilge kóshedi.

Sheneunikterding ózi memlekettik tilde «sayraugha» mәjbýr bolady eken, orys tildiler endi qaypek?» degen ynghayda mәsele kóterilgen. Áriyne, bosaghada ógey balanyng jaghdayyn keship kelgen ana tilimiz aldaghy uaqytta óz túghyryna qonsa, iyisi qazaq bórigin aspangha atyp, quanary haq.
Shyndyghy sol, 1989 jyly qabyldanghan til zany býgingi kýnning talabyna say emes. Sodan bolar, qargha tamyrly qazaqtyng kóp jerde esesi ketip jatqany. Al jana zang qabyldana qalsa, sol kemshilikter qalpyna keler me edi?

06.08.11.
Til taghy da talqygha týsti

Apta ortasynda orystildi ghalamtor basylymdary qazaq tilining mәselesin kóterdi. Búghan týrtki bolghan Mәdeniyet ministrligining tilge baylanysty dayarlaghan jana zang jobasy eken. «2013 jyldyng 1 qantarynan bastap Qazaqstanda is-qaghazdary tolyq memlekettik tilge kóshedi.

Sheneunikterding ózi memlekettik tilde «sayraugha» mәjbýr bolady eken, orys tildiler endi qaypek?» degen ynghayda mәsele kóterilgen. Áriyne, bosaghada ógey balanyng jaghdayyn keship kelgen ana tilimiz aldaghy uaqytta óz túghyryna qonsa, iyisi qazaq bórigin aspangha atyp, quanary haq.
Shyndyghy sol, 1989 jyly qabyldanghan til zany býgingi kýnning talabyna say emes. Sodan bolar, qargha tamyrly qazaqtyng kóp jerde esesi ketip jatqany. Al jana zang qabyldana qalsa, sol kemshilikter qalpyna keler me edi?

Sherubay QÚRMANBAYÚLY, Mәdeniyet ministrligi Til komiytetining tóraghasy, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor:
Búl zang jobasyn dayyndau ýshin arnayy júmys toby qúrylghan. Onyng qúramynda kóptegen qoghamdyq úiymdar mýsheleri bar. Qazir әngime arqauy bolyp jatqan mәsele búl júmys toby mýshelerining jinaqtalghan úsynystary. Barlyq memlekettik organdarmen úsynystary, ghylymy mekemelerding saraptamasy alynghannan keyin ghana Zang jobasy dayyn bolady. Qysqasy әli zang jobasy dayyn emes. Sondyqtan әli jasalyp bolmaghan zang jobasyn talqygha saludyn, orynsyz dabyl qaghudyng negizi joq. Azamattardyng qúqyqtaryn shekteytin, elimizding Konstitusiyasyna qayshy keletin zang qabyldanbaugha jol berilmeydi. Zangha ózgerister onomastika mәseleleri, kórneki aqparattardy memlekettik tilde sauatty jazu men memlekettik tildi tiyisti dengeyde biluge mindetti mamandyq, lauazym iyelerin anyqtaugha baghyttalghan. Memlekettik tilge qúrmetpen qaraytyn kez kelgen azamat oghan qarsy bolmauy tiyis dep oilaymyz.

Gerolid Beliger, jazushy:
- Men qazaq tilining janashyrymyn. Últym ózge bolsa da, qazaq tilin jek kórmeytin, sol tilde jetik sóiley alatyn, ol tilding kórkemdigin, kýsh-quatyn bir adamday biletin janmyn. Árqashan sol tilding jaghyndamyn. Tәuelsizdik alghaly beri memleketik til jóninde әngime kóp. Biraq sonyng nәtiyjesi az ba dep qalamyn. Anda-sanda tilge baylanysty aiqay shyghady, biraq eshkim sonyng týbine jetkizbeydi. Jaqsy aitylghan әngimening arty siyrqúiymshaqtanyp kete barady. Osy joly da , yaghny birer jyldyng kóleminde tútastay qazaq tiline kóshedi degenge sengim kelmeydi.
Sondyqtan orys tildiler, ózge últ ókilderi kýni búryn tulamay-aq qoysyn der edim. Orys tili әli de barlyq jerde qoldanyluda, quaty kýshti. Sondyqtan oghan pәlendey qauip tónip túrghan joq. Degenmen orys tildiler osy jerde túryp, auasyn jútyp, suyn iship jatqan son, qazaq tilin de bilgen jón. Múnyng ózi - jergilikti júrtty syilauy. Qysqasy, men qazaq tilining ýstemdik jýrgizuine eki qolymdy kóterip qosylar edim. Biraq búl joly da ayaqsyz qalmasa eken...

Núrsúlu Myrzabekova

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=9298&Itemid=2