Redaksiyamyzgha Talghar audanynyng túrghyny Qalyghúlova Jaziranyng "Jogharghy Sottan әdildik súraymyn" degen ótinishi kelip týsti. Ótinishten bayqaghanymyz, 2017 jyldyng 28-qazanynda Talghar qalasynyng manyndaghy "Kólsay" meyramhanasynda toptyq tóbeles bolghan. Sol tóbelesten Jaziranyng úly Súnghat Sәrsemhan qaytys bolady. Eki jyl ótse de sot әdil sheshim shygharmay, isti sozyp kele jatqan kórinedi.

Qalyghúlova Jazira Arghynbayqyzy, qaytys bolghan balanyng anasy: 

- Mening balamnyng qaytys bolghanyna eki jyldan asty. Sotta eshqanday әdildik joq. Mine, әli sozyp jatyr. Osy iste әdildik berulerinizdi súraymyn. Sottalushylardyng ózderi balamdy óltirgenimen, kinәsin moynyna alyp jatqan joq. Negizi mening balamdy top bolyp óltirgen. Sonyng ekeui ghana ústalghan. Bireui qamauda otyr. Bireui әli bostandyqta jýr. Qalghan tórteui joq búl jerde. Endi, sizderden osy sotty әdil sheshuge kómektesulerinizdi súraymyn.

Negizi úiymdastyrghan Dýisen Bekarystyng әke-sheshesi keldi keshirim súrap. Izat Suniyattyng әke-sheshesi ýsh ay ótip ketkende, týngi saghat 10 da kónil aituymyz kerek dep esigimizdi taqyldatyp túr. Biraq, keshirim súrasa da men keshirim bere almaymyn. Sebebi olar mening balamdy óltirip otyr. Artynda jas әieli, 6 ailyq qyzy jetim qaldy.

Talghar audanynyng Prokurorlarynyng istep otyrghan әreketterine kónilim tolmaydy. Qazir prosesti besinshi prokuror jýrgizip jatyr. Sottyng ózi sanasam otyzynshy sot pa bilmeymin. Sudiyalarda auysyp jatyr. Múhamediyúlynan keyin eki sudiya keldi. Sotty dúrys jýrgizbeydi. Ótedi, ketedi, odan keyin basqasy keledi. Sotqa eshqanday kónilimiz tolmaydy. Sottyng ózi de dúrys ótpeydi. Mine besinshi prokuror janadan kelip otyr. Al, qazir ótken myna sot DS tan keyingi onynshy sot pa esimde joq. Búl bir saghatta bolghan joq. Onyng ózi keshigip bastaldy. 32 me 38 be kuәgerler bar dedi. Onyng ózining súralghany segiz be, on shaqty ghana. Uaqyt sozylyp jatyr, shynyn aitqanda.

Osynsha sozyludyng sebebi - jemqorlyqta. Balam qaytys bolyp jatqanda, balanyz neden qaytys boldy dep eshqanday tergeushi de kelgen joq. Ýsh kýn ótkennen son, balamdy jerlegennen keyin kýieuim ózi baryp sol meyramhanada oqigha bolghan jerden balalardyng viydeogha týsken tóbelesin aldy. Talghardyng soty qaramaghannan keyin biz joghary oblystyq sotqa shaghymdandyq.

Ospandiyar Begdaliyev, qaytys bolghan balanyng әkesi: 

- Balamnyng qaytys bolghanyna eki jyl bir ay boldy. Eshqanday nәtiyje joq. Sotqa kelemiz, ketemiz. Búl sot emes bazar bop jatyr. Qúrmetti sot bizge sóileuge sottalushylardyng qúqyghy bar, sizderding qúqyghynyz joq deydi. Olardy qalay sóilese, solay sóiletip qoyady. Men osyghan eskertu jasap em, ótkendegi bir sotta maghan әkimshilik jazagha tartam dedi. Al, sottalyp otyrghandargha rúqsat berip qoyghan.

Búl jerde úryp qúlatqanyn, basynan tepkenin kórgen eki kuәger de bar. Tóbeles viydeokamerada da kórinip túr. Biraq, osynyng bәrin Prokuror da, Sudiya da joqqa shygharyp otyr. Mine eki jyl bir ay boldy.

Qúrmetti Jogharghy Sot, mening sizden endi súrarym, sot әdil ótip ekeui jazalaryn alsyn.

Kamshat Esmúhambetqyzy, qorghaushy: 

- Qazir Almaty oblysy, Talghar audandyq sotynda QR Qylmystyq Kodeksining 293-baby, 2-bóligi 1-tarmaghymen aiyptalghan Bekarys Qambarúly Dýisenge jәne QR Qylmystyq kodeksining 293-baby, 2-bóligi 1-tarmaghymen, 106-babynyng 3-bóligimen aiyptalghan Suniyat Izat Gizatúlyna qatysty is qaraluda.

Shyny kerek, isimiz óte sozylyp ketti. Biz búl isti 99-bapqa auystyru qajet dep qansha aittyq. Sebebi, kisi oqigha ornynda til tartpay ketken.
Ekinshiden, tergeu barysynda tergeushilerding Talghar audandyq IIB men jiberilgen kemshilikteri kóp boldy. Sosyn Prokuroturanyng uaqytyly qadaghalamauy da ýlken әser berip, búl is ýsh ret qosymsha tergeuge qaytyp, odan keyin mine taghy Talghar audandyq sotynda qaraluda.

