(әzil aralas mifologiyalyq anyz )

Jerge eng alghash tamghan kóz jas - Adam- Ataniki bolghan desedi...

Bar dýniyening IYesi әri Jaratushysy - qúdyretti Allanyng eng sýiikti «tuyndysy» - Adam edi. Ol júmaqtyng tórinde armansyz sayran salyp, shәrbat suynan qanghansha iship, bal jemisinen qalaghansha jep, uayym - qayghysyz ómir sýrip jatqan-dy. Búlbúldary sayraghan mәueli baqtardy aralay jýrip, әrqaysysy óz betimen jaybaraqat tirshilik etip jatqan nebir hayuandardyng qylyqtaryn qyzyqtaytyn. Degenmen, kýndelikti, qaynardan su ishkende ózinen kóz almaytyn, al qolyn sozsa - dir-dir etip joq bolatyn bir eles ony  erekshe kýige engize berdi. Sol elesti qualay-qualay, «onymen qalay qauysham» degen tilek armangha ainalghan. Sonday jalghyzdyqtan jabyqqan sәtterding birinde, ol kópten beri tildespegen  Jaratushysyna shaghym aitty: «Jalghyzbyn. Jalyqtym. Ágәrki, sýiikti pendeng ekenim ras bolsa, onda eng bolmasa qol ústasyp jýrer qanday da bir serik qosyp ber» - dedi. Jaratushy ýnsiz qaldy...  Adam «qynqyl-synqylyn» odan әri ýdete týsti.

...Áuelinde Adamnyng masa yzynynday mazasyz sózine asa mәn bermegen Jaratushy, birde - júmaqtaghy ýzilmeytin meyramdardyng biri qarsanynda - meyirimi týsip:

(әzil aralas mifologiyalyq anyz )

Jerge eng alghash tamghan kóz jas - Adam- Ataniki bolghan desedi...

Bar dýniyening IYesi әri Jaratushysy - qúdyretti Allanyng eng sýiikti «tuyndysy» - Adam edi. Ol júmaqtyng tórinde armansyz sayran salyp, shәrbat suynan qanghansha iship, bal jemisinen qalaghansha jep, uayym - qayghysyz ómir sýrip jatqan-dy. Búlbúldary sayraghan mәueli baqtardy aralay jýrip, әrqaysysy óz betimen jaybaraqat tirshilik etip jatqan nebir hayuandardyng qylyqtaryn qyzyqtaytyn. Degenmen, kýndelikti, qaynardan su ishkende ózinen kóz almaytyn, al qolyn sozsa - dir-dir etip joq bolatyn bir eles ony  erekshe kýige engize berdi. Sol elesti qualay-qualay, «onymen qalay qauysham» degen tilek armangha ainalghan. Sonday jalghyzdyqtan jabyqqan sәtterding birinde, ol kópten beri tildespegen  Jaratushysyna shaghym aitty: «Jalghyzbyn. Jalyqtym. Ágәrki, sýiikti pendeng ekenim ras bolsa, onda eng bolmasa qol ústasyp jýrer qanday da bir serik qosyp ber» - dedi. Jaratushy ýnsiz qaldy...  Adam «qynqyl-synqylyn» odan әri ýdete týsti.

...Áuelinde Adamnyng masa yzynynday mazasyz sózine asa mәn bermegen Jaratushy, birde - júmaqtaghy ýzilmeytin meyramdardyng biri qarsanynda - meyirimi týsip:

-  «Adamym, myng da bir tirshilik iyesi ishinde ózing ghana sýikimdisin. Bar maqúlyq ishinen ózine airyqsha kórik berdim, qúdyretimdi sezinip jýrsin dep olardan asyryp oi-sana berdim. Sózime qúlaq salsang - ózine degen yqylasymdy eshkimmenen bólispe» - dep Adamdy әngimege tartty. Biraq Adam aitqanynan qaytpady. Sonda Jaratqan:

