Bizder agha buyn ókilderi qazaqtyng kózi ashyq, óz últynyng bolashaghy  ýshin atsalysyp enbek etip jýrgen oqyghan azamattarymyzdy maqtan tútyp, otyrghan jerimizde aityp, syrtynan jaqsy tilek tilep jýremiz. Solardyng qataryna mәdeniyettanushy, aqyn-filosof Áuezhan Qodardy qosyp qoyatynbyz. Áuezhannyng Abay turaly aitqandary kez kelgen adamgha oy salatyn. Onyn  «...Shynynda bizding keybir ziyalylarymyz Abaydy bilmey túryp maqtaydy. Abaydan eskertkish, ghibadathana jasaydy. Rasynda, maqsat - Abaydy qolpashtau emes, mengeru, ony týsinu, úly oishyldyng әlemine, dýniyetanymyna enu boluy kerek. Ári Abay әlemine iydeologiyasyz baru kerek», - degen sózi qalay oryndy aitylghan. Múnday ataly sózdi oqyp otyryp Áuezhangha qalaysha razy bolmaysyn. Osynday azamattardyng baryna quanatynbyz jәne olardyng kóbirek bolghanyn tileytinbiz.

Bizder agha buyn ókilderi qazaqtyng kózi ashyq, óz últynyng bolashaghy  ýshin atsalysyp enbek etip jýrgen oqyghan azamattarymyzdy maqtan tútyp, otyrghan jerimizde aityp, syrtynan jaqsy tilek tilep jýremiz. Solardyng qataryna mәdeniyettanushy, aqyn-filosof Áuezhan Qodardy qosyp qoyatynbyz. Áuezhannyng Abay turaly aitqandary kez kelgen adamgha oy salatyn. Onyn  «...Shynynda bizding keybir ziyalylarymyz Abaydy bilmey túryp maqtaydy. Abaydan eskertkish, ghibadathana jasaydy. Rasynda, maqsat - Abaydy qolpashtau emes, mengeru, ony týsinu, úly oishyldyng әlemine, dýniyetanymyna enu boluy kerek. Ári Abay әlemine iydeologiyasyz baru kerek», - degen sózi qalay oryndy aitylghan. Múnday ataly sózdi oqyp otyryp Áuezhangha qalaysha razy bolmaysyn. Osynday azamattardyng baryna quanatynbyz jәne olardyng kóbirek bolghanyn tileytinbiz.

