AZAT PERUAShEV: «ELIME BOLSYN» DEP JÝRGEN QARAPAYYM QAZAQTYNG BALASYMYN»

Aldymen osy internet-konferensiyagha qyzyghushylyq tanytyp otyrghan oqyrman qauymgha zor alghys bildirgim keledi. Internet paydalanushylardyng arasynda elimizding býgini men bolashaghyna bey-jay qaray almaytyn, qoghamdyq, sayasy ómirge, sonyng ishinde «Aqjol» partiyasynyn  taghdyryna da alandaytyn jandardyng kóp ekenin kórip otyrmyn. San aluan pikir bar. Áriyne, biz óz atymyzgha aitylghan ornyqty lebizderge de, oryndy syngha da týsinistikpen qaraymyz. Men óz tarapymnan jeke basyma, «Aqjol» partiyasyna qatysty kez kelgen súraqqa shynayy, ashyq jauap beruge dayynmyn.

Osy internet-konferensiya «Aqjol» partiyasynyng bolashaq damuy, qazaq últyn toptastyrudaghy partiyanyng roli jónindegi jalpyúlttyq diskussiyanyng basy bolsyn dep qabyldayyq.

- Azeke, jana qyzmetiniz qútty bolsyn! "Aqjol" basshylyghyn qolgha alu turaly sheshimdi qabyldau qiyngha soqty  ma?

- Kez-kelgen azamat óz úrpaghynyn, otbasynyn, elining jaghdayyn oilap, oilap qana qoymay osy jolda bar mýmkindigin júmsauy kerek dep oilaymyn. Men de osynday niyetpen, ózimning jighan tәjiriybem men bilimimdi, úiymdastyrushylyq qabiletimdi osy maqsatqa baghyttasam degen oy boldy.

AZAT PERUAShEV: «ELIME BOLSYN» DEP JÝRGEN QARAPAYYM QAZAQTYNG BALASYMYN»

Aldymen osy internet-konferensiyagha qyzyghushylyq tanytyp otyrghan oqyrman qauymgha zor alghys bildirgim keledi. Internet paydalanushylardyng arasynda elimizding býgini men bolashaghyna bey-jay qaray almaytyn, qoghamdyq, sayasy ómirge, sonyng ishinde «Aqjol» partiyasynyn  taghdyryna da alandaytyn jandardyng kóp ekenin kórip otyrmyn. San aluan pikir bar. Áriyne, biz óz atymyzgha aitylghan ornyqty lebizderge de, oryndy syngha da týsinistikpen qaraymyz. Men óz tarapymnan jeke basyma, «Aqjol» partiyasyna qatysty kez kelgen súraqqa shynayy, ashyq jauap beruge dayynmyn.

Osy internet-konferensiya «Aqjol» partiyasynyng bolashaq damuy, qazaq últyn toptastyrudaghy partiyanyng roli jónindegi jalpyúlttyq diskussiyanyng basy bolsyn dep qabyldayyq.

- Azeke, jana qyzmetiniz qútty bolsyn! "Aqjol" basshylyghyn qolgha alu turaly sheshimdi qabyldau qiyngha soqty  ma?

- Kez-kelgen azamat óz úrpaghynyn, otbasynyn, elining jaghdayyn oilap, oilap qana qoymay osy jolda bar mýmkindigin júmsauy kerek dep oilaymyn. Men de osynday niyetpen, ózimning jighan tәjiriybem men bilimimdi, úiymdastyrushylyq qabiletimdi osy maqsatqa baghyttasam degen oy boldy.

Men sayasatqa bóten adam emespin. Al, «Aqjol» partiyasyna keluim әbden jan-jaqty qaralyp talqylanyp, pisip, jetilip baryp qana qabyldanghan sheshim. «Núr Otannan» shyghyp, «Aqjolgha» keluim - mening óz sheshimim. Onymen qosa, «Atameken» últtyq palatasyndaghy ainalysqan júmystarymnyng kópshiligi de sayasatpen, sayasy sheshimdermen tikeley baylanysty edi.

Onyng ýstine qazirgi tanda bizding qoghamda sheshimin tappay, qordalanyp jatqan problema kóp. Ásirese, bizdi elimizdegi memleket qúrushy últ bolyp tabylatyn qazaq halqynyng mәselesi alandatady. Býgin bazardaghy arba tasushy, eng tómen jalaqy alatyn júmysshy kim deseniz, ol qazaq bolyp shyghady. Osy túrghyda bizding últty әleumettendiru mәselesi býginde óte ótkir. Ekinshi, jasyratyny joq, jahandanu prosesteri de jaqsylyqtarymen qosa, qazaqtyng tabighaty men bolmysyna, keri әserin tiygizip jatyr. Biz ýshin HHI ghasyrda últtyq bolmysy men tól mәdeniyeti men ruhaniyatyn joghaltpaghan últ bolyp qalu mәselesi de ótkir túr.

