Genderlik sayasat turaly qoghamda san týrli pikirler bar. Bireu maqtap, bireu dattap jatady. Eki taraptynda sózine qúlaq týrsen, aitylghan oilary qamshynyng órimindey biri men biri ýilesim tauyp jarasymdy júp qúrap, aldy artyndy matap tastaydy. Degenmen batysqa qarap kósh týzeuge qarsymyn. Jahandanu dep jariyagha jar salyp jýrgendergede aitarym bar. Genderlik sayasat sóz bolghaly últtyq mentaliytet, әdet-ghúryp qyr astynda qaldy. Ony qoldaytyndar osy jayly tis jarmaydy. Sondyqtan daugha basymdy shatpas búryn sharighatqa jýginbekpin. Sebebi, qazaqtyng imandylyghy islamnan bastau alady. Sharighat boyynsha otbasynyng tizgini erkekke jauapkershilik retinde tapsyrylghan. Erkekter әielderge pana, qamqor, basqarushy.

Endi ata-baba ústanghan salt-dәstýrge ýnilip kórelik. Múnda da әielderge degen ústanym sharighattan alshaq jatqan joq. Kemsitushilik, qorlau, mýsirkeuden ada. Qyzyn erkeletip, әlpeshtep ósirgen halyq, Ayghanym, Zere Úlpan sekildi analarynda kókke kótergen. Biyligine baghynyp, bitimine kóngen. Biraq osy analarymyz tayrandap tóske órlemegen. Er azamattardy baghalap, qadirine jete bilgen. Ókinishke qaray, biz tamyrymyzdan ajyrap baramyz.

Genderlik sayasat turaly qoghamda san týrli pikirler bar. Bireu maqtap, bireu dattap jatady. Eki taraptynda sózine qúlaq týrsen, aitylghan oilary qamshynyng órimindey biri men biri ýilesim tauyp jarasymdy júp qúrap, aldy artyndy matap tastaydy. Degenmen batysqa qarap kósh týzeuge qarsymyn. Jahandanu dep jariyagha jar salyp jýrgendergede aitarym bar. Genderlik sayasat sóz bolghaly últtyq mentaliytet, әdet-ghúryp qyr astynda qaldy. Ony qoldaytyndar osy jayly tis jarmaydy. Sondyqtan daugha basymdy shatpas búryn sharighatqa jýginbekpin. Sebebi, qazaqtyng imandylyghy islamnan bastau alady. Sharighat boyynsha otbasynyng tizgini erkekke jauapkershilik retinde tapsyrylghan. Erkekter әielderge pana, qamqor, basqarushy.

Endi ata-baba ústanghan salt-dәstýrge ýnilip kórelik. Múnda da әielderge degen ústanym sharighattan alshaq jatqan joq. Kemsitushilik, qorlau, mýsirkeuden ada. Qyzyn erkeletip, әlpeshtep ósirgen halyq, Ayghanym, Zere Úlpan sekildi analarynda kókke kótergen. Biyligine baghynyp, bitimine kóngen. Biraq osy analarymyz tayrandap tóske órlemegen. Er azamattardy baghalap, qadirine jete bilgen. Ókinishke qaray, biz tamyrymyzdan ajyrap baramyz.

Men ózim de anamyn. San jyldyq pedogogikalyq tәjiriybem de jeterlik. Genderlik sayasattyng jaqsy jaqtary bar ekenin joqqa shygharmaymyn. Ne nәrsege de bir jaqty qaraugha bolmaydy. Alayda, últymyzdyng mentaliytetine qayshy keletin tústarynyng kóp ekenin aitpay ketu argha syn. Sondyqtan qolyma qalam alyp otyrmyn.

«Qyz ósse elding kórki» dep babalarymyz aityp ketkendey, ayalap ósirgen qyz balanyng birinshi mindeti tenin tauyp otau qúru. Kim búghan dau aitady. Ekinshi, shanyraqtyng úitqysy bolu. Dýniyege sәby әkelip, demografiyalyq ósimge ýles qosu. Erining qas-qabaghyna qarap, as-mәzirin dayyndap, balalarynyng kýlkisine shomylyp otyru. Búl da bolsa әiel zatyna - tabighattyng bergen erekshe syiy, tartuy. Shyndyghyna kelgende әiel zatyna búdan asqan baqyttyng keregi bar ma? Áriyne joq.

