Almaty degen aty zor ghoy. Sheshesi qyryq jyl búryn jyrtystan alghan jarym metr qyj-myj matanyng shetin jyrtyp, jýz qabattap orap qoltyqtyng astynan jórmep bergen bes-on tengeni dýniyening baylyghyn qoltyqtaghanday tershy qysyp, bir kóilek, bir dambal salghan boqshasyn arqalap, borsanday jetken bozókpe de, múnda jýrse, týkpirde qalghandargha tóbedey bolyp kórinedi. Áyteuir, Qúdaydyng aldynda úyatty bolmasyn degendey, qaghba tútpaytyndaryna shýkir. Áytpese, aittym ghoy, Alataudyng bashpayyna shanshylyp, múryn astyndaghy myng jyldyq shahardy aqparatpen auyzdandyryp túrghan telebashniyaday aspandap ketkensin. Jan bagham, júmyrshaqqa júghym izdeymin dep jýrip, Almatynyng kók týtinine emes, alas-qapas tirlikke ókpe qabyndyraryndy qaydan bilsin olar. Onyng ýstine osy ne bitirip jýr eken dep synay qaraghan sýiekshatystyng kózine, syrtqy jýnindi qampaytyp, sidang qagharyng jәne bar.

Almaty degen aty zor ghoy. Sheshesi qyryq jyl búryn jyrtystan alghan jarym metr qyj-myj matanyng shetin jyrtyp, jýz qabattap orap qoltyqtyng astynan jórmep bergen bes-on tengeni dýniyening baylyghyn qoltyqtaghanday tershy qysyp, bir kóilek, bir dambal salghan boqshasyn arqalap, borsanday jetken bozókpe de, múnda jýrse, týkpirde qalghandargha tóbedey bolyp kórinedi. Áyteuir, Qúdaydyng aldynda úyatty bolmasyn degendey, qaghba tútpaytyndaryna shýkir. Áytpese, aittym ghoy, Alataudyng bashpayyna shanshylyp, múryn astyndaghy myng jyldyq shahardy aqparatpen auyzdandyryp túrghan telebashniyaday aspandap ketkensin. Jan bagham, júmyrshaqqa júghym izdeymin dep jýrip, Almatynyng kók týtinine emes, alas-qapas tirlikke ókpe qabyndyraryndy qaydan bilsin olar. Onyng ýstine osy ne bitirip jýr eken dep synay qaraghan sýiekshatystyng kózine, syrtqy jýnindi qampaytyp, sidang qagharyng jәne bar.

Jarym dýniyening qyzyghy diplomy bardyng diplomatynda jýrgendey kórinetin bayaghynyng bay zamany oqyra tiygen qúnajynday qúiryghyn kókke shanshyp, bezip joghalghaly qay zaman. Osy kýnde qanday da bir kәsip iyesi ekenine kuәlik berer qos bet qatyrma qaghazdy qos qabattap jinasang da, jarym paralyq jylpos tanystyng pysyqaylyghynday septigi tiymes-au sirә. Diplom bar, tanys joq. Bolsa da tamyryn basyp, anqasyn jibiterlik dәrmen kem, júmys súray barghan jerleri oqu bitirgenine әli ay tolmaghan jas kadrdan staj súrap stanyn terletip, qadirin qashyra bergen son, bauyrym artymnan kelipti. Almatygha. Al qayt deysing endeshe dep borbaydy dyr-dyr qasyp jatyp ap, jambas úiytatyn zaman emes. Júmys qarastyru kerek. Qol ústasyp tentiresek qoparyp-aq tastaytynday tanauymyz deldiyip kóshege shyqtyq. Taban astyna shoq bolyp týsip, tiri adam túrmaq termometrinning tilin salaqtatyp jiberetin Almatynyng aptabynan bas saughalap, kólenkeden kólenke quyp, bezip otyryp «Qazaq әdebiyetine» keldik. Sondaghy Eldar inishekting qasyna shoshaytyp kettim, baurymdy. Ózi de kompiuterding mamany, gazetting dizaynyn ýirene bersin dep. Birinshi qabatqa týssem tas qabyrghanyng tastay lebine miyn jeldetip Beybit qúrdasym otyr eken. Jón súrastyq. Sózden sóz shygharmasa ishken syrasy ishine júqpaytyn qyljaqbas neme:

- Sender osy nesheusinder? - deydi.

-  Onbyz.

-  Shaldaryng ólip ketse de, biraz sharuany tyndyryp ketken eken de. Biz tórteu ghanamyz.

- Esesine, senderding shaldaryng tiri jýr ghoy - dedim. Kýledi. Qoshtasyp kóshege shyqtym. Tap bir tynyshtyqtyng perdesin dar aiyryp, ystyghy aralas

yzynymen-aq kisini shybjyng qaqtyratyn tamúqtyng qara qazanyna kýmp bergendeymin. Bir jaqqa asyghyp bara jatqan, bir jaqtan asyghyp kele jatqan mazasyz adamdar. Mazasyz adamdardy myqshita tiyep, birining demimen birin shyjghyryp joghalatyn «rezenke» avtobustar qon keptelisting qoynyna túmsyq tyghyp, bir sәt býiiri solqyldap, ýiezdep túr. Aynaldyra-aynaldyra boyauy kóshken kinolentanyng kóre-kóre jauyr bolghan aqjemtir kadrynday ýirenshikti kórinisten qútylghansha asyghasyn. Ondayda aqtýtek boranda adastyrmay әkep auyldyng ýstinen týsiretin minis attay әiteuir, maytabannyng mayyn súramaytyn eki ayaqqa erik berip, sosyn oiyndy bayaghy bir zamanda ótip ketken basqa bir dýniyening elesine jetektetip qoya bermesen, qyrshanqy qylyp tynady...

...Sirk degeni bigudiyin jana tastaghanday búira-búira, óz qúlaghyn ózi basyp ketip, omaqa asatynday kórinetin bir aq iyt, bir qara it ertken bir erkek, bir әiel, bir balang jigit eken. Ýsh orys. Ýsh orys ýsh jýzding qazaghyn dәregeyine shaq kórmegen keshegi pang kýni kózden bir-bir úshyp, býgin sol qazaqqa ónerin satpasa ashtan ólerine qorlana ma, әlde ýrpiyip jolynda túrghan bizderge qarap, osy auyldan ótirik te bolsa ezu tartatyn tiri jan taba alaryna kýmәndana ma, jýzderi synyq. Qúddy kýlkining habaryn estirtkeli týsip jatqanday. Endi qaytsyn. Eldi toryqtyryp, erdi zoryqtyryp bitken toqsanynshy jyldardyng toqyrau kezi. Arenadaghy әr qimylgha menireye qarap, birde ishek-silesi qatqansha kýlip, birde ishegin tarta siltidey tyna qalyp, maymyldyng qoltyq qasyghanyna da qol shapalaqtap jatatyn qalanyng bayaghy qalyng kórermeni joq. Kýnkóristing jalghyz dәnekeri - ailyqtyng arasy ay emes, mausym aralap ketken. Qalalyqtar túrmaq, әiteuir maly bar ghoy, maly bolghan song maylyghy da kebe qoymaghan shyghar dep әspensitetin auyl qazaghynyng ózine birli-jarym sauyn siyrdyng auyn baqtyryp qoyghan almaghayyp zaman. Degenmen, bәri bir ynyrshaghy ainalyp jatyp ta yrysyn kýittep ynyranyp jatatyn auyldyng aty auyl. Bazar men eki aragha últany qajalyp, sayqymazaqtan ary satalaq kepke týsken qalalyqtargha qadir kemip, auyl-ýiding qotanyn jaghalyp, kóng sapyryp ketkeni sodan bolsa kerek, kóshpeli sirktin. Jogharghy elding әmiyanyna әjim týsirip, endi tómengi elding qaltasyn sauugha shyqqan betteri eken. Dәmetken kelinshektey omyrau syzdaghanda, bizding auyl da ayaq suytyp, aptatyp alargha jarap qapty.

Arenagha mektepting sportzalyn layyq kórip, arqalyp kelgen asay-mýseylerin sonda tasyp kirgizdi. Basqy kóshening jeldi auyzdary ayaqqy kóshening salpy erinderin lakatorsha baqqan shaghyn auyldyng aitushyng kim dep auyz tandamaytyn tegin ósegimen jetektesken jarnama shirkin, resmiyinen búryn tarap ýlgerdi. Týske deyin bir qoyylym, týsten keyin bir qoyylym. Baqyry barlar shúbyra kirip, batyly barlar qosaq arasynan sanylau izdep bosaghada osharylyp túr. Batylsyz, baqyry da joq biz sekildiler, e, sonda ne qyzyq bar deysinmen kónil júbatyp, ýidi-ýiine qayqayyp barady...

...Alqyn-júlqyn kirip kep, boqshasyn bosaghadan tórge atqan kenje bauyrym qazan-ayaqty adaspay tauyp, qara nandy qarbytyp-qarbytyp asap jiberip, sosyn úrty búltyndap qaytadan esikke bettegen. Jolay búryshta túrghan flyagqa ayaldap, jarty shómish jylymysh sudy qylq-qylq etkizip qotaryp aldy.

- Áy, qayda kettin?

- Shkolgha. Ánsheyinde aldygha salyp aidap aparatyn sol shkolgha endi neghyp

ansary aua qalghanyn.

- Onda ne bar?

- Sirk kepti, soghan baram. Sirk tap ózin izdep kelgendey aptyghady.

- Ony qay aqshana kórmeksin?

- Aqsha kerek joq.

-  E...

- Jetimderge tegin eken. Bir ýiden bir bala... Múghalim ózi aitty. Biz kýldik.

Sheshem kýrsindi. Múghalmning «bir ýiden bir jetim...» degendi ishinen aitqanyna shýkir. Ólgen әkesining arqasynda tegin qyzyqqa qarq bolghan cәby neme, ómir әli talay «syiyn» tegin ýlestirerin qaydan bilsin. Qúldyranday shauyp joghaldy... Sol kýni keshke oidaghyday oiyn kórsetken kóshpeli sirk, basqa auyldyng da «jetimderin týgendeu» ýshin jolgha shyghypty.

«Abay-aqparat»