Talghar audandyq sotyna nege kónilimiz tolmaydy? Sebebi, uaqytyly sot prosesin qamtamasyz etui nashar. Ne kuәlәri joq, olardyng biri kelse, biri kelmeydi. Sosyn sot uaqytynda bastalmaydy. Zaldar bos emes degen jeleumen sottyng bastaluyn 40 minut, keyde, bir saghat kýtemiz.
Endi, qúrmetti Jogharghy Sot Tóraghasy Jaqyp Qajymanúlynan osy sottyng әdil sheshiluin qamtamasyz etuin talap etemin!

Gýlmira Sadyqova, Almaty oblystyq advokattar alqasynyng advokaty: 

- Men Talgharda bolyp jatqan Bekarys Dýisen men Suniyat Izatqa qatysty qylmystyq is boyynsha jәbirlenushi Begdaliyev Ospandiyardyng mýddesin qorghaymyn.

Endi jәbirlenushiler aityp ketkendey, búl sot eki jyldan beri bolyp jatyr. Bala qaytys bolghan kýnnen keyingi ýshinshi kýnnen bastap men osy iske qatysyp jatyrmyn. Negizi búl iste birinshi kýni aighaqtar joghalyp ketken. Tergeushi Ghany Balahanov tergeudi shala jýrgizgendikten, qajetti aighaqtar alynbaghan. Sol jerde tóbelesken adamdardyng kiyimderin aighaq retinde alu kerek edi.Isting úzaqqa sozylyp jatqany sodan. Qaytys bolghan balanyng Suniyat Izattyng úrghanynan qúlaghanyn bir ghana kuә Kenesbaeva Anar kórsetip otyr. Anardyng sózin beyne kameradan da kóruge bolady.

Al, sot medika-kriminalistikalyq bólimining sarapshysyn sotqa shaqyryp jauap alghanda, ol, ólimning sebebi - iyekting astynan tiygen soqqydan qúlap, miyna qan ketken. Sonyng әserinen bolyp otyr dedi.

Men búl isti alghashqy kýnnen QR Qylmystyq kodeksining 99-babyna jatady dep jazyp kele jatyrmyn. Al, Sot pen Prokuratura Suniyat Izattyng adam óltiremin degen qylmystyq oiy bolghan joq, búl ayaq astynan bolghan ólim degendi algha tartyp otyr.

Biraq, búl jerde sarapshynyng tújyrymy - iyekting astynan tiygen soqqydan qúlaghannan jәne sol jerde miyna qan ketkennen dedi ghoy. Al, mening 99-bapqa sәikes keledi dep otyrghan sebebim - kameradan qarap otyrghanda qaytys bolghan balany bir emes, birneshe ret tepken. Jәne ol eng songhy iyekting astynan tiygen soqqydan keyin ólip otyr ghoy. Jәne, ótkende bir kuә "mynau ótirik ólip jatyr dep taghy bir ret basynan teuip ketti" degendi aityp qaldy. Demek, búl 99-baptyng 2- bóligine jatady. Sebebi, ol ólip jatqan adamdy qatygezdikpen taghy teuip ketti. Men múny sottyng ayaghyndaghy jaryssózde kuәni anyqtap kórsetip, aityp ketemin. Yaghni, múnda onyng birneshe ret soqqy berip, ólip jatqan adamdy tebuine qarap qylmystyq oiy bolghan dep oilaymyn.

Sol 99-bapta kórsetilgen "ayaq astynan tuyndaghan qylmystyq oy degendi" negizge alyp otyrmyn. Sebebi, búl - jazatayym soqqy emes, adam ólimine әkelip otyrghan әdeyi úrylghan soqqy.

Búl sottyng úzaqqa sozylghanynyng taghy bir sebebi - Prokurorlardyng qateliginen bolyp otyr. Alghash búiryq boyynsha bekitilgen Maralov qazaqsha bilmeydi. Ne oqyghanyn ózi týsinbeydi. Sondyqtan biz ony shaghym jazyp jýrip búl isten auystyrghyzdyq.

Odan keyin kelgen ekinshi Prokuror kele salyp men qazaqsha jýrgize almaymyn deydi. Ony da auystyrdyq.

Ýshinshisi kelip bir proseske qatysyp edi, súraq qoydy da bilmeydi. Ony da shaghym jazyp auystyrdyq.

Al, myna prokuror osymen besinshi ret qatysyp otyr. Búl Prokurordyng qazirgi is alysy jaqsy. Biraq, búlar kuәlardy tolyghymen alyp kelmey otyr. Mәselen, ýshinshi kuәger Quanysh Izbasardy aldyra almady. Ol tergeu kezinde jauap beredi, biraq, sotqa kelmeydi. Biz oghan sottyng kýshi jetpeydi dep otyrmyz. Sosyn, negizgi kuәlar qyz joldas, toy iyesi Darhan әli kelgen joq. Bizge tek qosymsha kuәlardy alyp kelip jatyr. Al, olardyng jauaptarynyng manyzy joq bolyp túr.

Sol tergeuding salghyrttyghy men Prokuraturanyng qadaghalamaghanynan búl is úzaqqa sozylyp ketti.

Al, osy tórtinshi sot otyrysynda qaytys bolghan balanyng әkesine әkimshilik jaza taghayyndady. Oghan yqpal etken sottalushynyng qoghamdyq qorghaushysy Jazylbekovanyng jónsiz súraqtary edi. Endi múnda jәbirlenushi tarapty týsinuge bolady. Sebebi, eki jyldan beri olardyng shydamy әbden tausyldy. Sondyqtan sudiya Múhamediyúly da sabyrlyq tanytyp, dúrys jauap berui kerek edi. Ózi jaralanyp otyrghan adamdargha odan sayyn auyr tiyip otyr.

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Pikirlerdi jazyp alghan: Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz