Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Bilgenge marjan 5914 26 pikir 27 Qarasha, 2019 saghat 12:05

«Týrik halyqtary әdebiyet tarihyna kirispe» atty oqu qúralyn oqyghan son...

IY.Jemeneyding «Týrik halyqtary әdebiyet tarhyna kirispe» atty oqu qúralyn oqyghyn son...

Aghymdaghy jyldyng mamyr aiynda qolyma atalmysh oqu qúraly týsti, (QazÚU baspa ýiinen basylghan, Almaty 2019 jyl) kitaptyng alghy sózinde: Tәuelsizdik bergen mýmkindikterdi paydalanyp, janasha tarihy derekter negizinde janasha oqulyq jazu qajetin sezindik dep bastapty. Búl sóz bizdi birden ýlken oidyng iyrimine jeteledi...

Artynsha, kitapta týrktanushy ghalymdardyng pikirine kezek beripti, biz sonyng ishindegi oiymzdy oqtay týsetin birneshuine toqtalsaq:

Alma Qyraubay: Tәuelsizdik tany atyp әdebiyetimizding tarihyn terenirek zertteuge mýmkindik alghan osy shaqta, bar kýshimizdi salyp enbek etpesek, tarihymyzgha da, halqymyzgha da opasyzdyq jasaghan bolamyz. Kenestik dәuirde talay ziyalylarymyz aidalyp, azap shekkenderine qaramastan osy jolgha ózderin arnady?

Ras-au, dep biz de ózimizdi súraqqa tarta bastadyq... býginde biz ne istep jýrmiz?!  Býgingi әr qazaq ziyalysy óz salasy boyynsha últ aldynda paryzy men qaryzyn ótep jýrme...?!

Á.Tәjibay: Atasyn tanymaytyn halyqtyng ayaghyn nyq basyp túruy mýmkin emes, degen sóz, tipti de namysymyzgha qamshy basty.

Rahmanqúl Berdibay: Ejelgi dәuir әdebiyeti týrik halyqtaryna ortaq dey otyryp, sonyng ishinen ózimizdi izdesek, depti.

IY.Jemeney: Ádebiyet tarihtyng ruhy ispettes, әr halyq ózining janyn sonyng ishinen tabady. Sondyqtan da tarih pen әdebiyetti bólip qarastyrugha bolmaydy, dep óz baghyttyn aiqyndapty.

IYә, әdebiyet tarihttyng kórkem kartinasy, sol dәuirdegi halyqtyng bolmys-bitiminin, tynys-tirshiligining ainasy.

Ghalym Islam Jemeney keshegi ortalyq kezennen azat, jaltaqtaudan ada oimen, «shaynalghan asty auzyna salmay», shamasy jetkenshe tike, týp núsqa әdebiyetpen, tyng da sony jolmen óz tamyryn izdegen.... Búl oqu qúralyn jazu barysynda avtor 81 әdebiyet paydalanghan, sonyng teng jartysy parsy, týrik, t.b. halyqtardyng týp núsqadaghy ejelgi jazbalary. Tarihy shyndyqty tabu ýshin avtor auyzsha jәne jazbasha (jazba kitap, arhelogiya, foliklor) derekterge óte saqtyqpen qaraghan, janasha bagha bergen.

Ádeby shygharma óz zamanynyng jarshysy, dese de ol, eshqashan zamangha baghyndaydy. Ádebiyet zamannyng aldynda bolady, degen avtor, sózin bylay jalghaydy: әdeby shygharmanyng eng ýzdigi - «Qúran». Onyng avtory - Alla. Adamzat bolmysy tarihynyng ótkenin, býginin, ertenin Ialahy sanadan úshqyndap jatqan adamy sanamen úghyna alatyn mol mýmkindikke iye. Sol ýshin adamzat tirshiligining barlyq salalarynda «Qúrannan» búrynghy jәne «Qúrannan» keyingi dәuirdi qamtidy. Al «Qúran» barlyq dәuirdi qamtityn tuyndy, dep oiyn qorytady.