- «Qayteyin, aitqangha kóner bolmadyn, qabyl aldym tilegindi! Biraq eskertemin: onaylyqpen kelgen nәrsede bereke joq. Sondyqtan ótinishindi oryndauda qabyrghandy qiyp, tәnine jara salamyn. Sonda ghana saghan serik qosa alamyn.  Jәne de ony bir-aq mәrte jasaymyn. Qanday bolyp shygharyn ózim de bilmeymin.  Odan keyin «maghan únamay qaldy» deushi bolma!  Únasa da, únamasa da - sol.  Taghy eskertemin: búryn sen erkindikte boldyng - ne iship-jeymin, qayda baramyn, qashan túramyn demeytinsin. Áuel bastan sende eshbir arman-qiyal bolmaudyng barlyq jaghyn oilastyryp qoyyp edim... Átten! Endi ekeu bolasyndar, senderding jýris-túrystaryna amalsyz shekteu qongha mәjbýrmin. Onyng basty sharty mynau: anau túrghan almagha jolamaysyndar!  Onyng jemisin ne ýzuge, ne odan dәm tatugha ýzildi-kesildi tiym salamyn! Eger osy shartymdy búzar bolsang - onda menen esh ayaushylyq kýtpegeysin! Osyghan kónemisin?

Adam sәl tosylyp qaldy. Ile-shala: «E..e, bar joghy osy bolsa, jarasy jenil eken ghoy»- dep oilady da, sharttargha  quana-quana kelisti.  «Kýnimiz osy almagha qarap qalmaghan shyghar, bir mәnisi bolar... Nartәuekel!» - dep naqty sheshimge keldi. Jaratqan oiyn sezbes degendey, ishinen myrs-myrs kýlip qoydy. Jaratqan ýshin bәri de ayan. Adamnyng oiyn oqy qoyghan Ol - onyng osy qylyghy ýshin jamal jýzin janyna búryp әketti...

...Sóitip, Jaratqan Adammen osynday toqtamgha kelgen song - Adamdy qúdyret kýshimen zamatta úiyqtatty...

...Adam oyana kele, tilegining oryndalghanyn kórdi: aiday  altyn shashy jalt-júlt etken, túla boyy kerilgen ker maralday,  sezimge toly qos janary ózine tynymsyz shaqyrghan, jalpaq dýniyedegi jalghyz serigi -Hauany kórip, esi kete quandy deysing bir!.. Óz kózine ózi senbey Hauanyng perishte qolynan sipalap, dirildegen anaryna kózi týsip, júpar shashynan qúmarlana iyiskep, tang samaldaghy saf auaday demin jútyp esengirep qaldy. Osynday keremetten esi auysargha shaq qalghan Adamnyng boyyn bir mezette kemerinen asqan quanysh biylep, kóz jasyn aghyl-tegil tókti de jiberdi!

...Shynynda da, Hauanyng kelbeti kimning bolsa da kózinen jas shyghararday, baqyttan bas ainaldyrarday edi...  Júmaqtyng ishi jarqyrap ketkeni ras...  Mine, osylay jer betine adam balasynyng kóz jasy quanysh bolyp tamyp týsipti... Búl quanysh kóz jasy, eng aldymen, ÁYEL zatynyng qúrmetine tógilgen-di...

Áriyne, kóz jastyng alghashqy tamshysy tamghan zamatta, er jaratylghan Adam bolashaq turaly oilanyp jatpady. Ásili, «Haua kim?» degen súraq  onyng qaperine kirgen joq. Osy quanyshtyng sony nemen ayaqtalaryna oy jýgirtpedi. Ol tek taza quanysh lәzzatyna bólene berdi, bólene berdi...

Ómirde bir zattyng kirisi - ekinshi zattyng shyghysy. Qabyrghasynan aiyrylghanyn  aqyly týzu Adam úqpady emes, úqty.  Biraq ol qabyrgha turaly bas qatyrghysy kelmedi, tipten elegen de joq. Bir emes, on qabyrghagha tatityn Haua keldi emes pe, ómirge! Adam onymen kýndelikti syrlasyp, sherin tarqatyp - jana ómirdi bastap ketti ...

