Bizde bir qalyptasqan jaman әdet bar. Joghary jaqtaghylar eshbir negizsiz bastamalar men maghynasyz eksperiymentter jasaugha kelgende aldyna jan salmaydy. Al múndaylar elimizge qajet pe, onyng qaytarymy qanday, týpki nәtiyjesi nege әkelip soqtyruy mýmkin degen sekildi «úsaq-týiek» mәselelerge mýldem basyn auyrtpaydy. Kózge týsip, jaqsy atty atanyp qalugha tyrysqan ministrimiz ayaq astyna basqa júmysqa auysyp ketedi de, әlgi «keremet janalyq» ózinen-ózi úmytylyp, ekinshi bir «tamasha bastamagha» danghyl jol ashylady. 

Búl jaman ýrdis әsirese bizding Bilim jәne ghylym ministrligin týgel jaulap aldy desek, artyq aitqandyq bolmas. Ózgesin bylay qoyghanda oqulyqtardaghy óreskel qatelikter, oqu prosesine engizilgen esepsiz «tolyqtyrulyrdyn» ózi nege túrady? Jaqynda taghy bir «ózgeshe bastama» dýniyege kelip, elimizdi taghy bir shulatyp ketti. «Joghary oqu oryndarynyng sanyn qysqartu kerek» degen syltaumen elimizding ústazdar dayyndaytyn oqu oryndary qúrbandyqqa shalyndy. Aldymen Jambyl jәne bizding Qostanay pedagogikalyq uniyvesiytetterin ózge uniyversiyteteke qosyp, aidy aspangha bir-aq shyghardy.

Búl «janalyq» ta әdettegidey ýn-týnsiz jýzege asyp, talay dýniyeni býldirip tynar ma edi kim bilsin, eger sentaor Edil Mamytbekov Parlamentting kezekti otyrysynda osy mәseleni kóterip, shyr-pyr bolmaghanda.

- Múnday biriktiruding ayaghy nege әkelip soghuy mýmkin? - dep aldymen saual tastaydy ol. - Birinshiden, mektepterge arnalghan múghalimder men bala baqsha tәrbiyeshilerin tek qana osy oqu orny dayyndaydy. Al uniyversiytetter filologiya men jaghrafiya salasyndaghy ghylymy qyzmetkerdi әzirleydi. Áriyne, olar da mekepterde sabaq bere alady. Alayda pedagog - erekshe mamandyq iyesi. Olardyng beretin pәnderi de airyqsha, baghadarlamalar da ózge. Jalpy, búl eki oqu ornynyng maqsaty men mәni de bólek. Bir-birlerine mýldem qauyspaydy. Meninshe, múghalimderding qyzmetin bilim ministrligi emes, ózge de damyghan elderdegi sekildi aghartu ministrligi basqaruy tiyis.

Shyndyghynda da, Mamytbekov myrza aitqanday, bizde osy bilim salasynda jyl sayyn derlik jana reformalar bastalady. Birdenelerdi ózgertemiz, ekinshi birdenelerdi jetildermiz. Al ainalyp kelgende sol bilim dengeyi jyl sayyn qúldyrap barady. Mәselen, qazir mektepterde engizilip jatqan bilim dengeyin tekseretin SOCh pen SOR degendering shyn mәninde múghalimderge ghana emes, býkil elge sor boldy. Endi mektepterde bayaghyday bagha qoyylmaydy. Demek, balalardyng sabaq ýshin basy auyrmaydy degen sóz. Qysqasy, endi balalar múghalim aldynda jauapty emes, al múghalimderge balalardyng qalay oqyp jatqandyghy mýldem alandatpaydy. Múnyng atyn bilim beru salasynyng mýldem qúldyrauy demegende ne deuge bolady?

Ekinshiden, búl oqu oryndaryn biriktiruding ayaghy mindetti týrde kadrlardy ontaylandyru degen ataqty prosesske úlasady. Múndayda, әriyne, múghalimderdi dayyndaytyn tәjiriybeli oqytushylardyng jappay qysqartylatyndyghy aidan anyq. Yaghni, týptep kelgende, JOO-lardyng qosyluy pedinstituttary qyzmetkerlerining qyzmetinen jappay quyluyna әkelip soqtyratyndyghy taghy da sózsiz. Sonda  osynau kezekti reformanyng týpki maqsaty taghdyryn múghalimder dayarlaugha arnalghan asa bilikti mamandardan mýldem qútylu bolghany ma?

Men, әriyne, Jambyl uniyversiytetitin jayly onsha habardar emespin. Alayda bizdegi peduniyversiytetting mýldem orny bólek. Ózindik bay tarihy bar. Ol sonau 1939 jyldan beri múghalimder dayyndap keledi. Uniyversiytet mәrtebesin byltyr ghana alyp, onyng ýstine búl oqu ornyna Qostanay topyraghynan shyqqan ataqty ghalym, talay jyl Qazaqstan Ghylym akademiyasyn basqarghan Ómirzaq Súltanghazinning esimin biylghy jyly ghana berip, bir jasap qalyp edik. Endi ne boldy? Súltanghazinning әruaghynan qoryqsaq qaytedi? Endi onyng da aty joyylary sózsiz. Sonda búl ne mazaq pa? Mazaq demekshi, búl oqu orny Qostanay memlkettik uniyversiytetine kezinde bir ret qosylyp, sosyn irge ajyratqany bar. Endi búl kýn qaytadan tuyp otyr.

Mamyr aiynda ghana búl eskertkish osylaysha ýlken quanyshpen ashylyp edi

Bizdi mazalaghany bir ghana búl emes. Bizdi qynjyltqany - Mamytbekovting óz tughan jerindegi әlgindey әletsizdikti kóre túra shydamay, jany shyrqyrap jatqanda sol Senattaghy bizding Qostanaydyng deputattarynyng búl mәselening olargha esh qatysy joqtay ýn-týnsiz qaluy. Ásirese, sondaghy senatorymyz Serik Bektúrghanovtyng kezinde ózi bitirgen oqu ornynyng ózgege jútylyp ketu qaupi tughanda odan syrt ainalghandyq týr tanytuy tipti de týsiniksiz. Onyng ýstine Bektúrghanov myrza kezinde olbys әkimining osy salagha baqylau jasaytyn әleumettik sala boyynsha orynbasary bolyp, ondaghan jyldar boyy qyzmet atqardy. Búl mәselening asa nәzik tústaryn bir adam bilse, sol biluge tiyisti edi. Al ol bolsa, jamanatty bolghysy kelmedi me, kim bilsin, búl daugha aralasudy jón sanamapty. Tipti Mamytbekovtyng ýkimetke ýndeuine de ózge deputattar sekildi qol qonggha da jaramady. Sirә, Senatta úzaghyraq otyru da oiynda bolsa kerek.

Jalpy, bizding Qostanay júrtynyng el parlamentine saylanghan bes birdey deputtarymyzgha degen ókpesi qara qazanday desek, artyq aita qoymaspyz. Bizding «halyq qalaulylary» oblysymyzdyng problemalary jayly asa belsendilik tanyta qoymaydy. Olar negizinen «Ash qúlaqtan tynysh qúlaq» degen ústanymdy myqtap ústanatyn sekildi. Áytpese, eng bolmasa, ana Mamytbekovty qoldap әketuge jaramaghandyghyn nemen týsindiruge bolady?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz