Qazaq atyn әlemge pash etken Abayday alyptyng tughan topyraghyn basu, tútynghan zattary men «Abay jolynda» surettelgen tarihy jerlerdi kóru әrkimge arman. Tipti alys shetelden antalap keletin aghayyn da Qazaqstangha at basyn tiregen son, Jiydebaygha bir soqpay ketpeydi. Audan ortalyghy Qarauyldan - 25, Semeyden 184 shaqyrym jerdegi Jiydebayda Abaydyng múrajayy men 1995 jyly aqynnyng 150 jyldyghyna oray salynghan Abay, Shәkәrimning kesenesi bar. Tarihy oryngha kelgen meymandar as iship, ayaq suytatyn oryngha zәru. Sol ýshin Jiydebaydaghy múrajaydyng dәl qasynan zamanauy qonaqýy salynghan bolatyn. Qansha jyldan beri qanyrap, bos kýiinde jelding ótinde túryp-aq mýjiluge shaq qalghan qonaqýy qoldanysqa berile me, joq pa? Talaydy zar qaqsatqan mәselege ne sebep?

Qazaq atyn әlemge pash etken Abayday alyptyng tughan topyraghyn basu, tútynghan zattary men «Abay jolynda» surettelgen tarihy jerlerdi kóru әrkimge arman. Tipti alys shetelden antalap keletin aghayyn da Qazaqstangha at basyn tiregen son, Jiydebaygha bir soqpay ketpeydi. Audan ortalyghy Qarauyldan - 25, Semeyden 184 shaqyrym jerdegi Jiydebayda Abaydyng múrajayy men 1995 jyly aqynnyng 150 jyldyghyna oray salynghan Abay, Shәkәrimning kesenesi bar. Tarihy oryngha kelgen meymandar as iship, ayaq suytatyn oryngha zәru. Sol ýshin Jiydebaydaghy múrajaydyng dәl qasynan zamanauy qonaqýy salynghan bolatyn. Qansha jyldan beri qanyrap, bos kýiinde jelding ótinde túryp-aq mýjiluge shaq qalghan qonaqýy qoldanysqa berile me, joq pa? Talaydy zar qaqsatqan mәselege ne sebep?

Qonaqýidi búzu ne iske qospau - bitken iske qiyanat

2007 jyly boy kóterip, 2008 jyly tú­sauy kesilgen qonaqýidi Jiydebaygha bar­ghan sayyn kózim kórdi. Biraq ýnemi ja­byq. Nege? Súraqqa jauap al­maq maq­sat­pen Abay audany әkimi men Jiydebaydaghy qoryqqa jauapty Semeydegi Abay mú­ra­jayy­nyng bas­­shysyna baryp, jay-jap­sar­dy súra­dym. Mәsele mynada eken. Qo­naqýy 2008 jyly Shyghys Qazaqstan oblystyq budjet boyynsha Kәrip­ja­nov­tyng kezinde bastalyp, Bergenov túsynda ayaq­talghan. Biraq esh­qan­day ministrlikting rúq­satynsyz. Zang boyyn­sha Mәdeniyet miy­nistrligine qaraytyn qoryq jerine oblys budjeti eshqanday qúrylys salugha tiyis emes. Qazirgi audan әkimi 114 mln tenge qa­­rajat júmsalghan ke­shen­di «búzyp tastau ne mýl­dem iske qospau qiyanat bolady, mú­ny paydalanugha be­ru kerek» degen mә­se­lemen QR Parlament Mә­jilisining de­pu­ta­ty Erjan Rahmetovke hat jol­daghan eken.

