Ámirhan MENDEKE. Memlekettik biylik pen memlekettik til bir-birimen syiysa alar emes
ÓITKENI, BIYLIK - QAZAQ TILIN, AL QAZAQ TILI BIYLIKTI ÓLERDEY JEK KÓREDI
ÓITKENI, BIYLIK - QAZAQ TILIN, AL QAZAQ TILI BIYLIKTI ÓLERDEY JEK KÓREDI
Obaly ne kerek, QR mәdeniyet ministrligi memlekettik til turaly zannyng jobasyn qatyryp-aq jasapty. Búl zang jobasy qazaq tili janashyrlarynyng bәrining de kónilinen shyqty. Biraq... Al endi osy jobany parlamentke bir-aq úsynbay, múny internetke saludyng ne qajeti bar edi? Qazaq tiline qarsylardyng óre týregeletini onsyz da belgili emes pe?! Óre týregelushilerding pikirinen ólerdey qorqyp, Mәdeniyet ministrining orynbasary Ghaziz Telebaevtyng "Memlekettik til turaly zang jobasynan әne bir bapty alyp tastadyq, myna bir bapty mýlde joydyq, key jerlerde qattyraq ketip qalyppyz, olardy júmsarttyq..." deui qalay? Alyp tastaugha, júlyp tastaugha, júmsartugha qanday qaqysy bar onyn? Qazaq tilin Ghaziz Telebaev jasaghan joq! Qazaq tilin jasaghan - halyq, qazaq halqy! Sondyqtan da Ghaziz Telebaevtyng "alyp tastaugha", "júlyp tastaugha", "júmsartugha", yaghniy memlekettik til turaly zang jobasyna ózgeris engizuge eshqanday qúqy da, qaqy da joq. Zang qatang bolsa, talap ta qatang bolady. Sol siyaqty, memlekettik til turaly zang da óte qatang bolugha tiyis. Áne bireuding kóniline bir qarap, myna bireuding kóniline eki qarasaq, onda memlekettik til turaly zandy jasay da almaymyz, qabylday da almaymyz. Mәdeniyet ministrligi memlekettik til turaly jap-jaqsy jasaghan óz jobasyn endi ózi talqandap, qúlaghyn kesip qúntityp, múrnyn kesip shúntityp jatyr. Múnday jarymjan, jartykesh zang jobasy kimge kerek? Qazaq tilining mýddesin emes, qazaq tilining damu, ósu, óristeu zandylyghynan kelip órbiytin mýddelerdi emes, orystildilerding mýddesin, biylik basyndaghy orystildi erketotaylar men ertisbaylardyng mýddesin kózdegen zang jobasyn endi Parlamentke úsynudyng ne keregi bar? Siz ne deysiz?
Temirhan MEDETBEK, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri:
- Mening óz oiymsha, búl da - sol bayaghy sasyq qulyq. Sayasatkerlerding sasyq qulyghy. Áytpese, tәp-tәuir jasalghan zang jobasyn internetke saludyn, ony tartpaqylgha týsirudin, qaqpaqylgha úshyratudyng ne jóni bar? Endi biylik qazaq tilining janashyrlaryna: "Mine, biz sender qalaghanday zang jobasyn jasap edik, ony kópshilik qalamady, óre týregeldi. Sondyqtan ózgertuge mәjbýr boldyq..." deydi mýlәiimsip. Mәdeniyet ministrligi ózi jasaghan zang jobasy ýshin nege kýrespeydi? Ayaghyna deyin kýresuge tiyis emes pe? Mәdeniyet ministrining orynbasary Ghaziz Telebaevtyng elpendep, orystildilerding aldyna týsip bergeni nesi? Meninshe, qazaq tilin úshpaqqa shygharudyng bir-aq joly bar. Ol - halyqtyq kýres. Qazaq tili ýshin qazaq halqynyng ózi kýresui kerek. Biylikke de, ministrlikke de senuge bolmaydy!
