«He(e)llouiyn» degen – Irlandiya, Shotlandiya, Úlybritaniyada toylanatyn kóne merekening biri eken. Ózge elding búl merekesi de – әr nәrseni boyyna japsyryp eliktegish bizding qazaqqa júqqan indetting biri. Qashanda ne nәrsening saldarymen kýreskensip, sebebine ýnilmeytin әdetimiz bar. Últtyq qúndylyghymyzgha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn osy «indettin» bizding qazaqtyng arasyna qay kezden kirigip ketkenin eshkim angharghan joq.

«Ýlkeni joq auyldyng balasy – duana» degen maqal bar. Tórimizde basqa mәdeniyet tayrandap, basqa dýniyetanym ýstemdik qúryp jatyr. Múnday ruhany zorlyqqa arasha týsu Ýkimetimizdegilerding qaperine de kirmeydi. Al endi saralap kóreyik, búghan kim kinәli? Birinshi – ata-ana, otbasy. Eger biz ózimiz balamyzdyng tek materialdyq jaghdayyna ghana kónil audaryp, ózining dәstýr-saltyn úqtyryp, últyndaghy bardy nasihattap, últtyq merekelerge ýlken mәn berip, jasalugha tiyisti jón-joralghyny otymyzdyng basynda jasap otyrsaq, balalarymyz da ózgege betaldy eliktemes edi...

Ekinshiden, qogham. IYә, bizding qogham últtyq mýddeni qorghap, qazaqtyng mentaliytetin eshqashan eskermegen. «Jahandanu» dep janúshyryp jelpildep jýrmiz. 30 jyldan beri balabaqshadan bastap, qazaqtyng ózine tәn ata-babadan kele jatqan últtyq tәlim-tәrbie men taghylymnan, yaghny halyqtyq pedagogikadan sabaq beru qolgha alynghan joq. Auyldaghylar qalagha ýdere kóship, órkeniyetke úmtyluda. Dala qazaghynyng túrmys-tirshiliginen beyhabar qalyp, qazaqtaghy bardy kórip óspegen qaladaghy qazaq balalaryna he(e)llouin toylau әdetke ainalyp barady. Búl da – sebep. Ájesinen qalghan qyzyldy-jasyldy tekemet pen alashanyn, syrmaq pen qúraqtyng qalay dayyndalatynyn kórmey jetilip jatqan qaladaghy qazaq balasy Ýndining holy merekesindegi boyaudy birine-biri shashyp, betine jaghugha әues býginde. Shyndyghynda, kempirqosaqtaghy jeti týsti de, saghymmen oinaghan santýrli siqyrly boyaudy da qazaqtay tanyp-bilip túrmysyna paydalanghan últ az ghoy.

... «Ásireqyzyl tez onar», – deytin babalarym. Olay bolmay túr. Últtyq qúndylyghynan júrday bolyp bara jatqan quyskeudege әsireelikteushilik te, әsireqúmarlyq ta әues eken, osyny týsineyikshi. «Bos jerge shaytan ýiir» ekenine basa mәn beretin ýlkender de azayyp qaldy. «Bilgenning qanday paydasy bilmesti jolgha salmasa», – deydi atalarymyz.

Adamzattyng sony býgingiler ghana emes, keyin de keleshek bar, yaghny býgingining balasy – ertengining qarty ekenin esimizden shygharmayyq. Osy orayda bizding imam bauyrlarymyz da әr júma sayyn jastarymyzgha últtyq qúndylyghymyzdy saqtau kerektigin qazaqy bolmysymyzgha say etip týsindirse degen tilek aitamyz. Sebebi, esterinizde bolsa, he(e)llouindi toylau barysynda, yaghny osy qazaqqa jat merekening kesirinen týngi klubtyng birinde qazaqtyng talantty kaskaderi Qasym Júmaghojin baqilyq boldy. Júmbaq ólim... Sondyqtan da jastarymyzdyng ruhany mýgedek boluyna jol bermegenimiz abzal.

Endigi jerde qúday ólining ýreyin, tirining mereyin úshyrmaytyn qanday isimizdi bolsyn ongha bastyryp, býtin kónilding imanyn joghaltpaghay! Júma qabyl bolsyn!

Bekjan Túrystyng facebook paraqshasynan

Abai.kz