(syqaq әngime)

Astananyn  ortalyq alanynda bala kezimnen tay-qúlynday tebisip birge ósken ejelgi dosym  kýtpegen jerden kezdese ketti. Amandyq, saulyq súrasyp shýiirkelesip jatyrmyz. Dosym orta boyly, tolyqtau kelgen qara tory múrtty jigit. Jón súrastyq. Ózining beldi bir mekemede bastyqtyng orynbasary ekendigin, keshikpey ministrlikke órleytinin, jana yqsham audannan ýsh bólmeli pәter alghanyn bir demmen, zor quanyshpen habarlap saldy. Osy sәtte dosymnyng eki beti alaulap, kózderi jaynandap túrdy da:

-  Tórt balalymyz, biraq, bәri qyz, - dep kýrsine kýbirlegende qabyghy týiilip, ensesi lezde týse qaldy. Sóitti de, ile-shala jýzi jaynap, tamaghyn kenep múrnyn shýiire qaldy.

- Al, ózing sol auyldasyng ghoy. Ústazdyq etip degendey...Qazir qiyn shyghar. Jalaqy az, auyldyng jaghdayy anau. Qazir onday jalaqymen kýn kóru degen tirining tozaghy ghoy,- dep taban astynda mәz-meyram bolyp, kónili kóterilip shygha keldi. Osy qylyghyna saytanym keldi de, әdeyi ony jyndy qylugha kiristim.

- Joq, dosym. Astanagha әlde qashan kelip alghanmyn.

- E, solay ma? Jataqhanada túrasyng ghoy...

- Jo-joq, ýiim bar.

- Bir bólmeli?

- Alty bólmeli.

- Qoy-ey?! Kóp qabatty eski beton ýilerding eng astynghy qabatynda shyghar...

- Joq, ýiim kirpishten qalanghan eki qabat kottedj...

(syqaq әngime)

Astananyn  ortalyq alanynda bala kezimnen tay-qúlynday tebisip birge ósken ejelgi dosym  kýtpegen jerden kezdese ketti. Amandyq, saulyq súrasyp shýiirkelesip jatyrmyz. Dosym orta boyly, tolyqtau kelgen qara tory múrtty jigit. Jón súrastyq. Ózining beldi bir mekemede bastyqtyng orynbasary ekendigin, keshikpey ministrlikke órleytinin, jana yqsham audannan ýsh bólmeli pәter alghanyn bir demmen, zor quanyshpen habarlap saldy. Osy sәtte dosymnyng eki beti alaulap, kózderi jaynandap túrdy da:

-  Tórt balalymyz, biraq, bәri qyz, - dep kýrsine kýbirlegende qabyghy týiilip, ensesi lezde týse qaldy. Sóitti de, ile-shala jýzi jaynap, tamaghyn kenep múrnyn shýiire qaldy.

- Al, ózing sol auyldasyng ghoy. Ústazdyq etip degendey...Qazir qiyn shyghar. Jalaqy az, auyldyng jaghdayy anau. Qazir onday jalaqymen kýn kóru degen tirining tozaghy ghoy,- dep taban astynda mәz-meyram bolyp, kónili kóterilip shygha keldi. Osy qylyghyna saytanym keldi de, әdeyi ony jyndy qylugha kiristim.

- Joq, dosym. Astanagha әlde qashan kelip alghanmyn.

- E, solay ma? Jataqhanada túrasyng ghoy...

- Jo-joq, ýiim bar.

- Bir bólmeli?

- Alty bólmeli.

- Qoy-ey?! Kóp qabatty eski beton ýilerding eng astynghy qabatynda shyghar...

- Joq, ýiim kirpishten qalanghan eki qabat kottedj...

- Qalanyng shetinde alysta ghoy?  Tym qúryghanda Qoyandy da emes...

- Qalanyng qaq ortasynda.

- Qazir qalada telefon nomeri jetpey jatyr. Ýilerinde telefon joq shyghar-ә?

- Bar bolghanda qanday, beyneli telefon. Zvondaghan adamnyng týrin kóruge bolady.

- Kólik ala qoyghan joq shygharsyn?

- Bar. Qalada kóliksiz qalay endi...

- Eski «Moskvich» ghoy...әlde, tipti «Zap...rr..ojj...»...

- Qaydaghy ózimdiki «Djiyp», әielimdiki «Merdsedes Bens»!