Ejelgi týrik halyqtary әdebiyeti b.z.b VI-V ghasyrdan bastau alady, onyng dәleli ertedegi parsylardyng kóne jәdigeri Zardósht dinin negizinde jazghan 815 bólim, 21 kitaptan túratan «Avesta» atty kiyeli kitaby. Onda Týrik halyqtary ómir sýrgen mekendi Túran dep jazyp, sol dәuirde Iran eline shabuyl jasaghan Túran elining patshasy Afrasiabtyng Irandy biylegenin sol Avestadan oqimyz. Kitap mәtininde: Afrasiab  2 ret, Túrandyq Afrasiab 1 ret, jauyz Afrasiab 1 ret, Túrandyq jauyz Afrasiaf 4 ret, asa qayratty Afrasiaf 5 ret kezdesedi. Bizding ejelgi Túran elining patshasy Afrasiabty (qorqynysh tudyratyn túlgha) dep jazady.  Afrasiab sózining leksikalyq maghynasyn irantanushy nemis ghalymy Ferdinad Yusty (1837-1907): «ýrey tudyratyn adam» dep bergen.  H ghasyrda Ábilqasym Ferdausy Avestany ólenge ainaldyryp, 49327 bәiitke jetkizip әdemi órip «Shahnama» dep at qoydy kitabyna. Onda avtor Afrasiabtyng ata tegin bylay taratady: Piyshәng ibn Zәshim ibn Turk ibn Sep ibn Nәsp ibn Duru shәp ibn Tuj ibn Feriduan. Ýseyin Shahidy Mazanderniyding «Shahnamagha týsindirme sózdiginde»: Piyshәng  IYrәjding qyzy Mah Afridke ýilenedi, olardan Mәneusher atty úl bala tuylady. Atasynyng kegin Sәlem jәne Túrdan alady. Iran ghalymdarynyng payymdauynsha Feridun Túrgha týrik jәne shyn elin basqarugha beredi. Sodan onyng eli Túran (túr) eli bolyp atalady, dep jazady. Mahmút Qashghary «Lúghat at-týrik» sózdiginde:

Alyp Er Tona óldi me?

Jalghan dýnie qaldy ma?

Zaman óshin aldy ma?

Endi jýrek jarylar!, dep hatqa týsirgen. Almaty.-1 tom.-70 bet.

Jýsýp Balasaghún «Qútty bilik» dastanynda:

Tәjikter ony Afrasiab ataghan,

Elderge ol kóp izgilik jasaghan.

Tәjikter de hatqa múny týsirgen,

Kitap joq bolsa,

Ony kimder týsingen, dey kele Afrasiabtyng Alyp Er Tona ekenin jazady. Al Múhammed Qaydar Dulat «Tarih y rashidi» enbeginde Afrasiab esimin 19a, 182a, 235a betterde aitady: «Qashghar-kóne әri bayyrghy qalalardyng biri. Ejelgi zamannan beri Qashghar súltandary Afrasiab týrik úrpaghynan edi. Afrasiabty moghyldar Búgha han dep ataydy. Onyng tegi: Afrasiab ibn Dad nishin ibn Túr ibn Arfidun. Búl «tarih guzida» jәne Qoja Rashidaddin Fazllahtyng «Majma-әt-tauariyh» kitabynan alyndy.

Alyp Er Tona әkesi Túrdynyng kegin Iran patshasy Mәnuesherden alu maqsatynda keskilesken shayqas jasap, irandyqtady jenedi, Mәnuesherding úly Nәuzerdi birneshe soghysta tize býktiredi, solay Qyzylbastyng elinde on eki jyl (keybir zerttude 28 jyl)  taqqa otyrady. Mine sondyqtan búl ýrey tudatyn adam degen Afrasiab atauy Irandyqtardyng bergen esimi.