Genderlik sayasatqa basqa qyrynan qarasaq elimizde әiel adamdardyng bәrining birdey óz qúqyghyn bilip, qorghay bilmeytini ras. Zorlyq-zombylyqtyng qúrbany bolyp jatqandar da mol deytin mamandar pikirimen kelispeuge bolmas. Alayda, «bir qolymen әlemdi terbetse, ekinshi qolymen besikti terbetetin» nәzik jandylar genderlik jolmen «úshpaqqa» shyghady deu orynsyz. Keyde maghan osy genderlik sayasatty damytu ainalyp kelgende әielderdi «erkekterden qay jering kem» dep elirtuge bastaytynday kórinedi. Sebebi, biylikting dәmin tatyp qalghan әiel zatynyn, otbasy oshaq qasynda ýstemdik etpesine kim kepildik beredi. Er azamatty tórge shygharatyn da, kórge sýireytin de - әiel. Biylik baspaldaghyna kóterilgen tómen etektilerding bәri bolmasa da kóbining kýieulerimen "ten" dәrejede sóilesetinin kórip jýrmiz. Tipti úyatty jaghdaygha baryp jýrgenderi de bar.

Genderlik sayasattyng bizding últymyzgha taghy bir bergeni, qyryqqa kelgenshe kareiera quyp "kempir" bolghanyn bilmey qalghan qyzdar kóbeydi. Demograf-ghalym Maqash Tәtimovting aituyna qaraghanda, elimizde 300 mynnan asa kәri qyz bar eken. Keleshekte olardyng sany ósedi dep kýtilude. Sebebi, býgingi sayasat solargha júmys jasap jatyr. Býgingi kәri qyzdardyng kóbi qyzmetting «qúlyna» ainalghandar. Osydan kelip últtyng demografiyasy qúldyrauda. Qazaqtyng ósuine qauip tónip túr. Myna derekke kóz salynyz. Tәuelsizdik alghaly tuu kórsetkishi 1989 jylghy dengeyge jetpegen. Múny qalay týsinuge bolady. «Genderlik sayasat strategiyasynan otbasyndaghy tepe-tendik pen ýilesimdilik, yaghny garmoniya joghalmaydy. Al, ýilesim tappaghandar tek ózine ókpeleuge tiyis» deytinder qara kórsetip jýr. Olargha aitarym, erkek týzding adamy. Onymen qosylyp әieli shapqylasa ne bolghany. Ýidegi bala tәrbiyesine zardaby tiygenimen qoymay, "baytal shauyp bәige almaytynyn" eskerui kerek qoy. Men negizinen, genderlik sayasatqa, ol demografiyalyq qúndylyqtarmen qatar jýrse ghana qarsy emespin. Tek on әielding ministr, jiyrma әielding deputat bolghany ýshin ghana atalghan sayasatty qoldaugha bolmaydy ghoy. Tendik dep jýrgen, biznespen ainalysyp jýrgen qyzdarymyzdyng kóbinin, jasyratyny joq, tolyqqandy otbasylary joq. Árqaysysynda bir-bir ghana baladan, keybireuinde bir bala da joq. Búl sayasat órkendep, óse beretin bolsa, elimizding demografiyasyna ýlken qauip tughyzuy mýmkin.

Keyde Qazaqstan rasymen genderlik sayasatqa mәjbýr el me dep oilaymyn. Qarap otyrsam, oghan negiz joq. Batystyng sayasatyn basym baghyt etip aluymyzgha ne sebep? Onynda ózimshe jauabyn izdep kórdim. Nәtiyjesinde kóptegen qyzyqty jayttargha tap bolyp, basqasyn qaydam, dәl bizde jýzege asyp jatqan genderlik sayasattyng qanshalyqty soqyr ekendigine kóz jetkizdim. Endi osy mәseleni ózimshe baghamdap kóreyin.

Sózimdi bastamas búryn kópting kónilin kýpti qylyp jýrgen sayasattyng anyqtamasymen tanystyrayyn. Genderlik sayasatty alaqaylap qoldaytyndar: «Genderlik sayasat degenimiz - ómir qúndylyqtarynyng barlyq salasyna qatysty er men әiel arasynda tendik ornatugha baghyttalghan memlekettik jәne qoghamdyq is-әreketter» - dep erejesin týzipti. Demek, genderlik sayasat bizge er men әiel arasyndaghy tendik ýshin qajet ekendigi kórinip túr. Sonda elimizde tap sonday qajettilik tuyndap otyr ma? Biz islam dinindegi elmiz. Hadiste "júmaq ananyng ayaghynyng astynda" dep jazylghan. Batys tansyq kórip kóterip jatqan mәseleni islam әlemi bayaghyda rettep qoyghan. Osy jerde qajetime jarar dep qoyyn dәpterime týrtip jýrgen qyzyq oqighany bayanday keteyin. Birde, bir britaniyalyq azamat Islam ghalymdarynyng birinen: «Nege Islamda erkekterge әieldermen qol alyp amandasugha bolmaydy?», - dep súrapty. Sonda әlgi sheyh: «Sizder, ózderinizding patshayymdarynyz Elizavetamen dәl solay amandasa alasyzdar ma?», - dep qayyra súraq qoyady. «Áriyne, joq. Onyng qolyn alugha tek eng tandaulylar ghana qúqyly», - degen britaniyalyqqa sheyh: «Endeshe, bizding әielderding barlyghy patshayym. Olardyng qolyn alu mýmkindigine, tek tandaulylar ghana ie bolady», - dep jauap bergen eken. Osy diologtyng ózinde qanshama astar jatyr.

Jalpy genderlik sayasattyng shyghu tórkini batys ekeni belgili. XIX ghasyrgha deyin ol jaqta әieldi adam qúrly kórmey, «adamzattyng júmaqtan quyluyna sebep boldyn» dep kez kelgen salada qúqyghyn shektep qoyghany da tarihtan mәlim. Búnday bassyzdyqqa shydamaghan batys әielderi bas kóterip, nәtiyjesinde «genderlik sayasat», «feminizm» degen terminder payda boldy. Sodan beri búl sózderding aidarynan jel esip, ayasy keneyip sala berdi.

Mýmkin batysqa búl sayasat kerek te shyghar. Óitkeni batystyng bolmysy bólek, qalyby bóten. Al bizge, tipti qazaqy bolmysymyzgha jat.

Al endi batys qajet etken osynday soqyr sayasatqa qazaqtyng ong qarauy kónilge qayau týsiredi. Sebebi bizde «erkek pen әiel teng bolsyn» deytindey tensizdikke jol berile qoyghan joq әli. Din men dil aman túrghanda ol bolmaydy da. Odan keyin «әiel tendigi» dep úlarday shulap, últtyq mәselege ainaldyrudyng da qajeti shamaly. Óitkeni bizding elde nәzikjandylar erler tarapynan eshqanday qysymshylyq kórip jatpaghany barshagha mәlim. Kerek deseniz, bizde ministr, deputat, viyse-ministr syndy lauazymdy qyzmetterding tizginin ústap jýrgen әielder jeterlik. Jәne onday әielder bizge genderlik sayasat jetpey túryp oryn alghan bolatyn.

Biz genderlik sayasat kelmey túryp әielding ornyn aiqyndap, qamqorlyqtyng san qily strategiyasyn jasap qoyghan halyqpyz. Eger qazirgi jýrgizilip jatqan genderlik sayasat ana men balagha airyqsha әleumettik jaghday jasau, otbasyndaghy zorlyq-zombylyqtyng aldyn alu siyaqty mәselelerdi sheshu bop tabylsa qúptarlyq.

Áytpese balasyn Amerika, Europa sekildi qúrlyqtargha baryp tuyp jýrgen әielderding "erkeligi" genderlik sayasattyng jemisi hәm jenisi sekildi kórinedi. Osy jerde dana qazaqtyng "kindik qany tamghan jer" degen tәmsiline nazar audarghan jón. Sonda Kindik qany Shet jerde tamghan balanyng tolyqqandy qazaq bolyp dýniyege kelmesi anyq. Osyghan úqsas, últtyq mýddege qayshy qylyqtardy jipke tize beruge bolady. Últqa paydasynan ziyany kóp genderlik sayasat turaly mening týsinigim osynday. Siz ne aitasyz, oqyrman?!

www.masa.kz internet gazeti