Osyghan kelgende dosymnyng óni bozaryp, kózi qarauytyp ketkendey jaysyzdap sala berdi de:

- Ýilerinde gaz, su, tok bolmay qalyp, ýnemi әuirege týsetin shygharsyndar-ә!..-dedi demikpe aurugha shaldyqqan adamsha entigip.

-       Óz jeke menshigimde shaghyn elektr stansiyam bar, - dedim men de shimirikpesten.

Dәl osy sәtte baghanadan beri eki jaqqa alma kezek tenselip zorgha túrghan beybaq sylq etip qúlap týsti. Túla boyy dirildep, mandayynan suyq ter búrq etti de:

- Senderde shtat qysqartu bolady. Keshikpey júmyssyz qalasyn-au?! -dedi, ynq-ynq ete yqylyq atyp.

- Men janadan saylanghan Parlamentting deputatymyn ghoy...

- Partiyalyq tizim boyynsha ma?

-  Jeke mandatpen...

- Áy, osy parlamenting tarap ketip jýrmey me?

- Joq, taramaydy. Kelesi saylauda taghy da deputat bolamyn.

- Bәribir ókimetting budjetine telmiru degen...adamnyng ózining kapitaly bolmaghan son...

- Oghan qarap otyrghan joqpyn ghoy, dosym-au. Áyelim shaghyn kәsiporyn basqarady. Ózim múnay qorynyng preziydentimin...

- Bala joq shyghar senderde...

- Bar, eki balalymyz.

- Ekeui de qyz?

- Joq, biri úl.

Dosymnyng dem aluy odan beter jiyilep ketti. Sәlden song ahylap-ýhilep, eki kózi alan-ghúlang ete bastady. Osy kezde men de ayanyp qalmadym. Jyghylghandy júdyryqtaugha batyl kirisip kettim.

- Áke-sheshem ekeui de aman-esen. Tayauda ghana zeynetaqylarynan bas tartyp, ony balalar qoryna ótkizip tastady. Ózderi auylda fermer bolghan. Shetelding bir iri firmasymen birlesip, osy tayauda ghana teri-tersek, jýn-júrqadan ónim jasaytyn kәsiporyn ashty. Inim múnay salasynda biznesmen, qaryndasym bankte top-menedjer.

Múny estigen sәtte dosymnyng buyndarynan әl ketip, súlq jatyp qaldy. Bir ayaq, bir qolynan jan ketip, denesi múzdap sala berdi. Jan berisip, jan alysyp jatsa da, ol ýmit ýzer emes.

- B-b-balalaryng mә-mә-mәngýrt pe? - dep tútyghyp zorgha aitqanda dausy kómeyining arghy jaghynan tym alystan әreng estildi.

- Ol ne degenin? Eki balam da  qazaqsha, aghylshynsha, orysshagha jәne týrikshege birdey. Endi qytay tilin oqyp jatyr. Bes uaq namaz oqidy. Imandy ibaly, enbek qúmar.

Múny estigen song dosymnyng denesi týgel jansyzdanyp, múrnynyng úshyna kelip tireldi de qos janary mәngilikke óship bara jatty. Oiynnan ot shyqqanyn sezgen men jalma-jan basyn basyn sýiep otyryp:

- Áy, ótirik aitamyn, qaljyng ghoy, - dep qúlaghynyng týbine auyzymdy taqap túryp bar dausymmen aighay salghanymda kirpigi qybyr ete týsti.

- Men sol auyldan kýn kóre almay qalagha kelgenmin. Júmys joq, jataqhananyng bir bólmesinde  qatyn, bala-shaghammen bas saughalap otyrmyn, - degenimde tamyrlary býlk-býlk soghyp, betine qan jýgirdi.

- Áke-sheshimning zeynetaqylary basqa tartsa ayaqqa, ayaqqa tartsa basqa jetpey aqyry ashtyqtan týbirkýlezge shaldyghyp...- degenimde ol jandanyp, tipti qazdiyp otyra qaldy.

- Alty balalymyz, bәri qyz, - degende ol ornynan atyp túryp, ýsti-basyn qaghyp-silke bastady.

- Inim men qaryndasym shtat qysqartugha iligip qazir... - degenimde ol galstugin týzep, qos janaryn aspannyng kókjiyegine qaray tiktedi.

- Balalarym jalang ayaq, jalanash. Biyl mektepke de bara almaytyn siyaqty, sauatsyzdyqqa úshyraytyn boldy, - degen sózimdi shala-sharpy estigen ol jýzine shattyq oinatyp, kýlming qaghyp, keri búryldy da  kete berdi.

«Abay-aqparat»