Basynda Jaratqan Ie qauiptenetindey әri Onyng sharty búzylatynday eshtene bayqalmaghan: әngimeni, erkeley otyryp, Haua bastaydy:  «Anany óite qoyshy, mynany býite qoyshy» - deydi syzylyp... Adam onyng aitqanyn qalt jibermeydi. Auru-syrqaudyn, sharshap-shaldyghudyng ne ekenin bilmeytin ol zyr jýgirip jýrip, aitqanyn orynday salady.  Onda túrghan ne bar, tәiiri! Meyli, erkelesin! Songhy sheshim  Adamnyng ózinde ekenin qaydan bilsin ol beybaq?  Jaratqan iyem tek Adamyna senedi, Adam da IYesining raqymyna esh kýmәndanbaydy. Endeshe, «qazanshynyng óz erki emes pe, qaydan qúlaq shygharsa»!  ...Degenmen, Hauanyng erkeliginde shek joq edi. Áytse de, tәninen tәn qiyp, ólerdegi sózimen jalbarynyp әren  tapqan serigin  Adam betinen esh qaqpady. Qalay túram, qalay jýrem, kimmen dostasam dese de - erki!

Olar osylay - tek rahattan, qiyndyqtan ada, qyzghanyshtan taza ýlken senim patshalyghynda shat-shadyman ómirdi sýrip jýre berdi...

Biraq songhy kezde býkil júmaq tórinde kemengerligimen aty shygha bastaghan Ábijylannyng Hauamen dostastyghy kýsheyip ketti. Búl jaghday Adamdy birtýrli beymәlim mazasyzdyqqa úshyrta bastady.  Sebebin týsine almay ózi de dal boluda...

Ábijylannyng tәtti-tәtti sózderine ýiirilgen Haua onymen qosylyp mәueli baqty  aralap kete berer-di...  Adam bolsa, sertine say, kóz jauyn alar almasyn qarauyldap qalyp qoyatyn.

...Býgin de júmaqtyng mәngi kóktem mamyrjay kýnderining biri edi... Haua, әdettegidey, terisi jaltyraghan Ábijylandy moynyna alqaday asyp, onyng ysyldaghan tәtti sózderine úiyp, mәueli baqty aralap  jýrgen bolatyn. Olardyng búl qapersiz kýiin kórip, kónili jaylanghan Adam bir mezgil tynystap almaqqa  kók shalghyngha jantayghan...

...Oyana kelse, shyghyp ketkir kózding kórgeni:  qabyrghasyn qars aiyryp jaratqan peyishtegi ermegi hәm serigi Haua - Jaratushynyng shartyn búzyp,  júmbaq almany ortasynan oiyp jep túr, pәtshaghar!

...Altyn  shashty  Haua jyltyraq kórse janarynda úshqyn payda bolatynyn bayqaghan әzәzil Ábijylan  oqta- tekte alystan oraghytyp:

- «Hauajan  osy sening aiday kórkindi, telegey teniz aqylyndy kóre almay, kýndeytinder bar-au deymin. Áytpese, Adamnyng myna qylyqtaryn qalay týsinuge bolady?  Ánebir әdemi almalardy ózi jemeydi, ózgege  tattyrmaydy. Qaydam, sony senen ayaydy bilem. Seni jaqsy kórse osylay jasar ma edi? Soghan kýmәndanam. Mýmkin bóten bireu ýshin saqtap jýrgen bolar?.. Bolmasa, nege olay isteydi? - deytin...

Endi, mine, ol ózining ýzdiksiz  azghyruy sәtti ayaqtalghanyna meyirlene masattanyp, «reti kelgen, onynan tughan is boldy» dep, Hauanyn  mәrmәrday minsiz moynyna oralyp, alansyz úiqygha ketti ...