Hatta kóterilgen mәseleler: «1. Abay mú­rajayy men Abay-Shәkәrim me­mo­rial­dyq keshenin tolyq jóndeu. Jylma-jyl Mәdeniyet ministrligi tara­pynan mar­dym­syz qarajat bólinip, atqarylatyn isterding sozyla bergeninen esh nәtiyje joq. Miy­nistr­lik arqyly «Qaz­res­tav­ra­siya» me­ke­me­sine ke­shen­di jóndeu ýshin mem­leketten 18 mln tenge bó­lin­gen deydi, bi­raq ol qar­jy­gha qanday júmys, qan­sha jyl isteletinin әkimdik súranys jasaghanda, esh­qanday mә­li­met ala almauy. Múrajaydy jóndeu keleshekte qanday baghytta bolatynyn da bilmeui audan aqsaqaldary men barsha júrtshylyqty alandatady. 2. Mәdeniyet ministrligining rúq­sa­tyn­syz salynghan mәdeniy-túrmystyq keshenning ary qa­ray júmys isteu-istemeu mәselesi. Salynghan ghiy­ma­rat­tyng mәselesin sheshetin - tikeley ministrlik. Mem­lekettik qarjymen júmsalyp, halyq iygiligi ýshin salynghan tarihy oryngha kelip-ketushi qonaqtar asa múqtaj bolyp otyrghan dayyn keshen búzylsa, búl bitken iske qiyanat jasau».

Túrsynghazy MÝSÁPIRBEKOV, Abay audanynyng әkimi:

- Túrmystyq keshendi búzyp, basqa jerge alyp ketu ne mýldem jauyp tas­tau bәlenbay mln qarajat júmsalghan son, qiyanat bolady. Oblys basshysy da, men de osynda qaldyrudy jón sa­nap otyrmyz.  Osyghan baylanysty Se­mey­degi múrajaydyng basshysyn sha­qyrt­tyq. Ol kisi «búzyp alyp ket­sin» dep kónbey otyr. Shynyn aitqan­da, mә­deniyet ministri Múhtar Qúl-Múha­med­ke de hat jazyp qoydym. Aldymen Parlament Mәjilisining depu­taty, jerlesimiz Erjan Orazúly­na jazghan hattan jauap keluin kýtip otyrmyz.  Mening jeke oiym memo­rial­­dyq keshen Abay muzeyinen bóli­n­­se eken deymin. Jiydebayda 17 adam júmys isteydi. Muzeyding syrtyndaghy sylaq mәselesin aitpaghanda, bylayghy tozyq mәselesi basshylyq Semeyde otyrghan son, myna jaqta nemqúraydylyq bar sekildi. Qonaqýidi keshendi balansqa alu mәse­lesine ministrlik te qarsy bolyp otyr. Tyghyryqqa tirelgen mәsele boldy. Bi­raq búl mәseleni búlay qaldyrugha bol­maydy. Túrmystyq keshendi búzyp, qayta qúrugha kelmeydi.

JANA ZAMANGhY KEShENNEN QÚNANBAYDYNG QÚDYGhY MYNG ESE ARTYQ

Semeydegi Abay múrajayynyng diyrektory Jandos Áubәkirding qúrylysqa qarsylyghy - ony mýldem búzyp, kózin qúr­­tu­­da emes, qonaqýiding Jiydebaydyng tarihy beynesin búzyp túruymen bayla­nys­ty eken.

Jandos ÁUBÁKIR, Abay qoryq-múrajayy­nyng diyrektory:

- Mәskeudegi Tolstoydyng mekeni «Yasnaya Polyanagha» bardym. Barlyq dýnie Tolstoy dәuirindegi óz qalpyn saqtap qalghan. Jiydebaydy da sol zaman qalpymen tarihy kelbetin saqtap qaluymyz kerek. Búl - men basshylyqqa kelgenge deyin kóterilgen mәsele. Jiy­de­bay - qoryq aimaghy, tikeley memle­ket­ting qarauyndaghy jer. Atalghan qúry­lystyng bizge qaty­sy joq. Túrmystyq keshen nege qarau­syz boldy? Birinshiden, zansyz salyn­ghan. Ekinshiden, Jiydebay­dyng tabighy kelbetin búzyp tastaghan. Biz qoryqtyng reliefin saqtap, ústauymyz kerek. Jiydebaygha  kelgen adamgha «Shy­n­ghys­taudyng biyigi anau - Han tauy» dep kórsete alasyz ba, kórsete almaysyz. Túrmystyq keshendi jauyp tastaghan. Qúnanbaydyng qúdyghy bú­rysh­ta  qalyp qoyghan. Búl - tarihy eskert­kish­ke jasa­ghan qiyanatymyz. Múrajay qyzmetker­leri Aqbaz auylynan kelip júmys isteydi. Eger keshen qoldanys­qa berilse, onda isteytin adamdar qayda túrady?  Álbette, ishinde túryp isteydi. Onda kafe bolsa, qaldyq tamaq, juynghan su qayda ketedi? Eski baghyttaghy sipat­ta bolsa bir jón. Zamanauy sipat  búryn­ghy ghimarattarmen say emes. Shyn sapa­ly, jaqsy qúrylys bolsa, eshkim dau aitpas edi. Sapasyz mate­rial­dan, jaz­ghy ýlgidegi shynydan jasalghan. Arghy-bergi jaghy kórinip túrady. Qysta jata almaysyn. Qay jaghynan kelse de, qate salynghan qúrylys. Áriyne, kisiler kelip qona­tyn, tamaq ishetin keshen kerek. Jiyde­bay qasynda búryn ýiler bolghan, onyng barlyghyn Aqbazdyng basyna kó­shirtip tastady. Qazir qaytadan bir ýidi arnayy bólip, sol jerde shay-tamaq ishuge jaghday jasap qoydyq. Tipti ar­nayy tamaq dayyndaytyn, kýtetin adam­dar da bar. Bilgen adamgha Abay-Shәkәrim kesenesining tórt búryshyndaghy shoshaqta arnayy jatatyn oryn bar.  Onyng ýstine, qonaqýy qúrastyrmaly. Demek, ony Aqbaz auylyna kóshiruge bolady. Maghan Qúnanbaydyng qúdyghy myng ese artyq. Tarihy oryndy qazirgi zamanghy biznes jolyna ainaldyrudan qorqamyn.

Ákimdik pen múrajay jaqtyng da oilary oigha qonymdy. Shyndyghynda, salynyp qoyghan qonaqýidi birjola búzyp, kýresinge  tastay almaysyn. Onda memleket qazynasynan alynghan qansha qarjygha qiyanat bolady. Jiydebaygha kelgen qonaqtargha qyzmet kór­se­te­tin bir orynnyng qajettiligi de kórinip túr. Jandos myrzanyng aituyn­sha, qonaqýy keshenin arnayy komissiya kelip teksergende, onyng tolyq bitpegendigi men sapasyzdyghy anyqtalghan eken. Shyn mәninde, qúras­tyr­maly dýnie bolsa, rasynda, eki-ýsh shaqyrym jerdegi Aqbazgha nege kóshirmeske?! Ne de bolsa, búl jaghdaydy ayaqsyz qaldyrmay, eki tarap talasqa bara bermey, birigip sheshken jón syndy. Qay-qaysysy bolsa da Shynghystaugha shyn janashyr azamattar. Búl aimaqqa ekeui de bóten emes. Áytkenmen qonaqýy mәselesi tek әkim men múrajay diyrektorynyng ghana shashyn aghartpauy tiyis. Qúzyrly organdar úlylar mekenine degen qamqorlyqty sezinui qajet. Áytpese tarihy kelbet te, qomaqty qarjy da qúrdymgha ketpek. Abay-Shәkәrim ataghy turizmge azyq  emes, eng aldymen, ruhany azyq ekenin esten әste shygharmaghan jón...

Avtor: Jadyra Júmakýlbay

http://www.alashainasy.kz/culture/26378/