Senbi, 23 Qarasha 2024
Bәrekeldi! 4945 32 pikir 19 Qarasha, 2019 saghat 16:16

Kereku júrty 13 kóshening sovettik atauyn auystyrdy

Keshe "You tube" jelisinde Bolat Baqauov myrza basshylyq etetin Pavlodar oblysynda bir degende 13 kóshe atauynyng qazaqshalanyp jatqany turaly aqpar tarady. 

Rymbek Qabiyden esimdi azamat ózining "you tube" kanalynda habarlap aitqan aqpardan bilgenimiz, Pavlodarda kóshe ataularyn ózgertu boyynsha qoghamdyq tyndau ótken eken. Oghan qalalyq mәslihattyng 8 deputatymen qatar jergilikti túrghyndar qatysyp, óz pikirlerin ortagha salypty. Nәtiyjesinde, jiylghandar qaladaghy 13 kóshening atauyn ózgertuge, onda da qazaqshalaugha, qazaq qayratkerlerining atyn beruge maqúldasypty.

Sonymen, Kerekudegi kenestik ataudan arylghan kósheler:

1. Karl Marks kóshesi - Álihan Bókeyhanovtyng atyna;

2. 1 may kóshesi - Mәshhýr Jýsipting atyna;

3. Dimitrov kóshesi - Jýsipbek Aymauytovtyng atyna;

4. Kirov kóshesi - Ermahan Bekmahanov atyna;

5. Korolenko kóshesi - Búhar Jyrau Qalqamanúlynyng atyna;

6. J.Aymauytov kóshesi - Aqjol kóshesine;

7. Volodarskiy kóshesi - Jeltoqsan kóshesine;

8. Krupskaya kóshesi - Edige by kóshesine;

9. Bolishaya obiezdnaya kóshesi - Jibek joly kóshesine;

10. M.Kópeev kóshesi - Aqbettau kóshesine;

11. Chkalov kóshesi - Saghadat Núrmaghambetov atyna;

12. Pahomov kóshesi - Qabdesh Núrkin atyna;

13. Bestujev kóshesi - Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng atyna ózgergen.

;feature=share&fbclid=IwAR1IZYTkTBokr_Lkc2A2tfRix0f0vzzHhWf0AAnZ0RMMwsvhd8j9A8LMH98

Jiyngha qatysqandar osy arqyly "Pavlodar orystanyp ketken" degen steorotipti búzu kerek" deydi. Al, birden 13 kóshening atyn qazaqshalap, úly túlghalardyng esimin úlyqtau búryn sondy ónir tarihynda bolmaghan kórinedi.

Býginde elimizding soltýstigindegi túrghyndardyng basym kópshiligi kóship jatqany mәlim. Onda da orys últynyng ókilderi tarihy otany Reseyge kóship jatyr dep sipattalady aqparatta.

Sәikesinshe, soltýstik ónirlerge ontýstikting halqyn qonystandyru turaly arnayy baghdarlama qabyldanghan. Al, osy jyldyng sәuir aiynda QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi soltýstik ónirlerge 10 adamdy kóshiru ýshin 1,7 mlrd. tenge bólingenin aitqan bolatyn. Onyng ýstine, jalpy qazirgi tanda Pavlodar oblysy boyynsha túrghyndardyng shamamen 51,7 payyzy qazaq bolsa, oblys ortalyghy túrghyndarynyng 46,2 payyzy ghana jergilikti últ ókili bolyp tabylady. Osynday faktorlardy eskersek, qala kóshelerining qazaqshalanuy qoghamdyq qajettilik ekeni ras.

Aytpaqshy, osyghan deyin Abai.kz portalynda Pavlodar oblysy tilderdi damytu jónindegi basqarmasynyng onomastika júmystary bólimi basshysy Batyrbek Qayyrhan myrzanyn  "Qosh bol, Sovettik ataular!"  atty maqalasy jaryq kórgen edi. Onda, oblystyq basqarmanyng ónirdegi jer-su, eldi-meken men kóshe, audan ataularyn qazaqylandyru boyynsha atqarylghan júmystary aitylghan.

Mәselen, Kereku ónirinde songhy eki-ýshi jyldyng ishinde Lenin esimimen atalatyn 30 kóshe, Sovetov atauymen atalatyn 15 kóshe, Oktyabri atyndaghy – 12, Selina atyndaghy – 17, Komsomoliskaya atyndaghy – 12 kóshe últtyq tanymgha qatysty ataularmen almastyrylghan. Jalpy alghanda, Pavlodar oblysynda songhy 2-3 jyl ishinde 500-den astam kóshening atauy, 26 eldi meken atauy men 2 audannyng atauy ózgertilip, 5 bilim beru mekemesine úly túlghalardyng esimi berilipti.

Týiin. Elimizding soltýstik ónirlerindegi jer-su ataularyna qatysty el ishinde syniy-pikirler az emes. Solardyng birsypyrasy Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalandy. Ásirese, Bolat Baqauov basshylyq etetin Pavlodar oblysyna, ondaghy tildik mәseleler, jer-su ataulary men әleumettik mәselelerge qatysty portal betinde ótkir-ótkir syndar jazyldy. Al keshe "You tube" jelisinde atalghan aimaqta 13 kóshe atauynyng qazaqshalanyp jatqany turaly aqpar tarady. Sýiinshi súrarlyq búl aqpardy biz de quana bóliskendi jón kórdik.

Tәuelsizdik alghan 28 jyl ishinde memlekettik tilding mәrtebesi ýshin kýres toqtaghan joq. Astana jaqtaghy aq jaghalylardyng deni qazaq tiline qyryn qarap, bóten elding memlekettik tiline múqtajdyqty qoldap jasap kele jatqany turaly talay ret aittyq, jazdyq. Al, býgin kerekulik aghayynnyng bir degende 13 kóshening atyn kenestik ataulardan aryltyp, qazaqshalauy - әueli qazaq tilining abyroyyn arttyrghany sózsiz. Endigide memlekettik tilge degen súranys artpasa, bәsendemeydi, ras. Memlekettik atauy - Qazaqstan. Memlekettik tili - qazaq tili. Memleketti qúrushy últ - qazaqtar. Endeshe elding tili de, jerding atauy da qazaqsha boluy zandylyq.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

32 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458