Memleketting tәuelsizdigin yaghny azattyghyn jariyalaghan negizgi meyramyna da bir aiday uaqyt qaldy. Búl Úly meyramdy qarsy alaugha biz qalay dayyndalyp jatyrmyz?!

Áleumettik jelide barlyghy sayasattanyp ketken. Partiya qúryp eldi bólu, ne ýshin ekeni týsiniksiz ózara kýres, qajet bolsa birin-biri atyp-joi, jer ýshin kýresip shyndyqty aitqandardy týrmege qamau, shette jýrgenderding aitaghyna alasúryp ainalany tónkerip jiberuge dayyndyq, el men jerdi  týgeldey shetelge satumen ainalysu, jeke basqa jappay tabynu, ayaq alyp jýrgisiz korrupsiya, ana tilding qasiyetin týsinbey basqalargha eliktegen qúldyq sana...

Osynyng bәri Últtyq memleketting ústanymdaryna kereghar, qazaq ózin-ózi biylegen songhy 30 jylda payda bolghan kelensiz qúbylystar. Búdan shyghatyn qorytyndy – ol Qazaq ózin-ózi biylep, órkeniyetti memleket qúrugha dayyn emes...

Órkeniyetti memleket degen – ol qoghamdaghy barlyq últ pen din ókilderi, sayasy aghymdar... arasyndaghy mәseleler ózara әdiletti zanmen kelisilgen, ortaq mәselelerdi beybit sheshetin mәdeniyetti qauym.

Qazaqstandaghy túraqtylyq pen qoghamnyng mәdeniyeti aldymen memleket qúrushy Qazaq últynyng ana tili men dәstýrin qúrmettep, onyng úrpaqtarynyng negizgi maqsaty memleket mýddesi ýshin kýresinde.

Sonymen qatar qoghamdaghy birlik, aldymen qazaqtyng ózara últtyq birtútastyghy, barlyq qazaqstandyqtardy ainalasyna biriktirui jәne týrki halyqtaryn biriktiru ýshin kýresimen anyqtalady.

Otandy sýi – ol memleket mýddesi ýshin kýres yaghny elge qauip tóngende, qajet bolsa qolgha qaru alyp ony qorghau.

Býgingi qazaq ýshin negizgi kýres ana tilin qoghamnyng barlyq salasyna endirip, jerin saqtau jәne memleketti damytu!

Osy ýsh mәseleni týsinbegen adam otandy sýie almaydy yaghny últynyng patrioty bola almaydy.

Qazaq últyn sýiip, onyng bolashaghy ýshin bir adamday kýreskende ghana, el birligi nyghayyp, berekeli qoghamgha ainalady.

Ár adamnyng ana tili men otany bar. Adamnyn  bodan men qúldan aiyrmashylyghy, - ol Ana til, Jer, Otan ýshin kýrese alady. Ol ómirding mәnin anyqtaytyn azattyq jәne әdildik ýshin qasiyetti kýres!

Últymyzdyng barlyq úly qasiyetterin boylaryna jinaghan alashordalyqtar Qazaq elining azattyghy jolynda songhy demderi qalghansha kýresti.

Olar orynday almay ketken maqsat-múrattaryn iske asyru býgingi úrpaqtyng mindeti.

Búl joldan auytqyghan adamda ne halyqta qasiyet bolmaydy.

Qasiyetinen aiyrylghan qogham tili men jeri yaghny otbasy men Otanynyng bolashaghy ýshin kýrese almaytyn qúl.

Bodannan qúl, qúldan jetesiz úl tuady yaghny búl mәngýrttik qoghamnyng formulasy.

Qazaq, «qúm jinalyp tas bolmas, qúl jinalyp el bolmas» deydi. Qúl jinalsa tobyrdy, adam jinalsa últty qúraydy. Últ órkeniyetti memleketi qúrady.

Tobyrdan últqa ótetin kezendegi qauymdy halyq dep ataydy. Qasiyetti Qúranda, «halyq Qúdaydyng bir aty» degende, onyng azattyq ýshin birigip kýrese alatyn yaghny adamdyq qasiyetin aitqan bolu kerek.

Últtyq sana men alghashqy qauymdyq kezding rudiymenti ru-taypalyq sananyng arasy jer men kóktey.

Babalarymyz Kók týrikter әlemdegi jalghyz memleket - «Mәngi El» qúrdy. Býgingi úrpaqtyng mindeti ony damytu.

Halyq pen últqa jat, ru-taypalyq sana - ol qúldargha tәn. Otarlaushylardyng «bólip al da biyley ber» degen formulasy bastary birikpeytin osynday qúldardan túratyn qauymgha arnalghan.

Tәuelsizdik ýshin yaghny últtyq memleketimizding bolashaghy ýshin kýres – ol otbasy, Otan, Ana til, Atameken-Jerimiz, dәstýr men mәdeniyet jәne órkeniyetti memleket qúru ýshin kýres! Kýrespegen qazaqta ólgen esekting de qúny bolmaydy!

Qazaq, nadan men naqúrys, satqyn men qanghybastargha des bermeydi. Qazaq, úly Móde qaghannyn, «Jer memleketting negizi» degen qaghidasyn ústanyp, jeri ýshin kýresedi. Qazaqta, elin qorghamaytyn úl, aryn ardaqtamaytyn qyz bolmaydy. Qadir-qasiyeti joq adam Tәuelsizdikting mәnin týsinbes.

Tәuelsizdik – ol Qazaqtyng últtyq memleketi. Ol ýshin kýres- ol Últ bolashaghy, úly armany ýshin kýres!

Janúzaq Ákim

Abai.kz