Osy jayttar da meni sayasatqa basybýtin keluge iytermeledi. Biz Parlamentke kelsek, qoghamdaghy osynday ózekti, auqymdy mәselelerdi sheshuge talpynyp, talqylap qana qoymay, naqty sheshimder qabyldaugha naqty yqpal etetin bolamyz.

- 2013 jyly tolyq qazaq tilinde sóilep kete alamyz ba?

- Til mәselesi - memlekettin, últtyng qauipsizdiginin, damuynyn, bolashaghynyng mәselesi. Arygha barmay-aq, TMD elderining aumaghyndaghy mysaldardy alyp qaranyz. Tipti әlemdegi týrli shiyelenis, qaqtyghystardyng ózeginde de osy últ, til, din mәseleleri jatyr.

Qazaqstan búl mәselede sauatty, ornyqty joldy ústandy. Tәuelsizdik jyldary memleketting irgesin myqtadyq. Qoghamdaghy әleumettik, ekonomikalyq jaghdayymyz jaqsardy. Osy uaqytqa deyin biz til mәselesin sayasattandyrghan joqpyz. Tәuelsizdik alghan jiyrma jyldyng ishinde biz eshkimge qysym kórsetip, qazaq tilin biluge mindettegen joqpyz. Búl prosesti barynsha júmsaq, әri eshkimdi mәjbýrlemey erikti týrde jýrgizip keldik. Býgingi tanda qazaq tilining memlekettik til retinde ózining layyqty ornyn alatyn uaqyty jetti. Búl - qoghamnyng talaby, Qazaqstannyng әrbir azamatynyng paryzy!

Keyingi kezde «2013 jyly qalay qazaq tilinde sóilep, is jýrgizip ketemiz, búl mýmkin emes» dep baybalam salushylar payda boldy. Olar býgingi kýnge deyin qazaq tilinde sóileu qajettiligin mýlde sezinbegen, mýlde estimegen, aspannan týsken jandar sekildi. Qazaq tiline qatysty osynday pikirlerdi týbegeyli ózgertu kerek.  Jeke óz basym da, «Aq jol» partiyasy da osy baghytta jan ayamay júmys isteytin bolady.

- Qansha jyldan beri "Atamekendi" basqardynyz. Qazaqstanda kәsipker bolyp, is jýrgizu onay ma?

- Songhy jyldary qabyldanghan «Industrialdy-innovasiyalyq baghdarlama», «Biznesting jol kartasy-2020», shaghyn jәne orta biznesti damytu men qoldau baghdarlamalarynyng barlyghyna da biz belsene at salystyq. Keybir manyzdy baghdarlamalargha bastamashy boldyq.

«Atameken» últtyq ekonomikalyq palatasynda qyzmet etken uaqyt ishinde kәsipkerlerding alansyz júmys jasauy ýshin kóptegen kedergilerdi alyp tastadyq dep senimmen aita alamyn. Memlekettik organdar tarapynan bolatyn týrli tekserulerding qatary qysqardy. Liysenziya alu tәrtibi edәuir jenildetildi. Salyq kodeksin biz ýkimettik dengeyde bir jyldan astam uaqyt talqylap, kәsipker mýddesin qorghaugha baghyttalghan manyzdy úsynystarymyzdyng qabyldanuy baghytynda belsendi týrde kýrestik. Úsynysymyzdyng barlyghy qabyldanyp ketpegenmen, manyzdy degenderin jýzege asyrugha qol jetkizdik. Biraq, búl barlyq kedergiler joyyldy degen sóz emes. Ókinishke qaray, isker adamdardyng qyzmetine túsau bolatynday normativti, zannamalyq kedergiler jetkilikti.

Aynalyp kelgende, shaghyn jәne orta biznes, yaghny orta tap memlekettin, qoghamnyng sayasiy-әleumettik túraqtylyghynyng negizi.  Biz osy qauymnyng ayaghynan tik túruyna mýddeli boluymyz kerek. Bir-aq mysal aitayyn. Damyghan elderde shaghyn jәne orta biznes ishki jalpy ónimning 70-80 payyzyn beredi. Bizde búl mólsher 30 payyzgha da jetpeydi. Onyng ózinde, damyghan elderdegi orta biznes ókilining qarjy ainalymy 1 milliardqa deyin jetui mýmkin. Biz 5 million tengelik ainalymy bar kәsipkerlerdi osy topqa qosyp jýrmiz.

Mәselen, Japoniyadaghy shaghyn jәne orta biznesting ishki jalpy ónimdegi ýlesi 90 payyzgha jetedi. Býgingi tanda Japoniya asa ýlken kýizelisterdi bastan keshirip otyr. Álemdik qarjy daghdarysy, sunami, atom apaty eldi esengiretip ketkenimen, olardyng ekonomikasynyng túraqtylyghy adamdy tang qaldyrady. Búl - shaghyn jәne orta biznesting yqpalynyng qanshalyqty ekendigining bir ghana kórinisi.

Kәsipkerler - eldegi derbes, belsendi, qoghamdaghy sayasi-ekonomikalyq túraqtylyqqa mýddeli әri sony qamtamasyz ete alatyn әleumettik top. «Jalghyzdyng shany shyqpas» deydi. Kәsipkerler de jeke basy, derbes, erkin bolghanymen belgili bir úiymgha, birlestikke basy birikpey, mәsele sheshilmeydi. «Atamekennin» kýndelikti júmysy sol kәsipkerding alansyz júmys isteuine, tabys tauyp, el ekonomikasyna ýles qosuyna jaghday jasau bolatyn. Bizding partiyanyng da basty mindetterining biri osy bolmaq.

- Songhy kezderi qatty jýdep kettiniz? Búl júmystyng auyrlyghynan ba?

- Mening densaulyghym ýshin alandaghanynyzgha rahmet, әriyne. Janyng qalap isteytin júmys bolsa, onyng auyr-jenildigi bilinbeydi ghoy.

Rasynda, qyryq jasqa deyin densaulyq saghan qyzmet jasasa, qyryq jastan keyin sen densaulyqqa qyzmet jasaydy ekensin. Men es bilgennen beri sportty janyma serik etken adammyn. Qazir de jýieli týrde sportpen shúghyldanam. Kýnine 5-7 shaqyrymgha jýgirem, 3 shaqyrymgha suda jýzemin. Siz aitqanday mening «jýdeu týrim» - mening sporttyq qalpym.

- Sizdi qazaq boksynyng janashyry deydi. Baqyt Sәrsekbaevtyng Beyjing olimpiadasynda jeniske jetip, altyn medali iyegeri atanuda Sizding de enbeginiz bar ekendigin oqygham. Ózge de bolashaghynan ýmit kýttirer sportshylargha kómek beruge dayynsyz ba?

- Jastyq shaghymdy boks alanynda ótkerdim dese de bolady. Bokstan Kenes Odaghynyng sport sheberimin. Men Baqyt Sәrsekbaevty Almatygha ózim shaqyrttym. Alghashqy sәtten-aq onyng boyyndaghy energiya men sheberlikti bayqadym. Biraq ol kóptegen әdiletsizdikterge kezigip jýrgenin bildim. Sóitip sóilesip, ony Qazaqstangha kóship keluge ýgittedim jәne búl sheshimning dúrys bolghandyghyn uaqyt dәleldep berdi. Qoldan kelgenshe Baqytqa kómek kórsetip, jәrdem beruge tyrystym. Birqatar jarystarda kózge úryp túrghan әdiletsizdikterding kuәsi de boldym. Múnday kezderi Baqyt yzadan bәrine qolyn bir siltep, ketip qalghysy keletin. Biraq onyng sportqa degen qúshtarlyghy ony jeniske jeteledi.

Jalpy boks qazaqtardyng últtyq sportyna ainaldy dese de bolady. Osy uaqytqa deyingi elimizding әlemdik sport dodalaryndaghy jenisterining kópshiligi osy boksqa tiyesili. Sondyqtan, boksty memleket tarapynan, jekelegen azamattardyng tarapynan ýnemi qoldap, qoshtap otyru kerek. Mysaly, mening qamqorlyghymdaghy Núrmatov Áliby degen bauyrymyz bokstan Dýniyejýzilik әskery oiyndarda jýldeger boldy. Qaryndasymyz Saida Hasenova Aziya chempiony atandy. Búlardan ózge de talantty ini-qaryndastarymyzgha meylinshe kómektesip túramyn. Óz basym   bolashaghynan ýmit kýttiretin jastar bolsa, qolymnan kelgenshe bәrine kómektesuge dayynmyn.

