Songhy tórt-bes kýndikte memlekettik tilge qatysty elordada taghy eki jiyn ótti. Taghy deytin sebebim, múnday jiyndardyng esebi joq, sheksiz. Ótkizemiz de jatamyz, ótkizemiz de jatamyz, ótkizuden sharshamaymyz. Bitpeytin jiyn әiteuir.

Búl joly, aralaryna bir-aq kýn salyp, birin atyn darday etip "Respublikalyq til forumy" dep atap mәdeniyet jәne sport ministrligi úiymdastyrsa, ekinshisin "Núr-Otan" partiyasy ótkizdi. Eki jiyngha da qatysqandardyng qarasy bir. Birinshisinen alyp ekinshisine aparyp otyrghyzyp qoyghanday tipti. Sol bayaghy ýlkendi-kishili sheneunikter, sholaq belsendiler, memlekettik dotasiyadan dәmeli qorlar men úiymdar jәne deputattar.

Deputatsyz әngime-dýkenning sәni bola ma! Sodan ne kerek, jinalyp alyp kósildi ghoy shirkinder. Jiberdi attyng basyn erkine. Jәne bәrining aitatyny bir - memlekettik tilding mәrtebesin kóteru kerek, oghan qoldau kórsetu kerek jәne ony ýirenem degenderge jaghday jasau kerek. Boldy sonymen. Bitti. Aytty da tarqasty. Al sodan ne boldy al? Mýiiz shyqty ma? Shyghatyn bolsa otyz jyl boyy aitylyp kele jatqan әngime ghoy, shyqpay ma, qaraghayday bolyp.

Joq, mýiiz de óspedi, til de shyqpady. Shyqpaydy da. Sebebi tilge jaghympaz mәrtebe de, jasandy qúrmet te, shala-jansar qoldau da qajet emes. Oghan eng aldymen DAMU kerek. Til damysa oghan degen qúrmet te, qoshemet te bolady. Al bizding memlekettik dep kókirek kerip aitatyn qazaq tilimiz, ashyghyn aitu kerek, әli mesheu. Kórkem sóz ben әdebiyette bolmasa, qalghan salalarda mýldem iske alghysyz. IYkemge kelmeydi, eshbir salagha beyimdelmegen.

Mәselen tehnikalyq tildi alayyq. Bәrimiz de kýnde minip jýrgen kólikting motoryn qozghaltqysh dep jobalap keltirip aldyq. Hosh. Jaqsy. Al endi sol qozghaltqyshtyng ishinde ýsh mynnan astam tetik bar eken. 3000! Bir qozghaltqyshtyng ózinde! Endi sonyng qanshasynyng qazaqsha balamasyn bilesizder? Men aitayyn sizderge. Birde bireuin bilmeysizder. Sebebi joq olardyng audarmasy. Bolghan da emes. Myna týrimizben eshqashan bolmaydy da. Nemese buhgalteriyany, әlde ekonomikany alayyq. Ondaghy jaghday da sol shamalas. Songhy onjyldyqtarda payda bolghan elektronika men kompiuter salasyn tipten qozghamay-aq qoydym. Ghalamtor men týimeshe degennen aspadyq. Tilimizding mesheuligi sonda. Salalyq qoldanys ayasy tym tar. Sol sebepti býgingi jastarymyz ómirge beyimdelgen, kýndelikti tirshilikke jaqyn orys tiline ýiir. Jana salalardaghy bilimge jol ashatyn aghylshyn tiline qúshtar. Oghan kim kinәli? Tilimizdi jana zamangha iykemdey almaghan ózimiz kinәli. Basqa eshkim de emes. Sondyqtan memlekettik tilding mәrtebesin kóteru, úlyqtau, qúrmetteu degen siyaqty syldyr su әngimeni dogharyp, naqty ispen ainalysu kerek.

Naqtyraq aitqanda Preziydent janynan qúrylghan Audarma Ortalyghynyng statusyn últtyq institut dengeyine kóterip, barynsha keneytip, sonyng ishinen salalyq audarma bólimderin ashu qajet. Kәdimgidey әrbir salagha bir bólim. Mysaly audiyt, qarjy jәne buhgalterlik is bólimi, keden jәne salyq bólimi, ken bayytu jәne metallurgiya bólimi, mashina jasau bólimi, zang jәne haq bólimi, taghysyn taghylar. Búlardyng әrqaysysy, aitalyq ýsh jyl ishinde, óz salalaryndaghy terminderding bәrin tegis audaratynyn audaryp, audarugha jatpaytynyn qazaqylandyryp shyqqany kerek. Odan әri Ortalyqtyng audaryp bergen terminderi tolyqtay qoldanysqa engizilui tiyis. Sodan song әlemde shyghatyn barlyq tehnikalyq jurnaldar men maqalalar, ghylymy dokladtar men ashylghan janalyqtar osy sózdikterding negizinde qazaqshagha audaryluy kerek. Óz elimizde de salalyq jurnaldar kóptep shygharylghany jón. Ol mindetti "QazMúnayGaz" "KEGOK" "Qazaqmys" "QTJ" siyaqty iri salalyq kәsiporyndar men bankterge jýkteuge bolady. Eshtene etpeydi, kedeylenip qalmas.

Mektep oqulyqtaryn dayyndaudy da tek osy Audarma Ortalyghyna tapsyrghan jón. Basqa birde-bir jeke audarma kompaniyasy búl sharuagha aralaspaghany abzal. Jәne tek osy Ortalyqtyng resmy bekitken jana sózderi ghana qoldanysqa enui tiyis. Búl audarma salasynda qalyptasqan anarhiyalyq jaghdaydy joyyp, sharuany birizdilikke salugha mýmkindik berer edi. Áytpese songhy on jylda on myng audarmashy on myng qaytara ózgertken mektep oqulyqtaryn oqu mýmkin bolmay ketti tipti. Búl qyruar júmysty atqaryp shyghu ýshin janaghy Ortalyqqa qansha shtat kerek bolsa sonshasyn ashyp, býkil Qazaqstannan myqty degen filolog mamandardy jinap beru qajet. Al egerde búl sharuagha qarjy tabylmasa, onda janaghyday týkke túrghysyz forum-jiyndardy dogharyp, solardyng aqshasyn osynda búru kerek.

Úzyn sózding qysqasy qazaq tili býgingi kýnning aluan salaly tirshiligine iykemdi әri ynghayly boluy tiyis. Sonda ghana onyng qoldanys ayasy keniydi. Sonda ghana oghan qúrmet te bolady, qoshemet te kórsetiledi. Memleketten keregi sol ghana. Memlekettik tilge deputattardyng qatty jandary ashyp bara jatsa is-qaghazdardy orysshadan eshkim týsinip bolmaytyn dýbara qazaqshagha audaryp eldi aldamay, shyn mәninde kóshu jóninde zang qabyldasyn. Al әrbir jeke azamat óz shanyraghy men bala-shaghasyna ie bolsyn. Árbir nәrestening tili aldymen ýide shyghady. Úyada ne kórse, úshqanda sony iledi.