Álemdik bәsekege qabiletti, jan-jaqty, bilimdi úrpaq tәrbiyeleu barshamyzdyng ortaq mýddemiz. Osy rette Almaty qalasynyng Memlekettik quyrshaq teatry týrli qoyylymdary arqyly kishkentay býldirshinderding boyyna adamgershilik qasiyetterdi dәriptey otyryp, jas buynnyng qalyptasuyna qaltqysyz júmys jasauda.

Býgingi kórermenderding ózindik talaptaryna say kelip, qyzyghushylyqtaryna jauap bere alatynday zamanauy baghyttaghy balalargha jәne eresekterge arnalghan týrli spektakliderdi sahnalap kele jatqan óner újymy  U.Shekspirding ««Romeo men Djulietta», Sh.Aytmatovtyng «Ana – Jer Ana», Evripidting «Medeya», E.Ionovtyng «Ana jýregi» sekildi janasha ýlgidegi qoyylymdarmen kórermenning ystyq yqylasyna bólenip, Halyqaralyq, Respublikalyq quyrshaq teatr festivaliderinde kәsiby synshylar tarapynan layyqty baghasyn alyp keledi.  Jenis túghyryna jetken sayyn, jana beleske aiqyn maqsattarmen talpynyp, shygharmashylyghyn shynday týsudi mindet sanaytyn teatr ýshin әrbir jana spektakliding jasaluy  – mol tәjiriybe, tolassyz bilim.

Almaty Memlekettik quyrshaq teatry qazaqtyng úly aqyny, aghartushysy Abay Qúnanbayúly jayynda syr shertetin tәlimi bólek, mәni  zor  «MEN BIR JÚMBAQ ADAMMYN... ABAY»  atty jana spektakliding premierasyna shaqyrady!

Oyly ortany tolghandyryp jýrgen oqighalardy quyrshaq beynesinde kórsetip, zamanauy teatr stilistikasynda sahnalanatyn simvolikalyq sheshimderge toly spektakli fantasmagoriya janrynda jol tartady.

Maqsat - Abay taqyrybyn kóteru ghana emes, sol arqyly aqyndyqpen úshtalyp danalyqqa úlasqan kemengerding oi-tolghamdaryn keninen dәripteu.

Qazaq teatr tarihynda úly oishyldyng ómiri men shygharmashylyghyna arnalghan spektaklider osyghan deyin drama teatrlarynda sahnalanghanymen, Almaty Memlekettik quyrshaq teatry Abay obrazyn quyrshaq beynesinde túnghysh ret sahnalamaqshy. Spektakli 16 jastan joghary kórermenderge arnalghan.

Rejisser A.Zaysev spektakli maghynasyna say detalidar arqyly, әleumettik, qoghamdyq, moralidyq mәselelerin arqau etken ólenderi men qara sózderine, sonymen qatar, M.Áuezovting «Abay joly» romanyna negizdep kórsetudi maqsat etken. Múnda tereng filosofiya da, jalpyadamzatqa ortaq qúndylyqtardy qadirleuge jasalghan qadam da bar. Árbir kórermen qoyylymnan  ózinshe oy týiedi.

Zaman ózgerip, óner men bilimdi jetkizuding tәsilderi әrqily jolgha týskenimen, quyrshaq teatrynyng túnghiyghynda kórermenderine berer qazynasy tausylmaq emes. San qatparly, tamyry tereng tarihymyzda Abay syndy úly aqynnyng múrasyn nasihattaytyn salmaqty spektakiderdi quyrshaq beynesinde kórsetetin batyl sheshim quyrshaq teatrynyng jana qyrynan damyp, órkendeuine óz septigin tiygizeri anyq.  Kemenger oishyl, dana Abaydyng asyl múrasyn sahnalaugha jasalghan qadam úly aqynnyng 175 jyldyghymen túspa-tús kelip otyr. Spektakli premierasy 14-15 qarasha kýnderi, 18:30-da ótedi. Janalyqqa jany qúmar barsha kórermenderimizdi jana qoyylymnyng premierasynda kýtemiz!

Memlekettik quyrshaq teatry

Abai.kz