- Azat degen atynyz biraz nәrseni aityp túr. Eger erteng "Aqjol" parlamentke kelse, bolashaq deputattar tek saqyrlaghan biznesmender ghana bola ma? Olay deytinim siz tóragha bola salysymen Mәjiliske tek aqshasy barlar ghana barady depsiz. Al sonda "Aqjoldyn" otymen kirip, kýlimen shyghyp, nasihattap jýrgen belsendileri, ziyalylary aqshasy joqtyqtan dalada qala ma?

Ibragiym

- «Aq jol» partiyasynyng mýsheleri tek saqyrlaghan biznesmender emes qoy. Partiyanyng negizin qarapayym enbek adamdary, óz elining patriottary qúraydy. Eger Mәjiliske baryp jatsaq, kimderding deputat bolaryn sol partiya mýsheleri sheshedi. Óz basym, «Aq jol» partiyasynan deputattyqqa úsynylatyn azamattardyng naghyz bilikti, bilimdi, otanshyl qayratkerler bolatynyna nyq senimdimin.

«Mәjiliske tek aqshasy barlar ghana barady» degen sózdi tym qarabayyr týsinuge bolmaydy. Sayasy úiym qúru, partiya basqaru oiynshyq nәrse emes. Kez kelgen sayasy nauqan, saylau da sonday. Búl, beynelep aitqanda, qymbat oiyn. Mәselen, partiyany qarjylandyru, onyng tolyqqandy júmys isteuin qamtamasyz etu - ózimizding moynymyzda. Siz aitqanday, saqyrlaghan biznesmender «Aqjolgha» erikkennen mýshe bolyp jatqan joq. Olardyng kóbisi, tipti deputattyq kreslony da armandamaydy. Olargha túraqty, qauipsiz ekonomikalyq aua-rayy kerek. Al, óz kezeginde, olardyng qoldau-kómegin biz el mýddesine, eldegi janaru, janghyru jolyna baghyttauymyz kerek.

- Azat agha, men ekonomika salasynda oqudy jana bitirgen jas mamanmyn. Astanada júmys tabu qiyngha soghyp jatyr. Azdap ata-anam bergen qarajatym bar edi. Sony bir iske júmsaghym keledi. Dýken nemese kishigirim dәmhana jaldap óz isimdi bastasam degen oy bar. Bizneste qatelik jasap, barymnan airylyp qalmau ýshin ne isteuim qajet? Ertengi kýni tekseristen tekseris bolyp, kәsibim túralap qalmay ma?

- Oiyng óte dúrys. Áriyne, oqu bitirgen jastardyng júmys tauyp, jana ómirge aralasyp ketui onay emes. Alayda, talaby bar, bilimdi jas ýshin ómirden óz ornyn tabu qiyn emes. Oghan bizding elde barlyq mýmkindikter bar dep oilaymyn.

Qazirde biznesti ashu onay, ony damytu qiyn. Isti dúrys úiymdastyryp, óz qúqynyzdy jaqsy bilseniz, bar qiyndyqty jene alasyz dep senemin. Al tekseris mәselesine keler bolsaq, memlekettik organdar búrynghyday ózderi qalaghan uaqytta kelip tekseris jasay almaydy. ­Osy mәselede aqyl-kenes alghyng kelse, bizding partiyanyng bas kensesine nemese kez kelgen bólimshesine keluine bolady.

- Jastyq shaghynyzda bokspen ainalysypsyz. Osy qabiletinizding ómirde kómektesken sәti boldy ma? Ózinizdi nemese jaqyndarynyzdy qorghau ýshin bilek kýshin paydalanghan keziniz bar ma?

- Boksqa qatysty pikirimdi jogharyda aittym. Bir ghana nәrse. Sporttyng arqasynda, boks ringinde boyyma sinirgen erik, jiger men maqsat, soghan jetudegi jankeshtilik ómirde óz paydasyn tiygizdi dep aita alam. Bokstaghy qabiletimdi kýndelikti ómirde siyrek, negizinde jas kezimizde paydalandyq. Bilekting kýshimen emes, aqyldyn, namystyng kýshimen de qarsylastardy jenuge bolady ghoy.

- Azat Túrlybekúly, nege Sizde tvitterde blogynyz joq?

- Osydan 3 jyl búryn «Odnoklassniki» әleumettik jelisinde tirkelgen edim. Negizgi maqsatym kópten beri qarym-qatynasymyz ýzilip ketken synyptastarym men kurstastarymdy izdep tauyp, baylanysty qayta jandandyru bolatyn. Alayda, oghan mýmkindik bolmady. Uaqyttyng tapshylyghy qolbaylau boldy. Súraghynyzgha rahmet, búiyrtsa, sizben Tvitterde de kezdesip qalarmyz.

- Sonymen, Parlament saylauy  qashan ótetin boldy?

- Men búl turaly óz pozisiyamdy bildirgem. Parlament saylauy uaqytynda ótui tiyis. Saylau merziminen búryn óte qalghan jaghdayda, eldegi barlyq sayasy kýshterge, partiyalargha da onay bolmasy anyq. Ekinshi jaghynan, «Aq jol» partiyasy saylau qashan ótse de, sayasy nauqangha belsene qatysugha jәne Parlamentten layyqty oryn alugha dayyn.

- Azat Túrlybekúly, qansha jyldan beri qoghamdyq qyzmetterde belsendi enbek etip, týrli forumdar men konferensiyalarda, odan qaldy shet elde otandyq biznesti kórkeytu baghytynda tynymsyz enbek ettiniz, endi mәjiliske deputat bolyp kele qalsanyz, ishiniz pyspay ma?

- Bәri de adamnyng ózine baylanysty. Bireuler Parlamentke ataq pen shen ýshin, jaghday ýshin barady. Bireuler «kóppen kórgen úly toy» dep jýgiredi. Parlament - zang shygharushy organ, biylikting bir tarmaghy ghana emes, halyqtyng janayqayyn jetkizetin jәne halyqqa qyzmet etip, esep beretin oryn boluy tiyis. Býgingi tanda deputattar ózderi zang jazumen ainalyspaydy. Tek Ýkimetten kelip týsken zang jobalaryn ózgertumen ainalysady. Osylaysha zang shygharushy organnyng óz sheshimderin qabyldatuda mýmknidigi shekteuli.  Sonymen qatar, deputattar zang jobasynyng mazmúnyn ózgertetindey úsynysty engize almay jatady. "Ýkimetting konsepsiyasyna qarsy keledi", dep ol úsynystar qabyldanbay qalady. «Atamekende» qyzmet etip jýrgende de osynday jaghday birneshe mәrte boldy.

Sondyqtan jana Parlamentte onyng reglamenti men ókilettikteri ghana emes, júmys stiyli men bet-bedeli de bólek boluy tiyis dep sanaymyn. «Aqjol» partiyasynyng Parlamentke bara qalghan jaghdayda atqaratyn sharualary men júmystary qazirden-aq saraptalyp, naqtylanyp jatyr. Yaghni, siz aitqanday ish pysatynday uaqyt bolmaytyn siyaqty.

- Aq jol qúramyna engen kәsipkerler Sizge sengennen kelip otyr ma? Álde sonday tapsyrma boldy ma?

- Kәsipkerler tapsyrmamen jýretin adamdar emes. Olar óz ómirin, óz kәsibin ózi jasaghan, erkin oily azamattar. Olardy bir iydeyanyng tóniregine toptastyryp, bir iske tartu ýshin naqty is-qimyl men nәtiyjelerin kórsetip beruing shart.

Bizding partiyagha mýshelikke niyet bildirip jatqan kәsipkerler «Aqjoldyn» sayasi, ekonomikalyq tújyrymdamasyn tolyq qoldaytyn, belsendi azamattar. Qazirding ózinde, mening biluimshe, 1000-gha tarta kәsipker partiyagha kiruge ótinish bergen. Eng bastysy, «Aq jol» partiyasyna mýshelikke ótinish bildirgenderding basym kópshiligi - shaghyn jәne orta biznesting ókilderi.

Maqtanghanym emes, biraq «Atamekende» qyzmet istegen biraz jyldyng ishinde men de kәsipkerlerding qalyng ortasynda jýrdim. Tanys, bilis boldyq. Olar bizding  әrbir isker adamnyng mýddesin qorghaugha dayyn ekenimizdi jәne ol qolymyzdan keletinin biledi.

- Kýndelikti tútynatyn tauardy (azyq-týlik, túrmystyq tehnika, kiyim-keshek) satyp aluda qay elding ónimine basymdyq beresiz. Kezinde tek Qazaqstanda jasalghan ónimdi sapasy men baghasyna qaramay satyp alayyq, osylaysha patriottyq tanytayyq dep úrandatyp ediniz...

- Men «ónimdi sapasyna, baghasyna qaramay satyp alayyq» dep eshqashan aitqan emespin. Búlay dep eshkim de aitpaytyny jәne týsinikti. Negizi býginde óz elimizde shyghatyn kóptegen ónimder bәsekege qabiletti. Sýt, shokolad, may, shújyq sekildi ónimder dәmi jaghynan da, sapasy jaghynan da sheteldikinen esh kem týspeydi. Basqasyn aitapay-aq qoyayyq, osy Astananyng ózinde «Kókshetaudyng eti-ay, Qaraótkeldin, Qorghaljynnyng qymyzy-ay» degendi kýnde estiymiz. Biz jihazdy da otandyq óndirisshilerden alamyz. Kensemizdi jabdyqtauda alystan arbalamay, óz sheberlerimizding qolynan shyqqan mýlikti satyp aldyq. Mysaly, «Atamekende» jýrgende, palatadaghy basshy qyzmetkerlerding barlyghy belgili  markaly  Qazaqstanda jasalghan kólikterdi paydalanatyn.

Ayqay-shu neden shyqty? Men uaqytynda Elbasynyng aldynda úsynys engizip, «otandyq kólikti paydalanayyq» degendi de aitqanmyn. Sol-aq eken aqparat qúraldarynda mening syrtymnan neshe týrli qúityrqy әreketter úiymdastyryldy. Ony úiymdastyrghan taghy sol sheneunikterding ózderi. Olar jyly ornynan, jayly kóliginen aiyrylghysy kelmeydi. Qaranyz, ótkende Rudnyidyng әkimi 16 500 000 tengege ýsh kólik, 24 796 000 tengege taghy bir qyzmet kólikterin almaqshy bolghan. Sonda shaghyn ghana qalanyng әkimi Qazaqstanda 20-40 myng dollar túratyn layyqty avtokólikti mensinbey, 170 myng dollargha «Leksus» alghysy kelgen ghoy. Masqara emes pe? Búl jogharyda aitqan kәsipkerlerdin, qarapayym júmysshylardyng aqshasy, salyghy ghoy.

Múny aityp otyrghanym, kezinde Ontýstik Koreyada otandyq ónimdi qoldaugha arnalghan memlekettik baghdarlama qabyldanghan. Olardyng «Kәristikin ghana satyp alayyq» degen úrany keyin Koreya ekonomikasynyng negizi boldy.

IYә, daghdarys kezinde biz de býkil qazaqstandyqtargha «Otandyq ónimdi satyp alayyq, otandyq óndirushilerdi qoldayyq» degen úran tastadyq. Ol shara belgili bir dәrejede óz jemisin berdi de. Eger otandyq óndirushilerimizdi ózimiz qoldamasaq, últtyq ekonomika eshqashan kórkeymeydi. Qazaqstandyq ónimdi satyp alu arqyly siz myndaghan kәsipkerge qol úshyn beresiz. Sizding otandyq tauargha tólegen aqshanyz jerlesterinizding jalaqysy, budjetke týsetin salyq, el ekonomikasyn damytugha qosqan ýlesiniz bolady. Múny barlyghy týsingeni jón.

- Mәdeniyet ministrligining til jónindegi zanjobasyn orys shovinisteri tópep jatyr, sizding partiya nege ýnin shygharmaydy?
Álde ol jobagha qarsysyndar ma? Sayra, jurnalist

- Sayra, memlekettik tilge qatysty pikirimdi jogharyda aittym. Bizding barymyz da, arymyz da - ana tilimiz. Aqparat qúraldaryn sholyp shyqsanyz, Mәdeniyet ministrligi dayyndaghan zang jobasy turaly, әsirese, «Aq jol» partiyasynyng belsendileri óz pikirlerin ashyq bildirip jatyr. Mening biluimshe, ministrlik dayyndaghan zang jobasy әzirge tek talqylau, pysyqtalu ýstinde. Qalay bolsa da, zang bizding últymyzdyn, memleketimizding mýddesi túrghysynda dayyndalyp, qabyldanatuy tiyis. Tipti, biz Parlamentke baryp jatsaq, osynday últtyng mýddesine júmys isteytin zandardy qabyldaugha ózim bastamashy bolamyn.

- Assalaumaghaleykum, Azat myrza. Siz - Qanjyghaly Bógenbay batyrdyn, onyng ishinde ataqty Bapan biyding úrpaghy dep estidim. Osy mәlimet ras pa?