Bizding jyl sanauymyzdyng 661 jylynan 750 jylyna deyin taqqa otyrghan Ýmmeye halifaty qúlap onyng ornyna 750 jyly Abbas halifaty biylikke kelegen son, 751 jylynda Taraz manynda músylman әskerleri men týrik halyqtary birlese orytyp, 100 myng qolmen jaulaushylyq maqssatta kelgen qytay әskerimen keskilesken shayqas jasady, qytaydyng 50 mynyn óltirip, 30 mynyn tútqyngha alady, 20 myny zorgha qashyp qútyldy, mine búl shayqas tarihta atylaq shayqasy dep ataldy. Osy shayqastan song týrkiler islam dinin qarsylyqsyz qabylday bastady. Osydan bastap búl dalada Arab mәdeniyeti, tilining órleu kezeni bastaldy. (751 ýlken shayqas jóninde Arab trihshysy Ázeddin ibn Ásir jazbalarynda jazady).

B.z.b VI-V ghasyrdan bastap 751 jylgha deyingi 1300 jyldan astam uaqyt ejelgi týrik halyqtary әdebiyeti dep bólgen I. Jemeney. Osy ejelgi kezenning әdebiyetin ghalym auyz әdebiyeti jәne jazba әdebiyeti dep eki kezenge bólip qarastyrghan, auyz әdebiyetine tәn «Jaratylys» dastany. «Saq» dastany. «Alyp Er Tona» mәtini. «Shu» mәtini. «Oghyz qaghan» dastany. «Atila» dastany. «Kóktýrik» dastany. «Kókbóri» mәtini.  «Ergeneqon» mәtini. «Úighyr» dastandary. «Týreyish» dastany. «Kósh» dastany. Syndy 13 jyrdy kitabynda ghalym týgeldey mazmúndap shyqqan.

Búl jyrlardyng basty taqyryby: Eldik, erlik, salt-dәstýr men joqtau. Týrik halyqtary әdebiyet tarihynyng ejelgi dәuiri shamamen b.z.d. VI-V ghasyrdan bastap, bizding zamanghy VIII ghasyrgha deyingi aralyqty qamtidy. Búl kez әdebiyetinning basty erksheligi atalghan kezendegi tarihi, mәdeny ózgeshelikterge say, týrkilerding sayasy kózqarasy men ómir saltyn, dýnie tanymyn, oi-órisin, erlik, eldik sanasyn jyrlau.

Eldik, erlik taqyryby halyqtyng el bolyp qalyptasuy men erlerding erlik isin jyrlaghan tom-tom epostyq dastandar sonyng kuәsi. Salt-dәstýr «ata zannyn» rólin atqarghan. Ár bir adamnyng jadynda kýni býginge deyin óshpestey bolyp jazylghan. Bizding aityp jýrgen dil degenimiz mine osy. Joqtau jyrlary elge tirek bolghan túlghalardy joqtau, sol arqyly eldikting mәnin týsinu, keyingi úrpaqqa ótken tarihty bilip, atasyn tanyp, tausylmas kýsh aluy ýshin qaytys bolghan batyrdyn, ataqty adamnyng sonynan joqtau aitu ýrdiske ainalghan, kýni býginge deyin әdebiyetimizding manyzdy bir janry retinde qarastyrylady.

Mahmút Qashghary parsynyng «Avesta» kitabynda ózderining ata jauy retinde Afrasiab (qorqynysh tudratan adam) dep jaghymsyz obyrazda somdalghan túlghanyng týrkining Alyp Er Tonasy ekenin rastay otyryp, ortagha myng jeti jýz jyl salyp, halyq jadynan óshpegen batyr basshyny túlghasyn, el auzynan jinap, janghyrta jyrlaghan. Halyqtyng erge degen sýiispenshiligi sol, ony on jeti ghasyr úmytpaghan. Osylay Mahmút Qashghary ejelgi túran elinde ýstemdik qúrghan, arab, parsy mәdeniyetinen son, týrkining óshkindegin ruhyn, tilin, mәdeniyetin qayta tiriltti.