Jaqynda «Argumenty y fakty Kazahstan» gazetining №25 sanyn alyp oqydym. Ádetim boyynsha  «Davay pogovorim s toboi, brat» degen atpen shyqqan  taqyrybyna kóz jýgirtip, astyna qarasam, ózim jaqsy kóretin Áuezhan Qodar men Yuriy Kirinisiyanovtyng ekeuara әngime-súhbaty negizinde jazylghan maqala eken. Oqysam, sizderge ótirik, maghan shyn qanym kóterilip ketti. Búl súhbatty oqyghan kez kelgen jýregi qazaq dep soghatyn azamattyng qany kóterilmese de, jýikesine әser etetini sózsiz. «iramen súhbattasqan qay Qodar?» - eken dep qarasam, sol bayaghy men jaqsy kóretin Qodarym eken. Bayaghyda bireu: «Ákesine til tiygizdi degendi estushi edim, biraq dәl mynanday әkesin arbagha baylap qoyyp sabaghan esersoqty kórmeppin» depti. Sol bireu aitpaqshy, men de múnday Qodardy kórmeppin.Ángimelerin oqyp otyryp: «Búl Qodar qazaqtyng egemendigin alghanyna ókinetin siyaqty-ghoy» degen oigha qaldym.  Eki million orys ketip qaldy dep qatty ókinipti. Ketse, olar ózderining ata mekenine ketti. Demek, olardyng patriottyq sezimderi  bar degen sóz. Onday elin sýigen patriottargha rahmet aitudyn  ornyna, ókingenine sóz bolsyn. Olardyng ketkenine ishing uday ashysa, nege birge kóship ketpedin?.. Qazaqta «syrty býtin, ishi týtin» degen maqal bar.Búl maqal sen siyaqty ishinde byqsyghan shoghy bar, oilanbay sóileytinderge aitylghan sóz. «Qazaqtar ata qonysyna kóship ketipti» - dep, sen siyaqty ókingen qytaydy nemese mongholdy estip pe edin? Estigen joqsyn, estimeysing de. Al sen...
Al endi tildi damytu jónindegi oiyna jol bolsyn. «Qazaq tilin» stahanovshyl әdispen ómirge engize bastady deuing qalay? Kerisinshe, sol «stahanovshyl» әdis bolmay otyrghan joq pa? Til ýirenetin niyeti bar zerdeli adamgha 20 jyl az uaqyt boldy ma? Esinde me, alghashqy egemendik alghan jyldary kóptegen orekender balalaryn qazaq balabaqshalaryna  berip, ózderi qazaqsha ýirene bastaghan. Sol ýrdis sen siyaqty  «kópshil», «gumannyi»  oqymystylardyng kesirinen bayaulap qalghan joq pa? «Ya je dumang, chto perehod k gosudarstvennomu yazyku nado bylo postroiti inache, bolee plavno. Razbiti na neskoliko etapov», - dep sayrapsyn.
Tipti birneshe úrpaqqa qaldyru kerek edi deysin. Búl sózdi qansha filosof bolsang da, oilanbay aitqansyn.
Osyndayda Cherchilidin          «...Sayasattyng da serti bolady. Ol keshikpeu - últtyq mýdde túratyn jerde eshuaqytta keshikpeu kerek. Al núqsan keletin  ne ayaqasty etetin jaghdayda sózbúidagha salyp, tipti ony kelesi úrpaqqa qaldyru kerek» degen sózi eske týsedi. Sol keshikpeu kerek degen sóz bizding ana tilimizge baylanysty aitylghan sóz - dep týsingening jón. Al sen aitpaqshy, til ýirenudi kelesi úrpaqqa qaldyru memlekettik tildi ayaqasty etumen birdey. Kesheuildey beru tilding bolashaghyna qauip. Qashanghy elding kóniline qarap, jaltaqtay beremiz. Onday jalpaq shesheylikti qoy kerek. Búrynyraqta  ózing siyaqty elding kóniline qaraghysh bir jaltaq jigit: «Kórshimning kóniline qaraymyn dep, balam ózime tartpay qalypty» degen eken. Sol jigit aitpaqshy,  uaqytty ótkizip almayyq. Ózing jaqsy biletin Halel Dosmúhammedúlynyng «Óz tilin bilmegen el-el bolmaydy» degen sózin esine myqtap saqta!
Qodar myrza! Bir sózinde  «orys tilinde dәris beretin mektepterding sany azayyp keledi» depsin. Seninshe qalay? Qazaq mektepterining sanyn azaytyp, orys tilinde sabaq beretin mektepterding sanyn  kóbeytu kerek pe? Sen ózing qay memlekette túratynyndy esine alyp qarashy. Elimizde jergilikti últtyng sany kóp ekenin bilmeysing be? Nege olardyn  mektep sany kóbeymeu kerek? Búl sózindi týsinbedim.Meninshe búl sózdi saghan bireu aitqyzyp otyrghan boluy kerek. Men biletin Áuezhan Qodar múnday sózdi aitpau kerek edi.Sen osynday berekesiz sózinmen últshyl orekenderding oiyna dem berip, sasyq qoltyqtaryna su býrkip  otyrsyn. Búl sózing azday «...biylik dәlizderinde orystardyng sany tym az» - depsin. Mәssaghan! Mine, qúldyq sana qayda jatyr?
Aynalayyn Áuezhan! 70 jylda orekenderden shyn qútyldyq pa? Ótirik qútyldyq pa? Óz tizginimiz  ózimizge tiydi me? - dep jýrgende, olardy ansaghanyna jol bolsyn. Eger orys bastyqty armandap jýrseng ózing basqaratyn «Tamyr» jornalyna bireuin әkelip bastyq etip qoy. Bir qazaq qarsy bolmaydy. Qarsy bolsa maghan kel. Olarmen men-aq sóilesip bereyin.
Al Áuezhan batyr! Myna ýlken kisi maghan nege sen dep sóiledi dep renjime. Men sen siyaqty mәdeniyet tanushy emespin, biraq ana tilin syilamaytyndargha mәdeniyetsizbin. Sen memlekettik tildi әspetteuding ornyna qyryn qarasan, men әspetteushimin. Sen qazaq tilin qajetsinbesen, men sol til ýshin kýresushimin. Sen orekenderge jaghyna sóilesen, men jaghympazdanugha qanym qas adammyn. Sen basqa últtyng mýddesi ýshin «kýressen» men óz últymnyng mýddesi ýshin kýresemin. Sen basqa últqa óz jaghdayyng ýshin jaltaqtasan, men jaltaqtamaymyn, onday jastan ótip ketkenmin. Sen әli jassyn, «esing barda elindi tap demekshi» men biletin Qodargha qaytyp kel.Múny aghanyng aitqan aqyly dep týsin. Áli kesh emes.
Týsinbesen, «Kóshke bergen tayyndy qaytyp al».

Berkin  ÁKEBAEV,
zeynetker

http://jasqazaq.kz/post/b%D2%B1l-%D2%9Bai-%D2%9Bodar