Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2202 0 pikir 11 Tamyz, 2011 saghat 04:34

Gýlmira Aqanqyzy. Týrkiyadan 15 oqushy baldәurenge attandy

Keshe, atap aitqanda 8 tamyz kýni Qazaqstan Anqara elshiligining úiymdastyruymen Ystambúldan 15 qazaq mektep oqushysy Astana qalasyna attandy. Olar bir kýn Astanany qydyrghannan keyin Burabaydaghy Baldәuren oqu - sauyqtyru ortalyghynda әri demalady, әri qazaqsha til ýirenip últtyq mәdeny qúndylyqtar turaly sabaqtargha qatysady.

Ótken jyl Ystambúldaghy qazaqtar kóptep shoghyrlanghan Zeytinbúryn audanynda ornalasqan Abay atyndaghy mektepti aralaghan Qazaqstan Anqara elshisi Janseyit Týimebaev qazaq oqushylaryn atamekenge qydyrtugha uade bergen-di.

Qazaqstangha barghan oqushylardyng 10-y Abay atyndaghy mektep, qalghan bes bala osy audandaghy Ghazipasha jәne Ábdilhaq Hamit atyndaghy mektepterding ýzdik oqushylary arasynan tandaldy. Sonymen qatar 15 balagha eki qazaq múghalym basshylyq jasauda. Onyng biri Abay atyndaghy mektepting múghalymy Aysel Tandoghan, ekinshisi Ábdilhaq Hamit atyndaghy mektepting múghalymy jәne belgili Shoqaytanushy ghalym Ábdiuaqap Qaranyng zayyby Tayra Qara.

Keshe, atap aitqanda 8 tamyz kýni Qazaqstan Anqara elshiligining úiymdastyruymen Ystambúldan 15 qazaq mektep oqushysy Astana qalasyna attandy. Olar bir kýn Astanany qydyrghannan keyin Burabaydaghy Baldәuren oqu - sauyqtyru ortalyghynda әri demalady, әri qazaqsha til ýirenip últtyq mәdeny qúndylyqtar turaly sabaqtargha qatysady.

Ótken jyl Ystambúldaghy qazaqtar kóptep shoghyrlanghan Zeytinbúryn audanynda ornalasqan Abay atyndaghy mektepti aralaghan Qazaqstan Anqara elshisi Janseyit Týimebaev qazaq oqushylaryn atamekenge qydyrtugha uade bergen-di.

Qazaqstangha barghan oqushylardyng 10-y Abay atyndaghy mektep, qalghan bes bala osy audandaghy Ghazipasha jәne Ábdilhaq Hamit atyndaghy mektepterding ýzdik oqushylary arasynan tandaldy. Sonymen qatar 15 balagha eki qazaq múghalym basshylyq jasauda. Onyng biri Abay atyndaghy mektepting múghalymy Aysel Tandoghan, ekinshisi Ábdilhaq Hamit atyndaghy mektepting múghalymy jәne belgili Shoqaytanushy ghalym Ábdiuaqap Qaranyng zayyby Tayra Qara.

Keshe Ystambúl әuejayynda balalaryn shygharyp salugha kelgen ata analar Qazaqstan elshisi Janseyit Týimebaevqa alghystaryn aitty. Olar "myng estigennen, bir kórgen" deydi. Biz qansha balalarymyzgha qazaqpyz, atamekenimiz Qazaqstan desek te, kózimen kórip ózderi qydyryp qaytqangha ne jetsin! Bizding býkil armanymyz balalar ata tegin, ana tilin, ata salt - dәstýrin, atamekenin bilip jýrui. Mine osy sapar 13-15 jas aralyghyndaghy balalarymyzgha ýlken oy salady degen ýmittemiz. Bala jastan deydi ghoy. Elshi Janseyit Týimebaev osynday iygi iz-sharamen bizge ýlken jaqsylyq jasap otyr. Osy qasiyetti oraza kýnderinde Alla taghala tilegen tilegine jetkizsin, dep alghystaryn aitty.

Zayyby múghalym Tayra men 13 jasar qyzy Núrbanu men 15 jasar úly Ómirtaydy shygharyp salugha әuejaygha kelgen ghalym Ábdiuaqap Qara Qazaqstan Anqara elshisi Janseyit Týimebaevtyng Qazaqstannyng 20 jyldyghynda óte iygilikti iske múryndyq bolyp otyrghanyn atap ótti. Ghalymnyng aituynsha, Baldәurenge bir qansha jyldan beri Týrkiyadan, Europadan balalar shaqyrylyp keledi. Biraq kóptegen ata ana Qazaqstangha deyin jol aqysynan qinalghandyqtan balalaryn jibere almaghan edi. Endi búl joly jol aqysy da elshilik arqyly qamtamasyz etilip otyrghandyqtan 15 bala Baldәurenge barugha mýmkinshilik tapty. Olardyng barlyghynyng tabany osy saparmen túnghysh ret atamekenge tiyip otyr. Búl da bolsa tәuelsizdikting arqasy. Búl sapar balalardyng atamekenderimen tanysuyna mýmkindik beredi. Patriottyq sezimin oyatady. Bala kezdegi kórgen bilgender ómir boyy úmytylmaytyndyqtan, búl sapar olardyng sanasynda tereng iz qaldyrady. Shetel balalaryn atamekenmen qauyshtyrghan búl sapar ýrdiske ainalsa eken!

Týrkiyalyq oqushy balalardyn 25 tamyz kýni Astana arqyly Ystambúlgha qaytatyny habarlandy.

Gýlmira Aqanqyzy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5525