Jaratushysyna alma jemek týgili, oghan qaramaugha sert etken,  al endi - bolar is bolyp qoyghan song Tәnirining qahary qay jaqtan tónerin bilmey alasúrghan, sodan:  «ne istep qoydym men!?» - dep shaqshaday basy sharaday bolghan Adam ókirip jylaghanda - betin taram-taram jas juyp jatty...  Biraq, endi, búl - eng baqytty ómirding sony tayaghanyn sezgen ókinish jasy edi!..

IYә, Qúdyret Adamdy sheksiz jaqsy kórdi. Biraq Oghan eki sóileuge, ne ótirik aitugha bolmaytúghyn. Sondyqtan ol Adamnyng jazasyna  búryn sondy bolmaghan, jobalanbaghan jana dýnie jasaugha kiristi. Búl jana әlemde әuel basta kemshiliksiz jaratylghan birtútas, ýilesimdi júmaq qirauy tiyis-ti...

Onyng ornyna tirshilik ýshin jan alyp - jan berisken, qayghysy men quanyshy, azaby men raqaty, jenisi men jenilisi, beyneti men zeyneti, ómiri men ajaly,  mahabbaty men óshpendiligi aralas-qúralas, bir sәt  tynym tabugha múrsha bolmaytyn, ótpeli-tókpeli dýniye  keldi. Kýni keshegi uayym-qayghysyz Adam men Haua mәngilik ghúmyrdan ajyrap, ómirdi úrpaq arqyly jalghastyratyn etti. Sóitip olar qysqa ghúmyrynda  úrpaqtaryn saqtau, ýiretu, kóbeyu ýshin jantalasty. Ajyrap ta kete almady. Sebebi, olar ajyrasa ómirleri ózderimen ayaqtalushy edi...

Kele-kele úrpaq bolashaghy ýshin arpalys - «adam atalar» men «haua analardyn» tirshiligining basty mәn-maghynasyna ainaldy.  Sóitip, olardyng arasyndaghy әuel bastaghy ýilesim  búzylyp - jaybaraqat, beymaral tirlik kózden búlbúl úshty. Ghúmyrlary jetpey jatqasyn Jaratushydan tilenip jýrip esektin, itting jәne maymyldyng kerek qylmay tastap ketken ghúmyr-jyldaryn súrap alugha mәjbýr boldy...

Kóbeye kele hauaanalar «әielder» dep atalatyn «әuletke» bólinip aldy. Tipten, jaratylysynyng qanqasy - «qabyrghany» úmytugha ainaldy... Biraq, amal ne, Jaratushynyng jazasy ekeuine teng bolghandyqtan, bir-birin qoldaugha mәjbýr...

Sol yqylym zamannan beri kýnkóris ýshin dep, tang atar atpastan, basyn qaterge tigip erkek ketedi týzge. Bala-shaghasyn qyzghyshtay qoryp әiel qalady ýngirde. Keshke arbandaghan anlarmen, aqyrghan arystandarmen arpalysta qoregin tapqan erkek kelgende, әiel sharshaghanyna qaramastan, erining asty-ýstine týsip bәiek bolady. Sóitip, jana tirshilikke boylary ýirene kele, olar bir-birinsiz ómir sýre almaytyndaryna kózderi әbden jetti. Bastapqyda júmaqtaghy bolghan jәy ghana qyzyghushylyqtyng ornyn ózara yntyzarlyq, sýiispenshilik, ayaushylyq, qamqorlyq,  saghynysh siyaqty sezimder basty. Olardyng ishindegi eng zory  - mahabbat edi.

Sóitip, Haua-Ananyng bir ghana qateligi - búl dýniyede Mahabbat atty úly sezimning tuuyna sebepker bolghanyn onyng úrpaqtary әli kýnge deyin tamsana aityp keledi...