Ejelgi týrik halyqtary jazba әdebiyetine ghalym IY.Jemeney: Kóne týrik jazba eskertkishterining ejelgi dәuirining ekinshi kezenine, Týrkining tasqa oiyp jazghan runikalyq jazularyn jatqyzghan. Olar VII-IV kóne týrki oima jazulary, qoljazbalary kóne týrki әlipbiyindegi әr aulan mәtinderdi qamtidy. Onda saq dәuirinen qalghan jazba eskertishter, Qazaq jerinen tabylghan kóne týrki eskerkitishter, Monghyliya jazba eskertkishteri, Moyynchur eskertkishteri, Orhon oima jazularyn qarastyrghan. Týrik qaghanaty kezindegi «Kýltegin», «Tonykók», «Bilge qaghan» jyrlary ejelgi dәuirding jazba әdebiyetining jandy ainasy bolmaq.

Jazba әdebitting basyn ghalym Orhon-Eniysey jazbalary jәne kóktýrikter dep qoyylyp búl tarauda IY.Jemeney 542 jyldan 717 jylgha deyingi 175 jylgha sozylghan qytay jәne týrki qaghanaty tarihyn tizbeley jazyp shyqqan, paryssha enbekterdi negizge, oghan qatty dendep kirgen. Tyng derekterge toly. Qytaylardyng basynan baqayyna deyin tolyp túrghan jymsyma qulyghy, al Týrkilerding anghal da, mansap qúmar, әiel qúmar, ishki alty baqan alauyzdyghyn jerine jetkize jazghan. Kitapta kezek bersek: Atila dýnie salghan 543 jyldan son, ghúndardyng jana bir izbasarlary ózindik ortaq qúndylyqtary men kóktýrik atauymen qauymdastyq qúrady. Osy kezde qytaydyng soltýstik jәne ontýstik 南北朝 patshalyqtary 420 jyldan 589 jylgha deyin biylikte bolady. Kóktýrikting Ashina birlestigi 542 jyly tarih sahanasynda saltanat qúrdy. Tarihta tabyghash atymen belgili ejelgi týrik taypasynyng bir bóligi qytaydyng budda dinin qabyldap, sonynda qytaygha sinip qytay tarihynda vy   patshalyghyn qúrghan tabyghashtar V-VII  ghasyrda kóktýrikterding eng qas jauyna ainaldy.

Shyghys týrik qaghanatyn qúrghan Múqan qaghan Ju-jandardy talqandady, Qoryqqan soltýstik qytaydyng Chy patshasy beybit kelisimge keldi. Ortalyq Aziya, Aughanystan, Iran, Shyghys Europa men Rim elderin baghyndyrdy. Múqan qaghan qaytys bolarynan búryn, qytay әielinen tuyp, qytaysha tәrbiyelengen óz úlyn biylikke otyrghyzbay inisi Taspardy taqqa otyrghyzdy. Alayda olda qytaydyng súlu qyzynyng qoynyna qúlap, budda kitaptaryn týrik tiline audartyp, qytaylanyp on jyl biylik qúryp qaytys boldy. Taspardan keyin ishki taq talas bastalyp, batyrlyghymen aty shyqqan Ishbar II qútlyq degen atpen qaghan bolyp bastabynda óte batyl әrketter jasap, monghol tektes taypalardy qol astyna baghyndyrdy. Barlyq týrik elin biriktirdi. Alayda qytay taghy jymsyma qulyqpen oghan da qyz berdi, onyng hanshayymyna erip kelgen Chang Sýnsheng tynshy týrkilerdi jasyryn zerdelep, jighan tergenin qytay imperatoryna jetkizdi. Patsha ony tyndap, týrkilerding ishtarlyq pen qyzghanshaqtyq jaghyn eskere ortyp memlekettik baghadarlama qúryp, el ishinen býlik shygharudy basty baghyt etti. Týrik Istemiyúly Tardynyng Ishbara qaghangha qarsy qyjylyn qozdyryp, batys týrik qaghanaty degen derbes el qúrugha bar jaghdayyn jasady. Sonyng nәtiyjesinde 582 jyly Shyghys týrik qaghanatynan Batys týrik qaghanaty bólindi. Artynsha qytaylar monghol tektesterdi Ishbar qaghangha qarsy qoydy. Sonymen birge qytaylar ýshinshi ret Ishbar qaghannyng inisi Chy-lo Hugha jasyryn habarlasyp, qytaygha jaqtas bolugha shaqyrdy. Keyin 587 jyly taqqa otyrghan Ishbar qaghannyng inisi Chy-lo Hu ózin Bagha qaghan dep atap qytaygha baghynyshty bolatynyn bildirdi.