Qayyrbek, Astana.

- Qazaqta «jeti atasyn bilmegen - jetesiz» degen sóz bar emes pe?!. Ol ras, Qayyrbek, men - Qanjyghaly Bógenbaydyng toghyzynshy, Bapan biyding altynshy úrpaghymyn. Sondyqtan, men turaly «qazaq pa» deytin jónsiz súraqqa mening jeti atam ózim dýniyege kelgenge deyin jauap berip qoyghan. Alayda, qazaqta «jýzge bólingenning jýzi kýisin» degen de sóz bar. Óz basym jýzshildikke, rushyldyqqa, jershildikke týpkilikti qarsymyn.

- Sizding piriniz bar ma?

Mening ómirdegi pirim de, tiregim de - әkem Túrlybek. Ákem - Túrlybek pen sheshem - Mәriyam mening azamat, adam retinde qalypasuyma ómirlik ýlgi boldy. Ókinishke qaray, әkem 1994 jyly dýnie saldy. Ákem bilikti injener, ashyq, adal azamat edi. Sheshem - Mәriyam Qaskelende, Qorday audanynyng Yrghayty auylyndaghy sovhoz-tehnikumda agronom bolyp istegen. Sol jerde birneshe alma baqtaryn jasaghan. Búl baqtarda ósirilgen almanyng sorttaryn basqa jerden esh kezdestirmeysiz. Áli kýnge deyin sol jerde  «Mәriyam baghy» atalatyn baq bar. Sol auyl - mening tughan jerim. Búdan song anam 20 jyldan astam qazaq mektebinde ústaz, mektep diyrektory bolyp istedi.

Atam - Peruash Ámrin óz zamanynyng kózi ashyq, joghary bilimdi, ziyaly adamy bolghan eken. Ol kisi ótken ghasyrdyng 30-jyldary Ereymentau audanyndaghy Maltabar auylynda mektep salghan. Ókinishke qaray,  22 jasynda qughyn-sýrginge úshyrap, atylyp ketti. Áli kýnge deyin atamdy júrt rizashylyqpen eske alady.

- Ár basshy jana qyzmetke auysqanda ózindik tәrtibi men komandasyn ala keledi deydi. Siz she? "Aqjolgha" "Atamekennen" qansha qyzmetker alyp keldiniz?

- Áriyne, men de kóp jyldardan beri ózimmen birge kele jatqan senimdi serikterim bar. Biraq, men qayda barsam da dos-jaranyn, aghayyn-tuysyn tasyp jýretin adam emespin.

Jaqynda «Atamekendik» әriptesterime de jinalys jasap, óz sheshimimdi aitqanmyn. Auyssa, «Aq jolgha» menimen birge eki-ýsh-aq adam auysady. Qalghan ortalyq apparattaghy 60-tan astam qyzmetkerler óz ornynda qalady. Olardyng bilimi men tәjiriybeleri menen góri otandyq kәsipkerlerding qyzmet etuine qolayly jaghday tughyzugha qajettirek dep bilemin.

Partiyagha komanda jinap jatqan joqpyn. Búrynnan kele jatqan, partiyagha enbegi singen, partiyanyn, mening kózqarastarymdy bólisetin kez kelgen adammen júmys isteuge dayynmyn.

- Azat agha, auyz bekittiniz be? Qasiyetti Oraza aiynda adamdar bir-birine keshirimdi, kenpeyil bolu kerek deydi. Bireuge qatty renjigen keziniz boldy ma?

- Iya, auzym berik. Oraza tútu ózimning músylman retindegi, adam retindegi mindetim dep bilemin. Men bireulerge aitu ýshin, jarnama jasau ýshin emes,  ózimning ishki súranysym bolghasyn ústaymyn. Adal ómir sýrip, adal jýrip-túrsang - sol músylmandyq. 1994 jyldan beri auyz bekitemin.

Negizi men bireuge renjip, ony óz ishimde úzaq uaqyt saqtap, kek tútyp jýretin adamdardyng sanatynan emespin. Tez qaytatyn adam siyaqtymyn. Al qasiyetti Ramazan aiynda barshamyz da bir-birimizge keshirimmen qarap, Qúdaydan tek jaqsylyq tileuimiz kerek.

- Azeke neshe balanyz bar, olar nemen ainalysady?

- Tórt balam bar. Tórteui de qazaqy tәrbie aldy, osy zamanghy bilim nәrimen susyndady. Men balalarymnyng óz elining otanshyl azamaty, patrioty bolatynyna senemin. Jalpy er adam ýshin elinin, jaqyn-juyghy men otbasynyng amandyghynan artyq eshtene joq. Men de el-júrt aman bolsa, balalarymyz bizden góri aqyldy, bilimdi, baqyttyraq bolsa eken dep tileymin.

- El ýmit artatyn birden-bir tanymal partiya -Aq jol partiyasyn naghyz ziyalylar men kәsipkerler partiyasy etu, yaghny halyqtyng avangardyna ainalar partiyagha jetkizu qolynyzdan kele me? Óitkeni qazir "Núrotangha" eshkim senbeydi.

- «Aq jol» partiyasyna degen jyly lebiziniz ýshin ýlken rahmet. Shyndyghynda, kóp adamdar «Aqjol» partiyasynyng sayasi, iydeologiyalyq ústanymy turaly jii súraq qoyady. Men búghan deyingi súhbattarymda da aityp jýrmin: «Aqjol» partiyasy HH ghasyr basyndaghy «Alash» partiyasynyn, alashordashylardyng izbasary boluy kerek jәne iydeologiyalyq, ruhany túrghydan eki partiyanyng esh aiyrmashylyghy joq. Óitkeni, alashordashylardyng túghyrnamasy - sayasy liyberalizm boldy. Sol uaqytta qazaqtyng barlyq kózi ashyq, bilimdi, oqyghan azamattary «Alash» partiyasynyng tóniregine toptasty. Bizding partiya da osy maqsat-múrattar jolynda qyzmet jasaydy. Bir sózben aitqanda, ózin otanshyl, elshil ziyalymyn dep sanaytyn azamattardyng naghyz orny - «Aqjol» partiyasy.

Ótken últ qayratkerlerining maqsat-mindetterin qazirgi zamanghy qúndylyqtargha, talaptargha layyqtau, negizdeu qajet. Últtyng ótkeni men býginin, bolashaghyn ne toghystyrady? Elding erteni jolyndaghy arman-múrattardyng jolynda bar qazaq qalay birigemiz? Keshegi tarihtan sabaq alyp, keleshekke nendey janalyqtarmen, jetistiktermen baramyz? Men de osy súraqtargha jauap izdep jýrmin. Osy saualdargha alang bolatyn әr adam maghan  da jaqyn.

- Qúrmetti Azat Túrlybekúly! «Aqjol» partiyasyna ótkeli beri, sizdi, kóp syngha alyp jatqan halqymyzdyng jayy bar. Ghalamtor aldynda otyryp, ózderi tarynyng týiirindey el ýshin is atqarmasa da, sizdi qaralaudy әdetine ainaldyrghandar kýnnen kýnge ósip keledi. Olardy men әlsizder nemese sizding bәsekelesteriniz dep bilemin. Men sizding Atamekendegi enbek jolynyzdy jiti kadaghalaghandardyng birimin. Óz oiym, uaqyty men qarjysyn tekke shashpaytyn biznesting irisinen kishisine deyin bastaryn biriktirip, kәsipker aghayyndargha zandy qúqyqtaryn anyqtap, zannamalyq túrghyda sauattylyghyn ashqan, ýkimet pen biznes arasynda bolattan kópir jasaghan túlga retinde tanimyn. Taghy bir auyr qúrylymdy kóteru moynynyzgha jýktelgen eken. Sizge senip, sizdi qoldaytyndar bar, berik bolynyz! Bastamanyzgha sәttilik tileymin! Siz, ózinizdi jolybolghysh adammyn dep esepteysiz be?

Ádilhan, Astana qalasy

- Qúrmetti Ádilhan, shynayy kónilmen aitqan jyly lebizdering ýshin ýlken rahmet! Ómirlik joldyng da bilmeytin oi-shúnqyry kóp qoy. Adamnyng ómirlik joly - onyng tabighatyna, taghdyryna, talabyna tikeley baylanysty. Men ózimdi joly bolghysh degennen góri ómirden óz ornyn tapqan adam retinde sanaymyn.

Qúrmetti «Abay.kz» saytynyng oqyrmandary! Ózderinizben az-kem súhbat qúrghanyma quanyshtymyn. Búl bizding әleumettik jelidegi baylanysymyzdyng basy da, sony da emes. Men әrdayym sizderding saualdarynyzgha jauap beruge dayynmyn. El aman, júrt tynysh, Oraza aiy mýbarak bolsyn!

Sony