Zardyhan QINAYaTÚLY, tarih ghalymdarynyng doktory, professor:
- Múnyng bәrin istep otyrghan - últtyq tilin bilmeytin qazaqtar. Men nege búlay dep otyrmyn? Qazaqstandaghy orys ta, kәris te, nemis te, ukrain da qazaqty týsinedi. Ana tilinen aiyryludyng ýlken qasiret ekenin olar biledi. Sondyqtan da olar qazaqtyng óz tili ýshin jany kýietinine janashyrlyqpen qaraydy. Qyzdy-qyzdymen qazaq tiline qarsy birdi-ekili pikir bildirgenimen, búlar qarsy әreketke eshuaqytta barmaydy. Qazaqty týsinbeytinder - últtyq tilin bilmeytin qazaqtar. Qazir biyliktin, biyznestin, bankting bәrinde últtyq tilin bilmeytin qazaqtar otyr. Eger qazaq tili shyn mәninde memlekettik til bolyp ketse, búlardyng da, búlardyng bala-shaghalarynyng da (óitkeni búlardyng bala-shaghasy da qazaqsha lәm-mim dey almaydy ghoy) jaghdayy qiyndap ketedi. Mine, qazaq tilin órge bastyrmay otyrghandar - osylar, últtyq tilin bilmeytin qazaqtar. Biraq biz últtyq tilin bilmeytin qazaqtar qarsy eken dep kýresimizdi toqtatpauymyz kerek. Aynalanyzgha qaranyzshy, Latviya da, Litva da, Gruziya da, Armeniya da, Ózbekstan da, Ukraina da, Tәjikstan da, Týrikmenstan da óz tilinin mәselelerin sheship aldy. Biz de sheshuimiz kerek jәne shúghyl sheshuimiz kerek. Endi kesheuildetuge bolmaydy.
Tólemis BAYDALIYN, filosof:
- Mәdeniyet ministrligindegi azamattar jarady. Qatyryp túryp memlekettik zang jobasyn jasady. Múny kim jasasa da, óte bilimdi, bilikti azamattar jasaghan. Estuimshe, múny internetke salyp jibergender - qazaq tiline qarsy orystildi qazaqtar. Osy ministrlikte isteytin orystildiler. Búlar әdeyi shu shygharu ýshin osylay jasady. Al shu shyqqannan keyin Mәdeniyet ministrligining basshylary shoshyp ketti. Nege? Óitkeni olardy ornynan alyp tastauy әbden mýmkin. Búlardyng zang jobasyna týzetu engizip, jantalasyp jatqany da sodan. Qazir qoghamgha zer salyp qaranyzshy. Kimder ósip, órlep jatyr? Qazaqtyn, últtyng mýddesin satqandar. Senbeysiz be? Búghan jýzdegen mysaldar keltire alamyn. Erlan Ydyrysov kezinde "qazaq tilining diplomatiyagha keregi joq" dedi. Asa óreskel, ersi sózi ýshin ol jazalanuy kerek edi. Biraq artynan ol shyrqap ósip ketti. "Biz keshki mezgildi qazaq tilindegi habarlargha bere almaymyz. Búl kez (keshki 19 ben 21-ding aralyghyn aityp otyr - red.) - elding bәri teledidar kóretin kez. Sondyqtan búl uaqytty orys tilindegi baghdarlamalargha beremiz" degen qazaq qazir qayda jýr, sony bilesiz be? Jaqynda ghana ýlken qyzmetting tizginin ústady. Songhy on jylda, men múny qatang qadaghalap-baqylap jýrmin, kimde-kim qazaqtyng mýddesine qarsy shyqsa, sol úzamay-aq ýlken qyzmetke taghayyndalatyn bolyp jýr. Búl ne? Búl - qoghamnyng azghyndauy. Kenes ókimeti qúlardyng aldynda da dәl osylay bolghan edi. Azghyndaghan qoghamda ana tilimizding jaghdayy eshuaqytta jaqsarmaydy. Jaqsarady dep aita da almaymyn...
aika902007@rambler.ru
Ámirhan MENDEKE