589 jyly qytaydyng soltýstik Jou patshalyghy qúlap ornyna Sýy patshalyghy keldi. Sol jyly taqqa otyrghan Ishbar qaghannyng úly Yung-ýi-Li ózin Tau-lan qaghan dep atap, qytaydan tәuelsizdikti qayta tartyp aldy. Keyinnen qytaylardyng qoldauymen taqqa otyrghan Bagha qaghannyng jiyeni Týli qytay qyzna ýilenip, el ishin alatayday bylyqtyrdy. Tynshy Chang Sýnsheng Týrkilerding mal suatyna u salyp malyn qyrdy. Sodan 609 jylgha deyin qytaygha baghynyshy bolghan Týli qaghan qytay atynan bir ret soghys ta jasady. Onyng oryna kelgen úly Tu Shyq qaghan qytaygha baghynudan bas tartyp egemendik tuyn jelbiretti. Janasha qulyqqa basqan qytay biyligi qaghannyng inisine jel berip, qaghan bolugha iytermeledi, alayda ol qytay qulyghynan bas tartty. Osydan keyin Týrkiler qytaydy birneshe ret basyp alyp alman-salyq, tartu-taralghy alumen, shektelip otyrdy....619 jyly qytaydyng Sýy patshalyghy taqtan qúlap, ornyna Tang patshalyghy keldi. Sol jyly tamyz aiynda Tu Shyq qaghan qytaygha shabuyl jasap, qytaydyng Tay Yuan qalasyna jetken qaghan kenetten qaytys boldy. Ornyna taqqa kelgen inisi II Teber qaghandy qytaylar u berip óltirdi. Onyng ornyna kelgen inisi Baghatúr qytaydy jaulap aldy. Alayda taghy mayda qulyqpen kelis sózge keldi....630 jyly qaghan qytay týrmesine óldi. Osylay ataqty Shyghys týrik qaghanaty tarih betinen óshti. Shyghys týrik qaghanaty ýshke bólinip, bir bólegi Syr Tardýsh týrkilerin panalady. Ekinshi bólegi Batys Týrkistan men Irannyng sottýstik shyghysyndaghy aimaqqa bas saughalady. Ýshinshi bólegi qytaydy panalaghan jýz myng adamnyng toqsan myngha juyghy, qytay ýkimetining qaulysymen qytaydyng úly qorghanymen Góby shólinning arasyna qonystandy. Al qalghan qytay panalaghan ong myng adamnyng ishindegi aqsýiekterine ekinshi dәrejeli genaral ataghyn berip, olardyng keybirin saraygha júmysqa aldy. Qalghandary janadan qúrylghan garnizondarda qytaygha sinip ketti....Sol kezde Ny Shu Bagha Shadtyng úly Ishbara qaghan taghynda bolatyn. Olar on jyl boyy qytaymen soghysyp, jenilis tapty. 659 jyly qaghan soghysta óldi. Osylay Batys týrik qaghanaty da, Shyghys týrik qaghanatynyng keypin kiydi....

679 jyly qanhghan әuletteri es jiyp, Ashyq Na, Ny Shupu qaghandar qytaygha qarsy soghys jasady. Qytaydyng 300 myng qolymen qarsy shyghyp qaghandy óltirdi. Qalghan týrkiler Lang Shan tauyn panalady. Eki jyldan song Ashyq Na Pu qaghannyng basshylyghymen qytaygha shabuyl jasap, qytaydy jendi. Alayda qytay qolbasshylarynyng biri týrik joghary  basshylarynyng arasyna jik salyp, ishten iritti. Beybit kelisimge keluin súrady. Kelisimge kelsender ýlken artyqshylyqtar beremiz degen qytaylar uәdesine sengen anghal týrkilerding 54 aqsýiegin qytay astanasynnyng ortalyq bazarynda dargha asyp, kóktýrikter qaghanatynnyng birinshi kezeninning songhy kóterilisin janyshtady....

682 jyly Qútlyq qaghan II Kóktýrik qaghanatyn qúrdy. Sol kezde qytay týrmesine jatqan Tonykók týrmeden amalyn tauyp qashyp shyghyp, Qútlyq qaghangha keldi. Qaghan oghan «Apa tarhan» ataghyn berdi..... 76-95 better.

Osylay jana tarihta Tonykók, Kýltegin, Bilge qaghan jazbalary tasqa qashaldy. 717 jyly Batysta Týrkeshter tәuelsizdigin jariyalady....

Joghardan oqyghanymyzday qytay eli belgili merzimde bir týrik patshalyghyn joyyp otyrghan. Tynysh, beybit biylik qúryp otyrghan týrik patshalyghyna ishinen irtki salu, tynshy jiberu, qyz beru, para beru, patshanyng ainalasyn ózine qarsy qoi, el ishinde biylikke qarsy kýshterdi qoldan jasap, ony tamasha paydalanu qytaydardyng ejelden kele jatqan kәnigi әdeti ekenine kóziniz jetedi. Solay Týrik qaghanatyn ekige bólip, aqyrynda Shyghys týrik qaghanatyn joyyp jibegenin oqyghanda óne boyyng titireydi. Allannyng qoldauymen Týrkilerden el bastaytyn erler tuyp, tozghan elding basyn qayta biriktirip patshalyq qúrady, qytaymen soghysady. Týrkiler 30 myng qolmen qytaydyng 300 myng qolyn bir sәtte jenedi. Alayda qytay jenilgenning belgisi retinde qyz berip, qyzyna qúl-qyzmetshi dep kóptegen tynshy súlu qyzdaryn qosyp, olardy týrkining biylik basyndaghy túlghalaryna tiidi, odan tughan ballaryn qytay etip tәrbiyeleudi tapsyrma qylghan. Monarhiyalyq jýie boyynsha, qytaylar jiyenderine el tútqasyn ústatady. Osylay júmsaq kýsh arqyly ishten iritip, týrkilerdi ózine ózin qarsy qoyyp tarih betinen óshiredi. Úrpaq janalanady, týrkiler tarihty úmyta bastaydy. Al qytay jazbarynda ata jauyn jenuding týrli san qulyghy jazylyp túrady.

Kitaptyng ekinshi bólimi Týrkining islamdyq orta ghasyr әdebiyet tarihyna kirispe dep atalady. Múnda avtor 751 jyldan qazaq handyghy qúrylghan 1465 jylgha deyingi kezendi týrik halyqtary әdebiyetining orta ghasyr kezeni dep bólgen. Týrki halyqtary orta ghasyrlyq dәuirding basty ereksheligi ejelgi tóttem t.b. mәdenitten alystap, Islamnyng keluimen janarghan әdebiyetke ruh, jan, sana, dýnieuy әlem jәne ruhany әlem syndy tyng taqyryptar qosylghan. VIII ghasyrdyng basynda arab tili men mәdeniyeti ýstemdik qúryp, parsy, týrkining tili men mәdeniyeti sonyng kólenkesinde qaldy, onyng basty sebebi Qúran tilining arab tilinde boluy, payghambarymyzdyng zamanynda bastalghan audarma júmysy 850 jylgha deyin jalghasyp, Grek, Iran, Ýndi elderining әr týrli saladaghy kitaptary arab tilinde sóiledi. Barlyq ghylym-bilim, әdebiyet, mәdeniyet arab tilinde bolghan son, sol kezde shyqqan Ábu-Nasyr Ál-Farabi, Múhammed Ibn Músa әl-Harezmi, Ibn Sina, Zәkariya Razilar, Ábu Rayhan Biruniyler syndy ghúlamalar Baghdat pen Mysyrgha baryp bilim aludy ýrdiske ainaldyrdy. Islam halifaty arabtardyng qolynda boldy. Ol kezde ekonomikasy jaqsy damyghan arab eli boldy. Búlardy jaqyndastyrghan eng basty sebep islam dini edi.