...Adam men Haua júmaqtan ketkennen beri tirshilik ýshin arpalysqan ómirding aq-qarasy biline bastady. Adam balasy kýsh-quaty men qayrat-jigerin qansha janysa da, olargha qarsy túrghan «arystandar» men «aylardyn» da salmaghy tym auyr-tyn... Adam men Haua úrpaghy olardy birde jenip, birde jenildi. Soyauday tyrnaqtaryna tilinip, jantәsilim etkenderi qanshama? Osylaysha, «tәtti etke ashy tayaq» tie bastaghannan-aq kóz jas ýirenshikti qúbylysqa ainaldy. Onday jaghdaydyng jiyilip ketkeni sonshalyq, endigi jerde kóz jas ýirenshikti bolyp ketti.  Esesine bayaghydaghydaghy taza quanysh nemese taza renish jasy kózden búl-búl úshty. Ótken zamandaghy perishte jas kýndelikti kýibeng tirshilikting shan-tozanymen aralasyp, qoyyrtpaqtanyp ketti. Bir mezgilde quanyshy men qayghysy aralas kóz jas payda boldy. Onday kezde jylaudyng ne quanyshtan, ne qayghydan ekeni beymәlim bolyp qalatyn...

Ýide әielder kóz jasty ayamay tóguge sheberlenip alsa, kerisinshe erkekter oghan sarandyq tanytty. Osylaysha, әielderding jóndi-jónsiz jylauy - kóz jastyng qadirin ketirdi. Jylaugha «eti ólgen» erkekter alghashqyda әielding jylaghanyna qabyrghasy qayysqanymen, sonynan kýletindi shyghardy. Múndayda kýieuine múnyn shaqqysy kelgen әiel onyng kýlgenin kórip: «sen meni mazaqtadyn» - dep jylauyn odan әri ýdete týser edi...

Keleshekte kóz jas erler men әielder «kelissózinin» basty tetigine ainaldy. Onsyz is bitpeytin boldy. Sondyqtan erkekter ózara «әr uaqytta әielding kóz jasynan saqtanyp jýrinder!» degen ereje qalyptastyryp aldy. Býginde olar osy qaghidamen ómir sýrude...

Zamandar óte kele, Jaratushydan jazagha berilgen arpalysty ómir naghyz baqytty ómir sanala bastady. Typ-tynysh, jaybaraqat, beymaral júmaqqa barugha eshkim asyqpaytyn boldy. Adamdargha ómir qyzyghy men shyjyghy aralas-qúralas kelip jatsa ghana  qyzyqty, maghynaly bolyp kórindi. Sýrensiz birynghay ómirde - kóz jas túzynyn ajyrap, dәmsiz bolyp keterin olar úqty.

Sondyqtan, adamdar ózderining múnsyz-qayghysyz, kemerinen asyp-tasqan kezin  - ómirding bos paraqtaryna baghalady. Onday - «dәmsiz» kýnder, endi olardy qyzyqtyrmady... Olargha kóz jas pen manday termen kelgen baqyt qana bayandy bolyp shyqty!

Soghan qaramastan, Adam ata men Haua ananyng býgingi úrpaqtary kóz jastan ajyramaugha tyrysady:

- Oqta-tekte ómirden ótken aruaqtaryn eske alyp jylap alady, alystaghy aghayyndy saghynyp kózderi móltildeydi, bireuding qiyanqy isin kórip, kózine aityp jylatady, oghan kýiinip ózi jylaydy...

- Joly bolmaghan ghashyqtardyn  «baqytsyz» kóz jasy men joly bolghan ghashyqtardyng «baqytty» kóz jasy tausylsa ne bolar edi?

-  Ómirge jylap kelgen adam, ómirden ózgelerdi jylatyp attanbasa she?..

Eger olay bolmasyn desek, onda barlyghymyz keudemizge bir-bir temir jýrek ornatyp alghanymyz dúrys bolar. Onda barlyq mәsele onay sheshiledi: ómir atty ghajap dýnie birqalypqa týsedi, tolqymaytyn- shalqymaytyn,  betin múz qúrsaghan teniz siyaqty...

... Bitti, osymen anyz tәmәm!

Ábdirashit Bәkirúly

Filosof-publisist

«Abay-aqparat»