Senbi, 23 Qarasha 2024
2398 10 pikir 13 Qarasha, 2019 saghat 11:03

Nazarbaev Putiyn-Zelenskiy kezdesuin úiymdastyrghysy keledi

Qazaqstannyng búrynghy preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Resey preziydenti Vladimir Putin men Ukraina preziydenti Vladimir Zelenskiy arasynda kezdesu úiymdastyrugha tyrysyp jatqanyn aitty.

12 qarashada Núr-Súltanda Astana club jiynynda Nazarbaev Zelenskiyding kezdesuge keliskenin, Putinning búdan habardar ekenin aitty.

2014 jyly Resey Qyrym týbegin anneksiyalap alghan song Mәskeu men Kiyev arasy suyp ketken. Kremliding Ukrainanyng shyghysyndaghy separatisterdi qoldauy da eki el arasyndaghy jaghdaydy ushyqtyryp jibergen. Biraq Resey «Kremli Donbass pen Luganskidegi separatisterdi qoldap otyr» degen aiyptaudy joqqa shygharady. 2014 jyldan beri Ukrainanyng shyghysyndaghy qaqtyghystan 13 mynnan astam adam qaza tapqan.

«Eger olar (Putin men Zelenskiy – red.) kezdesuge beytarap jer izdese, men Qazaqstandy úsynamyn» dedi Nazarbaev.

Núr-Súltandaghy jiynda Nazarbaev Qazaqstandaghy biylik tranziyti turaly da sóz etti.

«Biylik tranziyti jayly kóp súraydy. [Preziydenttik] mandatym 2020 jyldyng sonynda ayaqtaluy tiyis edi, biraq men elimde tanymaldyghym artqan tústa preziydenttikten kettim. 2015 jylghy saylauda 96 payyz dauys jinadym. [Preziydenttikten ketkenimdi] halyq ókinishpen qabyldaghanyn bilemin» dedi ol.

Qazaqstanda 30 jylday preziydent bolghan Nazarbaev biyl nauryzda kenetten ókiletin toqtatyp, ornyna senat tóraghasy bolghan Qasym-Jomart Toqaevty qaldyrghan. Nazarbaev preziydenttikten ketse de, «Núr Otan» partiyasynyng jәne Qauipsizdik kenesining tóraghasy retinde qalyp, biylikting bir tarmaghyn ústap otyr. Eldegi negizgi ministrler men oblys, respublikalyq manyzy bar qalalardyng әkimderi Nazarbaevtyng kelisimimen taghayyndalady.

9 mausymda kezekten tys ótken preziydent saylauynda Toqaev jenimpaz dep tanylghan. Saylau kýni Qazaqstannyng birneshe qalasynda halyq biylikke qarsy narazylyqqa shyqqan. Narazylar saylaudyng әdiletsizdigin aityp, biylikten týbegeyli ózgeris talap etken. Sol kýni polisiya tórt myngha juyq adamdy ústaghan. Ústalghandardyng kóbi «beybit miting ótkizu zanyn búzdy» dep aiyptalyp, 10-15 kýnge qamalghan. Keybiri aiyppúl tólegen.

Qogham belsendileri men sarapshylar Nazarbaevtyng tolyq biylikten ketpegenin, elde qos biylik ornaghanyn jii aitady. Nazarbaev ta, Toqaev ta Qazaqstanda qos biylik jayly sózdi joqqa shygharady.

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458