Islam órkeniyeti dәuiri: payghambarymyzdyng zamany 610-632 jyldar búl kez altyn kezen, ekinshi tórt halifat kezeni 632-661 deyingi kezen, odan song islamnyng keng taraluyna sebepker bolghan týrik tektes taypalardan Ghazyna patshalyghy, Seljúq patshalyghy, Qara han Boghra, Seyfeddin Qútz, Beybarys súltan, II Múhammed Fatih súltan Osmalny patshalyghyn qúrdy.

Osy kezde týrkilerding dýnie tanymy men filosofiyalyq oi-órisining janasha qalyptasuy men jetiliuine әser etken aqyndar men oishyldar payda boldy. Bastylarynan Mahmút Qashghari, Jýsip Balasghún, Qoja Ahmet Yәseui, Nizamy Gәnji, Maulana Jәlaleddin Rumi, Zahirddin Múhammed Babyr, Myrza Aydar Dúghlat dep tizbeketey beruge әbden bolady.

Jalpy búl tarauda avtor Ejelgi Shumerlerding 5-shi patshasy Gilgәmesh kezindegi tasqa qashalyp jazylghan 12 dastandy osy kezende tabylghanyn aityp, atap ótedi. 12 jyrdan túratyn Qorqyt ata kitabyna keninen toqtalghan. Oghyzdar zamanyndaghy 12 dastan, Derzden núsqasynda 154 betten túrady.

Olar: Dersehanúly Búghash dastany, Qarashyq shopannyng dastany, Baybóriúly Bamsy-Bayrak dastany, Burla hatuyn dastany, Toqa Qojaúly Qan tóreli dastany, Qazylyq Qojaúly IYekenk dastany, Tóbekózdi óltirgen Basat dastany, Berikúly Oman dasatny, Úshan Qojaúly Sekrek dasany, Oraz dastany, Salur qazaq dastandaryna jeke-jeke toqtalghan.

Mahmút Qashghry turaly 6 bet arnaydy. Onda ghalymnyng tughan jeri jәne barlyq enbekteri turaly toqtalghan. Kelesi 10 betti Jýsip balasaghúngha arnaghan. Aqynnyng «Qútty bilik» dastanyna taldau jasaghan. Shey Ahmet Qúdaydt Tarazy 1436-1437 jyldary jazghan 4 týrli madaq jyrlaryna jeke-jeke toqtalghan.

Qoja Ahmet Yәseuyge 8 bet arnaghan. Aqynnyng basty enbekterine, qayratkerligine toqtalghan.

Sýleymen Baqyrghanigha 4 bet, Jýnis Ámirege 3 bet arnaghan.

Sәkkaky atty qos týrik aqyny turaly 5 bet arnaghan.

Aqyn Maulana Lýtfiyge 5 bet arnaghan. Ghazalshy aqyn Ataiy-gha 12 bet arnaghan.

Zahirddin Múhammed Babyrgha 15 bet arnaghan. Babyrnamagha keninen toqtalaghan. Álshir Nauaiyge 21 bet arnap, aqynnyng 5 dastanyna (hamsasyna) jeke-jeke toqtalghan. Myrza Aydar (Múhammed Qaydar) Dulatqa 15 bet arnaghan.

Múryn Jyraugha 7 bet arnap, qyrymnyng 40 batyrynyng atyn ataydy.

Atalmysh kitap janasha oimen jazylghan. Týp núsqamen tikeley júmys jasaghan. Otarlaushy elderding «shaynaghan ghylymy» emes óz aldyna tәuelsizdik tanynda el aldyndaghy qaryzyn ótegen azamattyq iydeyadan tughan. Oqu qúralyndaghy týrik halyqtary әdebiyetin dәuirleu mýlde basqasha kózqaraspen saralanghan qúndy tyng enbek.

Núrhalyq Abdyraqyn,

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU,

Shyghystanu fakulitetining PhD doktory.

Abai.kz

26 pikir